Minuraha Sinu erapooletu abimees rahaasjade korraldamisel
  • Eesti keeles
  • По русски
Minu raha

Log in with Facebook

Facebook

MINU RAHA. KULUD, TULUD JA EESMÄRGID

Oma eelarve koostamiseks, salvestamiseks ja hilisemaks täiendamiseks logi sisse. Sisse logimiseks vali kahe võimaluse vahel: registreerud ja lood endale kasutajanime ja salasõna või logid sisse Facebookiga. Sõltumata sellest, kumba varianti eelistad, näed oma sisestatud andmeid üksnes sina, kui sa just ise oma paroole kellelegi kättesaadavaks ei tee.
NB! Kui oled esimest korda sisse loginud näiteks registreerunud kasutajana ja järgmine kord sisened Facebooki kaudu, siis sa eelmisel korral ehk registreerunud kasutajana salvestatud andmeid ei näe. Seetõttu tasub kogu aeg sisse logida samal viisil!
Kui eelistad mitte sisse logida, siis su andmed ei salvestu, kuid eelarve ridu saad täita ja vormi pdf-formaadis välja trükkida. 

Nõusolek ja põhimõtted isikuandmete töötlemiseks
Finantsinspektsiooni poolt veebilehe minuraha.ee vahendusel (edaspidi Veebileht) pakutava teenuse „Minu raha“ (edaspidi Teenus) kasutamisega kinnitan, et olen tutvunud ja annan nõusoleku mulle kuuluvate isikuandmete töötlemiseks alljärgnevate põhimõtete alusel:

  • Isikuandmete töötlejaks on Finantsinspektsioon (aadress: Sakala 4, Tallinn 15030; telefon: 6680 500; mail: info@fi.ee).
  • Teenuse raames töötleb Finantsinspektsioon Teenuse kasutaja isikuandmeid ulatuses, mis puudutab Teenuse kasutaja enda poolt Teenuse raames sisestatavat ja soovi korral salvestuvat eelarvet (tulud, kulud, prognoosid jms). Käesolev nõusolek on antud kõikide Teenuse kasuta isikuandmete töötlemise kohta mida Teenuse kasutaja on Teenuse kasutamise raames pidanud vajalikuks Teenusesse sisestada.
  • Teenuse raames Teenuse kasutaja poolt info sisestamine ja selle maht on vabatahtlik, nagu ka selle kustutamine. Finantsinspektsioon võib vajadusel kogutud isikuanded kustutada.
  • Andmete töötlemise eesmärgiks on pakkuda teenust, mille kaudu on Teenuse kasutajal võimalik jälgida enda poolt koostatud eelarvet ning analüüsida endaga seotud rahaasju.
  • Finantsinspektsioon võib volitada Teenuse kasutaja isikuandmeid töötlema teisi isikuid või asutusi, eelkõige seoses Teenuse osutamiseks vajamineva tehnilise toega.
  • Finantsinspektsioon järgib isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.
  • Teenuse kasutajal on seoses teda ennast puudutavate isikuandmetega kõik isikuandmete kaitse seadusest tulenevad õigused, sh õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt Teenuse kasutaja kohta kogutud isikuandmetega, nõuda isikuandmete parandamist, täpsustamist, kustutamist jm. Käesoleva nõusoleku võib Teenuse kasutaja igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
  • Isikuandmete õiguste kohta saab täpsemat teavet isikuandmete kaitse seadusest (www.riigiteataja.ee) või Andmekaitse Inspektsioonist (www.aki.ee).
  • Finantsinspektsioonil on õigus käesolevaid isikuandmete töötlemise põhimõtteid iseseisvalt muuta, teavitades nendest Veebilehe vahendusel.

 

Logi sisse:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

Unustasid parooli?

Jäta meelde


Sisse logides kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun tingimustega.

Oled uus kasutaja:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

korda salasona

Olen tutvunud ja nõustun tingimustega

Asud siin:
Teenused > Kindlustus > Õnnetusjuhtumikindlustus
  • Elu- sündmused
  • Teenused
    • Igapäevased pangateenused
      • Arvelduskonto
      • Sularahatehingud
      • Maksed
      • Otsekorraldus ja püsikorraldus
      • Panga vahetamine
    • Pangakaardid
      • Enne kaardilepingu sõlmimist
      • Deebetkaart
      • Krediitkaart
      • Pangakaardi turvaline kasutamine
      • Poodide krediitkaardid
    • Hoiused
      • Miks hoiustada?
      • Enne hoiustamist
      • Kogumishoius
      • Kasutushoius
      • Tähtajaline hoius
      • Investeerimisriskiga hoius
      • Hoiuste tagatus
    • Laenud
      • Enne laenulepingu sõlmimist
      • Intress ja muud laenamisega seotud tasud
      • Laenu tähtaeg ja laenusumma suurus
      • Muud laenulepingu tingimused
      • Käendus
      • Hüpoteek
      • Arvelduskrediit
      • Krediitkaart
      • Järelmaks
      • Väikelaen ja tarbimislaen
      • Riiklik õppelaen
      • Eluasemelaen
      • Kiirlaen
      • Laenu ennetähtaegne tagasimaksmine
      • Kui laenu tagasimaksmine käib üle jõu
    • Liising
      • Enne liisingulepingu sõlmimist
      • Liisingu põhitingimused
      • Kasutus- või kapitalirent
      • Tasud ja muud võimalikud kulud
    • Kindlustus
      • Miks kindlustada?
      • Enne kindlustuslepingu sõlmimist
      • Kust kindlustust osta?
      • Ala- ja ülekindlustus
      • Liikluskindlustus
      • Kaskokindlustus
      • Reisikindlustus
      • Kodukindlustus ja varakindlustus
      • Elukindlustus
      • Õnnetusjuhtumikindlustus
    • Investeerimine
      • Mis on investeerimine?
      • Investeerimisvõimaluste võrdlus
      • Investeeringu sobivuse hindamine
      • Investeerimisriskid
      • Kuidas alustada?
      • Väärtpaberitehingute tegemine
      • Väärtpaberiportfelli valitsemine
      • Tähtajaline hoius
      • Investeerimisriskiga hoius
      • Investeerimisriskiga elukindlustus
      • Investeerimisfond
      • Aktsia ja aktsiafond
      • Võlakiri ja võlakirjafond
      • Tuletisväärtpaberid
      • Investeerimiskonto
    • Pension
      • Miks pensioniks valmistuda?
      • I sammas
      • II sammas
      • III sammas
    • Leia huvipakkuv teema ja loe edasi
  • Kui on probleem
  • Kasulikud abivahendid
  • Minu Raha

Õnnetusjuhtumikindlustus

  • Enne õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu sõlmimist
  • Kohustused lepingu ajal
  • Kindlustusjuhtumist teatamine
  • Kahju hüvitamine

Õnnetusjuhtumikindlustus on kahjukindlustuse liik, kuid ka elukindlustusseltsid võivad seda lisakindlustusena pakkuda, sest õnnetusjuhtumikindlustus hõlmab endas ka elukindlustuse elemente.

Õnnetusjuhtumikindlustuse eesmärk on hüvitada kulud, kui kindlustatu jääb õnnetusjuhtumi tagajärjel ajutiselt või püsivalt töövõimetuks või vajab pikaajalist ravi. Surmajuhtumi korral aitab kindlustushüvitis kindlustatu lähedasi. Kui sõlmida kindlustusleping mõttega kindlustada õnnetuse puhul lähedastele rahaline toetus, tuleb arvestada, et hüvitist makstakse neile ainult juhul, kui kindlustatu elu katkes õnnetusjuhtumi, mitte haiguse tagajärjel. 

Õnnetusjuhtumikindlustuse saab sõlmida nii täiskasvanule kui lapsele.

Kindlustus kehtib valitud kindlustusperioodil üldjuhul üle maailma ja 24 tundi ööpäevas. On võimalik sõlmida ka tööajal töökohal kehtivat kindlustust.

Kindlustusmakse suurus sõltub valitud hüvitise liigist ja suurusest. Kindlustusmakse suurust välja arvutades arvestavad kindlustusseltsid reeglina ka kindlustatu sugu, ametit ja seda, kas tal on riskantseid hobisid.

Õnnetusjuhtumikindlustuse võimalikud kindlustuskaitsed: 

  • Ajutise töövõimetuse hüvitis. Vastavalt kindlustuslepingule makstakse hüvitisena kas päevaraha, haigla päevaraha või valuraha.
  • Invaliidsushüvitis. Hüvitist makstakse juhul, kui kindlustatul tekib õnnetusjuhtumi tagajärjel püsiv vaimne või füüsiline tervisekahjustus ehk invaliidsus. 
  • Surmajuhtumi hüvitis. Hüvitist makstakse pärijatele või soodustatud isikutele juhul, kui kindlustatu suri õnnetusjuhtumi tagajärjel.

Võrdle, enne kui otsustad!

Hoolimata sellest, et erinevate kindlustusseltside pakutav teenus kannab sama nime –õnnetusjuhtumikindlustus – on nende tingimused erinevad. Seetõttu pöördu pakkumise saamiseks vähemalt kolme seltsi poole, et tingimusi võrrelda.

Kindlustusseltsi valikul ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Millised on välistused kindlustushüvitise saamisel, kui suur on omavastutus, millistel juhtudel võib kindlustusmakse suureneda või väheneda. Vali kindlustusselts kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna.

Kasulikud viited

  • Kuidas sõlmida hea kindlustusleping?
  • Kust kindlustust osta?

Enne õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu sõlmimist

  1. Millist kindlustuskaitset sa vajad? Milline peaks olema õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise liik?
  2. Õnnetusjuhtumikindlustuse puhul on reeglina võimalik valida, milliseid hüvitisi makstakse.
    Ajutise töövõimetuse hüvitis. Vastavalt kindlustuslepingule makstakse hüvitisena kas päevaraha, haigla päevaraha või valuraha.
    Invaliidsushüvitis. Hüvitist makstakse juhul, kui kindlustatul tekib õnnetusjuhtumi tagajärjel püsiv vaimne või füüsiline tervisekahjustus ehk invaliidsus.
    Surmajuhtumi hüvitis. Hüvitist makstakse pärijatele või soodustatud isikutele juhul, kui kindlustatu suri õnnetusjuhtumi tagajärjel.
    Kindlustusseltsid võivad pakkuda ka erinevate hüvitiseliikide kombineerimise võimalusi.
  3. Millist lepingut kindlustusseltsis saab sõlmida? Kas näiteks lisaks isiklikule lepingule on võimalik sõlmida ka pereleping?
  4. Millisel ajal leping kehtib? Kindlustusseltsid võivad pakkuda õnnetusjuhtumikindlustust näiteks tööajaks ja/või vabaks ajaks. Oluline on teada, milliste tegevuste jooksul sa tegelikult kindlustuskaitset vajad.
  5. Kui tegeled ekstreemspordi, alpinismi, sukeldumise vms spordialadega, siis arvesta, et ekstreemsete tegevuste tagajärjel juhtuda võivate potentsiaalsete õnnetuste tõttu tekkinud kulude hüvitamine on üldjuhul lepingus välistatud. Ekstreemspordialad nõuavad eraldi spetsiaalset kindlustuslepingut.
  6. Kindlustusseltsil on reeglina õigus kahju hüvitamisest keelduda, kui kahju põhjustati tahtlikult. Samuti siis, kui õnnetusjuhtumi põhjustas või sellele aitas kaasa kindlustusvõtja alkoholi- või narkootiline joove.
  7. Õnnetusjuhtumi korral on sul kohustus viivitamatult pöörduda arsti poole ning täita arsti ettekirjutusi ja võtta kasutusele kõik abinõud edasise kahju vältimiseks.

Millele tähelepanu pöörata? 

  • Mõtle läbi, mis on sinu kindlustushuvi ehk mille vastu soovid end kindlustada. Anna sellest kindlustusandjale täpne ülevaade.
  • Väga oluline on pöörata tähelepanu sellele, mida lepingu järgi peetakse kindlustusjuhtumiks. Erinevate kindlustusseltside lepingutingimused pakuvad erinevas ulatuses kindlustusjuhtumiks tunnistatavaid sündmusi. 
  • Lepingu tingimustega tutvumisel on soovitatav pöörata tähelepanu sellele, millised on välistused ehk juhud, mil kindlustusseltsil tekib õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest üldse keelduda.
  • Loe hoolega läbi kõik kindlustustingimused, sh ka väikeses kirjas kirjutatu. Küsi, kui midagi jääb arusaamatuks.
  • Eelista alati kindlustusseltsi, mille tingimused on koostatud selgelt, arusaadavalt ning kus on sätestatud kõik oluline: lahti on seletatud mõisted ning mõlema lepingupoole õigused ja kohustused. Konkreetselt ja arusaadavalt on selgitatud, mis on kindlustusobjekt, mida loetakse kindlustusjuhtumiks, millistel põhimõtetel toimub hüvitamine ning milline on vaidluste lahendamise kord.
  • Tee endale selgeks, milliste sündmuste puhul, millises ulatuses ja millise korra järgi kindlustusselts kahju hüvitab.
  • Jäta meelde õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu tingimustes sisalduvad kindlustusvõtja kohustused, sealhulgas milline on kahjujuhtumist teatamise kord ning tähtajad. Kohustuste puudulikul täitmisel või täitmata jätmisel on kindlustusseltsil õigus  kindlustushüvitist vähendada või hüvitise väljamaksmisest keelduda.
  • Veendu, et räägid kindlustusseltsi esindajale kõikidest olulistest lepinguga seotud asjaoludest.
  • Uuri oma õigusi ja kohustusi kindlustuslepingu sõlmimisel, muutmisel, kehtivuse ajal, kindlustusjuhtumi toimumisel, kindlustuslepingu lõpetamisel.
  • Kindlustuslepingu sõlmimisel on sul kohustus teavitada kindlustusseltsi või -agenti kõigist kindlustusriski taset mõjutavatest olulistest asjaoludest.

Kohustused lepingu ajal

Täida kõiki kindlustuslepingust tulenevaid omapoolseid kohustusi.  

Tasu kindlustusmakseid õigeaegselt kindlustuslepingus sätestatud tähtaegadeks ja suuruses, seda isegi juhul, kui kindlustusselts ei ole tasumiseks arvet õigeaegselt väljastanud.

Sul on kohustus teavitada kindlustusandjat kõikidest teadaolevatest asjaoludest, millel võib olla mõju kindlustusseltsi otsusele kindlustusleping sõlmida.

Sa pead kindlustusandjale kindlasti viivitamata ja soovitavalt kirjalikult teatama kindlustusjuhtumi toimumisest ja/või kindlustusriski suurenemisest.

Kindlustusjuhtumist teatamine

Teavitamiskohustuse kohta leiad täpse info oma kindlustuslepingust või oma kindlustusseltsi veebilehelt.  

Kindlustusjuhtumist teata esimesel võimalusel oma kindlustusseltsile, kas:

  • telefoni teel
  • e-postiga
  • veebilehe kaudu
  • minnes ise büroosse kohale.

Soovitatav on kindlustusjuhtumist teatada ka kirjalikult, sest kirjalik teade annab hiljem võimaluse õigeaegset teatamist tõendada. Kahjujuhtumist õigeaegselt teatamata jätmise korral on kindlustusseltsil õigus hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda.

Kahju hüvitamine

Kontrolli kindlustuslepingust, mida sa kahju hüvitamiseks oled kohustatud tegema. Hüvitamise nõue tuleb kindlustusseltsile esitada võimalikult kiiresti, soovitavalt ja võimalusel samal ajal, kui teatad kindlustusjuhtumi toimumisest.

Kindlustusselts ei ole kohustatud hüvitama rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Seda isegi siis, kui lepingujärgne kindlustussumma ehk väljamaksete ülempiir on kindlustusjuhtumi toimumise ajal suurem kindlustusväärtusest. Kindlustusselts peab hüvitama tekkinud kahju, millest on lahutatud omavastutus, kohe kui on lõpetatud kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude ja hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud. Tähtaeg, mille jooksul toimub kahju hüvitamine kindlustusseltsi poolt, on kirjas kindlustustingimustes.

Kindlustuslepingus on ära märgitud välistused, millistel juhtudel õnnetusjuhtumi korral kahjusid ei hüvitata – näiteks krooniline haigus, tegelemine ekstreemspordiga jms.

Võlaõigusseadusega on määratud, et kui kindlustusselts ei ole ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikke toiminguid lõpetanud, võib nõuda täitmise kohustuse arvel raha maksmist summas, mida kindlustusselts vastavalt asjaoludele peaks minimaalselt maksma. Selle tähtaja kulgemine peatub aga ajaks, mil toimingute lõpetamine on takistatud kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu. Näiteks juhul, kui kindlustusvõtja viivitab kindlustusandjale tõendite esitamisega. Milline on vastavalt asjaoludele minimaalse maksmise ulatus, on kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahelise kokkuleppe küsimus.

Kindlustusselts vabaneb vastutusest, kui kindlustusjuhtum põhjustatakse tahtlikult õigusvastase teoga. Samas peab kindlustuses kehtiva põhimõtte kohaselt alati eeldama seda, et kindlustusvõtja tervis sai kahjustada tema tahte vastaselt.
 


  • Elusündmused:
  • Igapäevased rahaasjad
  • Raha kasvatamine
  • Noor
  • Lapsevanem
  • Reis
  • Kodu
  • Auto
  • Pension
  • Teenused:
  • Igapäevased pangateenused
  • Pangakaardid
  • Hoiused
  • Laenud
  • Liising
  • Kindlustus
  • Investeerimine
  • Pension
  • Kui on probleem:
  • Makseraskuste ennetamine
  • Makseraskustes käitumine
  • Töö kaotus
  • Probleem lapse elatisega
  • Probleem pangateenusega
  • Probleem liisinguga
  • Probleem kiirlaenuga
  • Probleem kindlustusega
  • Probleem investeerimisega
  • Petuskeemid
  • Riigikohtu lahendid
  • Kasulikud abivahendid:
  • Uudised
  • Ürituste kalender
  • Kalkulaatorid
  • Võrdlustabelid
  • Sõnaraamat
  • Korduvad küsimused
  • Huvitavat lugemist
  • Mängud
  • Õpetajale
  • Võlanõustajale
  • Kontaktandmed
  • Liitu infokirjaga

     


© FINANTSINSPEKTSIOON

Kasutustingimused

Sakala 4, Tallinn 15030

Tel: 6680 500

Faks: 6680 501

tarbija@fi.ee