Väljamakse viis sõltub su pensionifondi osakute koguväärtusest ning rahvapensioni määrast. 

• Osakute koguväärtus on osakuomanikule kuuluvate kõigi pensionifondide osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel saadav summa.
• Rahvapensioni määr on 140,81 eurot (alates 1. aprillist 2013). 

Kui sinu kontole kogunenud II samba osakute koguväärtus on pensionile minnes võrdne 10-kordse rahvapensioni määraga või on sellest väiksem, on sul õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava rahasumma korraga väljamaksmist. Samuti on sul õigus ühekordsele väljamaksele siis, kui seni on sulle tehtud II sambast regulaarseid väljamakseid ning sellega on fondijääk vähenenud alla 10-kordse rahvapensioni määra.

Ühekordse väljamakse saamiseks tuleb esmalt lõpetada fondipension, esitades selleks avalduse kontohaldurile või registripidajale. Seejärel tuleb esitada avaldus ühekordse väljamakse saamiseks, seda samuti kontohaldurile või registripidajale. Kontohalduriteks on näiteks Danske Bank, Eesti Krediidipank, Nordea Bank, SEB Pank, Swedbank, LHV Pank ja kindlustusseltsid ERGO Elukindlustuse AS, SEB Elu- ja Pensionikindlustus AS ja Compensa Life. Registripidaja on Eesti Väärtpaberikeskus. Täielikku nimekirja kontohalduritest saab vaadata Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehelt.

Ühekordne väljamakse tehakse avalduse esitamise kuule järgneva kuu 15.-20. kuupäeval.

Ühekordset väljamakset saab taotleda ka siis, kui sulle kuuluvate osakute väärtus on üle 700-kordse rahvapensioni määra. Sellisel juhul tuleb esmalt sõlmida pensionileping vähemalt 700-kordse rahvapensioni määra ulatuses. Kui pärast pensionilepingu sõlmimist ei ületa sinu pensionikontole jäänud osakute väärtus 10-kordset rahvapensioni määra, on sul õigus järele jäänud summa korraga välja võtta.  

Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on suurem kui 700-kordne rahvapensioni määr, on osakuomanikul õigus sõlmida pensionileping. Selle pensionilepingu alusel tasutakse kindlustusandjale ühekordne kindlustusmakse vähemalt 700-kordsele rahvapensioni määrale vastavas osakute ulatuses.

Mida teha ülejäänud osakutega? Need võib:

1. jätta oma pensionikontole alles;
2. esitada taotluse ühekordseks väljamakseks;
3. välja võtta perioodiliste väljamaksetena pensionifondist (st sõlmida  fondipensioni);
4. sõlmida teise pensionilepingu;
5. tasuda täiendava kindlustusmakse.
   

Rahvapensioni määr on Vabariigi Valitsuse poolt iga-aastaselt kinnitatud indeksi alusel arvutatav summa. 2013. aasta 1. aprillist on rahvapensioni määr 140,81 eurot.

Kui lepitakse kokku fondipension täiendavateks väljamakseteks (st loetelust valik 3), siis on fondipensioni minimaalne arvestuslik kogukestus selline:

Fondipension on osakuomaniku ja pensionifondi valitseja vahel kokkulepitud kava, mille alusel tehakse osakuomanikule kokkulepitud aja jooksul väljamakseid pensionifondist.

Fondipension sõlmitakse, kui pensionikontole kogunenud osakute väärtus jääb 10–50-kordse rahvapensioni määra vahele. Fondipensioni on võimalik sõlmida ka siis, kui osakuomaniku osakute väärtus ületab 700-kordse rahvapensioni määra. Seda on võimalik teha ainult 700-kordse rahvapensioni määra ületava osa ulatuses.

Fondipension hõlmab kõiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab. Fondipensioni kokkuleppimiseks piisab ühest avaldusest ning fondipensioni kokkuleppimisel hõlmatakse automaatselt kõik pensionifondid.

Fondipensioni üldtingimused

1. Fondipensioniga seotud investeerimisrisk on osakuomaniku kanda. See tähendab, et tuleb arvestada, et pensionifondi osakute väärtus võib aja jooksul muutuda – nii tõusta kui langeda.
2. Fondipensioni kokkuleppimisel tuleb määrata, kuidas leitakse väljamaksete aluseks olev osakute arv (kas vastavalt osakute piirmäärale või vastavalt fondipensioni arvestuslikule kestusele).
3. Kui sul on mitme pensionifondi osakuid, siis jaotatakse osakute piirmäär või fondipensioni arvestuslikule kestusele vastav osakute arv erinevate pensionifondide vahel vastavalt erinevate osakute osakaalule.
4. Fondipensioni kokkuleppimisel tuleb sul määrata väljamaksete sagedus. Väljamakseid tehakse kas kord kuus, kord kvartalis või kord pensioniaastas.
5. Pensioniaasta on üheaastane ajavahemik, mille arvestus algab avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäeval.
6. Fondipensioni väljamakseid tehakse kalendrikuu 15.–20. kuupäevadel.

Osakuomanikul on võimalik fondipension katkestada ja mingi aja pärast see uuesti kokku leppida.

Väljamaksete tegemine lõpetatakse ehk fondipension lõpeb:

1. Viimase pensioniaasta lõpus viimaste osakute tagasivõtmise ja neile vastava väljamakse tegemisega. Või juhul, kui kõik fondiosakud on välja makstud. 
2. Osakuomaniku surma korral.
3. Kui osakute koguväärtus on kalendriaasta 31. märtsi seisuga võrdne või ületab 50-kordset rahvapensioni määra, tekib fondipensioni kokku leppinud isikul kohustus sõlmida pensionileping elukindlustusseltsiga. Erandiks on 75-aastased või vanemad inimesed.
4. Kui osakuomanik esitab fondipensioni lõpetamise avalduse, näiteks soovib pensioni saamise peatada, lõpetada või sõlmida kindlustusseltsiga pensionilepingu.

1. Väljamaksete periood. See on fondipensioni arvestuslik kestus aastates, mille valib osakuomanik. Seadusega on kehtestatud fondipensioni kestuse miinimumaeg. Fondipensioni arvestuslik kestus on seotud pensionilejääja vanusega.
   Näiteks kui osakuomanik on 64 aastat vana, siis tema fondipensioni väljamaksmise aja minimaalne pikkus on seaduse järgi 10 aastat. Soovi korral võib aga fondipensioni sõlmida ka näiteks 11. või 15. aastaks, kuid mitte näiteks 9. aastaks.
2. Osakute arv, mis on väljamaksete aluseks. Väljamakseid tehakse kas vastavalt osakute piirmäärale või fondipensioni arvestusliku kestuse alusel.
   Kumba viisi eelistada? Väljamakse viisi valimisel tasub teha mitmeid arvutusi ning analüüsida, kuidas mõjutab üks või teine muutuja fondipensioni väljamaksete suurust ja väljamaksete aja pikkust. Näiteks kuna osakute piirmäär arvestab ka rahvapensioni määra, tagab see suuremad väljamaksed. Samas väljamaksete periood on sellisel juhul lühem ning väljamaksed võivad kesta isegi lühemat aega kui fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus ette näeb.
3. Väljamaksete sagedus: kas kord kuus, kord kvartalis või kord aastas.

Oluline on teada, et fondipensioni maksmise periood ei ole garanteeritud. Fondipensioni sõlmimisel lepitakse küll kokku väljamaksete aja pikkus, kuid väljamakseid on võimalik saada nii kaua, kuni jätkub tagasivõtmiseks osakuid.

Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist, võttes arvesse pensionikontol vahepeal aset leidnud muutusi. Muutuvad osakute koguarv, ja osakute puhasväärtus ning kokkuvõttes osakute koguväärtus:

1. Kui osakute koguväärtus on kalendriaasta 31. märtsi seisuga võrdne või ületab 50-kordset rahvapensioni määra, tekib fondipensioni kokku leppinud inimesel kohustus sõlmida pensionileping elukindlustusseltsiga. Erandiks on 75-aastased või vanemad inimesed.
2. Kui osakute koguväärtus on fondipensioni väljamaksete ajal võrdne või alla 10-kordse rahvapensioni määra, siis on õigus esitada avaldus ühekordse väljamakse tegemiseks. 

Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, võetakse osaku puhasväärtuseks erinevates pensionifondides osakuomanikule kuuluvate osakute arvuga kaalutud osakute puhasväärtuste aritmeetiline keskmine. 

Fondipensioni väljamaksete tulumaksustamisest loe lähemalt Pensionikeskuse veebilehelt ja Tulumaksuseadusest.

Olen 63-aastane, tööl enam ei käi ja soovin edaspidi saada fondipensioni väljamakseid kord aastas. Pensioni maksmise aja pikkuseks on 63-aastase inimese jaoks seaduse kohaselt 10 aastat. Pensionikontole on kogunenud avalduse esitamise hetkeks 6000 osakut, mis on ühe ja sama pensionifondi osakud. Osaku puhasväärtus on 0,7 eurot (70 eurosenti). Osakute koguväärtus on kokku 4 200 eurot. Rahvapensioni määr on 140,81 eurot.

kui fondipensioni väljamaksed toimuvad 1 kord aastas vastavalt arvestuslikule kogukestusele, kus osakuomanikule kuuluv osakute arv jagatakse valitud väljamaksete sagedusega: 

Kui fondipensioni väljamaksed toimuvad 1 kord aastas vastavalt osakute piirmäärale, kus 3-kordse rahvapensioni määr jagatakse osaku puhasväärtusega: 

Olen 60-aastane ja tööl enam ei käi. Kohustusliku kogumispensioni maksed on laekunud ühte pensionifondi. Hetkel osakute koguväärtus on 5 600 eurot, osakute koguarv on 8 000 tk ning osakute puhasväärtus on 0,7 eurot (70 eurosenti). Rahvapensioni määr on 140,81 eurot.

Kui fondipensioni väljamaksed toimuvad 1 kord kuus, siis väljamaksete aluseks osakute arvu leidmine sõltuvalt valitud viisile on järgmine:  

Kui fondipensioni väljamaksed toimuvad 1 kord kvartalis, siis väljamaksete aluseks osakute arvu leidmine sõltuvalt valitud viisile on järgmine:  

Kui fondipensioni väljamaksed toimuvad 1 kord aastas, siis väljamaksete aluseks osakute arvu leidmine sõltuvalt valitud viisile on järgmine:  

Pensionileping on osakuomaniku ja elukindlustusseltsi vahel sõlmitud kindlustusleping, mille alusel kohustub kindlustusselts maksma pensionimakseid kuni lepingu sõlminud isiku surmani. Pensionilepingut sõlmivate kindlustusseltside nimekirja leiad siit.

Pensionilepingu sõlmimise kohustus tekib inimesel siis, kui tema pensionikontole kogunenud osakute väärtus on võrdne või suurem kui 50-kordne rahvapensioni määr. Pensionilepingut on võimalik kindlustusseltsi nõusolekul erandkorras sõlmida ka siis, kui pensionikontole kogunenud osakute väärtus on alla 50-kordse rahvapensioni määra.

Pensionilepingu üldtingimused:

1. Ühes vanuses meeste ja naiste puhul kasutatakse samasuguseid oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid. See, millist suremustabelit kasutatakse, võib igal kindlustusseltsil erinev olla. Kord juba sinuga kokku lepitud suremustabelit kindlustusselts tagantjärele enam muuta ei saa.
2. Pensionilepinguga seotud investeerimisriski kannab kindlustusselts. See tähendab, et pensionilepingus kokku lepitud suurusega pensioni peab kindlustusselts pensionäri surmani maksma.
3. Pensionimakse suuruse arvutamisel kasutatakse ühel päeval tehtud pensionilepingute pakkumustes sama garanteeritud aastaintressi määra ning samu oodatavat eluiga kirjeldavaid näitajaid. Ka kindlustusseltsi võetavad tasud ei tohi olla erinevad.
4. Pensioni makstakse kas igakuiselt või kord kvartalis kuni pensionilepingu sõlminud isiku surmani. Ühekordsed väljamaksed ei ole lubatud. 
5. Pensionimakseid tehakse kalendrikuu 10.-15. kuupäeval. 

Pensionilepingus võib kokku leppida eritingimustes:

1. Pensionimaksete edasilükkamine on võimalik, kui kogumispensionile minemise õiguse tekkimise hetkel ei ole inimesel veel pensioni järele vajadust, kuid kogutud raha ei soovita enam ka pensionifondis hoida. See tähendab, et erinevalt tavapärasest lepingust ei alusta kindlustusselts aga kindlustusvõtjale pensionimaksete tegemist kohe, vaid pensionimakseid hakatakse tegema kokkulepitud perioodi möödumisel pensionilepingu sõlmimisest näiteks ühe või kolme aasta möödumisel.
2. Pensionimaksete suurenemine. Suurenevate pensionimaksetega pensionileping annab täiendava kaitse inflatsioonist tingitud pensionimaksete reaalse väärtuse vähenemise vastu.
3. Ühise pensionilepingu sõlmimine. Võimalik on sõlmida ühine kolmepoolne pensionileping, kus lepingupoolteks on kindlustusselts ning osakuomanik koos tema valitud füüsilise isikuga või koos teise pensioniealise osakuomanikuga.
4. Garantiiperioodiga pensionileping. Garantiiperiood on pensionilepingus määratud ajavahemik, mille jooksul tehakse pensionimakseid lepingus nimetatud soodustatud isikule juhul, kui lepingu sõlminud isik sureb või ühise pensionilepingu puhul surevad ühise pensionilepingu sõlminud isikud. Soodustatud isikule tehakse pensionimakseid kuni garantiiperioodi lõpuni. Määrata võib mitu soodustatud isikut.
5. Uue pensionilepingu sõlmimine uue kindlustusseltsiga ja vana ülesütlemine on lubatud, kui lepingu sõlmimisest on möödunud vähemalt kolm aastat. Pensionilepingu ülesütlemisel kantakse lepingu tagastusväärtuse summa üle kliendi valitud uuele kindlustusseltsile.