Selleks on vaja kõigepealt teada, mitu pensionifondi osakut on sulle arvutamise hetkeks kogunenud. Teiseks peab teadma, missugune on praegu sinu poolt valitud fondiosaku puhasväärtus ehk hind. Nende kahe numbri korrutis annabki vastuse, kui palju on raha kogutud. Näiteks kui kogunenud on 1000 osakut ja osaku hind (puhasväärtus) on 1 euro, siis on pensioniraha kokku 1000 eurot.

Nii osakute arvu kui ka hinna kohta saab informatsiooni pangast, kus sul on avatud pensionikonto. Tavaliselt on selline informatsioon üleval ka internetipangas. Osakute hindade kohta avaldavad informatsiooni ka ajaleht Äripäev ning fondivalitsejad oma veebilehtedel. Samuti saab infot portaalist www.pensionikeskus.ee (vaata alajaotust "minu konto").

Seaduse kohaselt on nii, et kui kord oled juba kohustusliku pensionifondi ehk II sambaga liitunud, siis seda otsust enam muuta ei saa. Kuna kohustuslikust pensionifondist enne pensioniiga väljuda ei saa, siis on osakuomanikul võimalik kas oodata selles fondis paremaid aegu, suunata järgmised sissemaksed mõnda teise pensionifondi või vahetada olemasolevad fondiosakud teise pensionifondi osakute vastu.

Enne kui selline otsus teha, tuleks kindlasti vaadata ka teiste fondide tootlust ning arvestada ka kuludega, mis vahetamisega kaasnevad.

On kaks võimalust: alustada uute sissemaksete tegemist uude fondi (sellisel juhul jäävad varasemad sissemaksed vanasse fondi) või vahetada vana fondi osakud uue vastu. Võimalik on teha ka mõlemat korraga. Valida võib kõikide pensionifondide vahel.

Olemasolevad fondiosakud uute vastu vahetada on võimalik kolm korda aastas ning uusi igakuiseid sissemakseid saab mõnda teise fondi ümber suunata lausa igal ajal. See aga ei tähenda kohustust sagedaseks pensionivarade ümberpaigutamiseks.

Igakuiste sissemaksete ümber suunamine on sinu jaoks tasuta. Kui vahetad olemasolevad osakute mõne uue fondi osakute vastu, võetakse reeglina osakute tagasivõtmistasu 1%, mis tähendab, et saad selle võrra vähem uue fondi osakuid. Kui vahetad oma praeguse fondi osakud sama fondivalitseja pakutava mõne teise fondi vastu, siis üldjuhul fondivalitsejad tasu ei võta (küsi selle kohta fondivalitsejalt täpselt järele). Tagasivõtmistasu ei tohi võtta siis, kui sul on pensionieani jäänud alla viie aasta või oled juba pensioniealine.

Enne pensionifondi vahetamist tutvu kindlasti uue pensionifondi tingimustega ja tee endale selgeks, missugused tasud kaasnevad pensionifondi vahetamisega.

Kohustuslikku kogumispensioni ei kanta üle koos riikliku pensioniga, sest pensionimaksjad on I samba (riiklik vanaduspension) ja II samba (kohustuslik kogumispension) puhul erinevad.

Vanaduspensioni maksab Sotsiaalkindlustusamet, kohustuslikku kogumispensioni aga maksab kas kindlustusselts või Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.

Allikas: Rahandusministeerium

Ainsaks eeltingimuseks kogumispensionile minekul on see, et osakuomanik on vanaduspensioni ealine. Kuna kohustuslikule kogumispensionile minek on vabatahtlik, siis on osakuomanikul õigus valida endale sobiv aeg kogumispensionile minekuks.

Kui osakuomanik on jõudnud vanaduspensioni ikka, kuid ta ei soovi kohe kohustuslikule kogumispensionile minna, siis jäävad talle kuuluvad kohustusliku pensionifondi osakud pensionifondi alles.

Kui osakuomanik käib veel tööl, siis ta jätkab pensioni kogumist (omandab uusi osakuid juurde). Silmas tuleb pidada, et kuna pensionifondi osakud on avatud investeerimisriskile, siis võib osakute väärtus nii kahaneda kui kasvada.

Kui osakuomanik soovib kohustusliku kogumispensioni väljamakseid edasi lükata, siis ei pea ta selleks eraldi midagi tegema. Tegutseda tuleb osakuomanikul siis, kui tal on soov kohustuslikule kogumispensionile minna.

Allikas: Rahandusministeerium

Kohustuslikule kogumispensionile minek lõpetab pensioniks raha kogumise.

Kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus (raha kogumine) lõpeb kohustuslikule kogumispensionile minekuga seotud osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril. Kui näiteks osakuomanik läheb kogumispensionile 1. märtsil ja käib tööl edasi, siis maksab ta kohustusliku kogumispensioni makset kuni aasta lõpuni edasi. See tähendab, et selle aja jooksul koguneb raha II sambasse juurde. Täiendavalt omandatud osakuid saab osakuomanik kasutada samuti pensionina. Täpsemad reeglid sõltuvad sellest, mil viisil osakuomanikule väljamakseid tehakse (kas pensionilepingu või fondipensioni alusel või tehti hoopis ühekordne väljamakse).

Allikas: Rahandusministeerium

Kui osakuomanikule on ühekordne väljamakse juba tehtud ning ta omandab seejärel uusi osakuid, siis sõltuvad nende osakute kasutamise võimalused osakute koguväärtusest, nagu see oli kohustuslikule kogumispensionile mineku hetkel. See tähendab, et sõltuvalt osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtusest saab hakata neid osakuid kasutama - kas ühekordse väljamaksena, fondipensionina või pensionilepingu alusel makstava eluaegse pensionina.

Praktikas võib juhtuda, et osakuomanik omandab uusi osakuid pärast ühekordse väljamakse avalduse esitamist, kuid enne väljamakse teostamist. Sellisel juhul sõltub väljamakse korraldamine sellest, kui suur on vahepeal omandatud osakute väärtus. Kui uute osakute väärtus ei ületa 10-kordset rahvapensioni määra, siis võetakse väljamakse tegemisel tagasi kõik osakuomanikule kuuluvad kohustuslike pensionifondide osakud, ka need, mis ta omandas peale avalduse esitamist. Seega saab osakuomanik antud juhul kõik raha korraga kätte.

Kui uute osakute väärtus on suurem kui 10-kordne rahvapensioni määr, siis tehakse väljamakse nende osakute ulatuses, mis kuulusid osakuomanikule ühekordse väljamakse avalduse esitamise hetkel. Uued osakud jäetakse alles ning nende kasutamiseks tuleb osakuomanikul juba kokku leppida fondipension.

Allikas: Rahandusministeerium

Pensionifondide vahetamine on lubatud kohustusliku kogumispensioni väljamaksete faasis samadel tingimustel nagu kogumisfaasis. Seega saab vahetada nii kõik ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu kui vahetada korraga vaid osa osakuid.

Kuna fondipension hõlmab kõiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab, võetakse väljamaksete tegemisel arvesse ka fondide vahetamise käigus lisandunud uue pensionifondi osakud.

Muutused osakute arvus ja osakute väärtuses kajastuvad järgmistes väljamaksetes, sest väljamakse aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist.

Allikas: Rahandusministeerium

Kuna fondipension hõlmab kõiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab, ei ole hiljem omandatud osakute eest väljamaksete saamiseks vaja fondipensioni muuta.

Konkreetse väljamakse aluseks olev osakute arv leitakse enne väljamakse tegemist, mis tähendab, et hiljem omandatud osakud võetakse omandamisele järgneva väljamakse tegemisel juba arvesse. Seega ei pea osakuomanik midagi tegema ning tema fondipensioni väljamakse kujuneb lihtsalt suuremaks (eeldusel, et osakute väärtus ei ole vahepeal oluliselt vähenenud).

Registripidaja vaatab iga aasta 31. detsembri seisuga kõigi fondipensioni alusel väljamakseid saavate osakuomanike osakute koguväärtuse üle. Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus suureneb (heade investeerimistulemuste või täiendavalt omandatud osakute tõttu) sedavõrd, et see on 31. detsembri seisuga võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või on sellest suurem, saab ta hiljemalt 31. jaanuariks registripidajalt teavituse, et tal võib tekkida kohustus sõlmida kindlustusseltsiga pensionileping eluaegse pensioni saamiseks.

Kohustus pensionilepingu sõlmimiseks tekib siis, kui osakute koguväärtus on teavitusele järgneva 31. märtsi seisuga ikka võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või on sellest suurem.
Sellisel juhul lõpeb automaatselt ka fondipension 31. märtsil. Väljamaksete jätkumiseks tuleb sõlmida pensionileping kindlustusseltsiga. 

Allikas: Rahandusministeerium
 

Kindlustusselts on äriühing, kes tegeleb tegevusloa alusel kindlustustegevusega. Kindlustusselts teostab kogumispensioni väljamakseid kindlustuslepingu alusel ning väljamaksed on eluaegsed.

Pensionifond on rahakogum, mida valitseb (investeerib) pensionifondivalitseja. Ka fondivalitseja tegutseb tegevusloa alusel. Pensionifondist tehakse nii fondipensioni väljamakseid (fondipensioni väljamaksed on samuti perioodilised, kuid need ei ole garanteeritud osakuomaniku elu lõpuni) kui ühekordseid väljamakseid.  

Allikas: Rahandusministeerium

Pensionilepingu sõlmimisel määratakse pensionimakse suurus, mille maksmise kohustus on kindlustusseltsil kuni osakuomaniku surmani. Pensionimakse suurus võib muutuda tulenevalt kindlustusseltsi poolt jaotatavast kasumist või juhul, kui osakuomanik maksab kindlustusseltsile täiendava kindlustusmakse (nt omandab pärimise teel osakuid).
Pensionimaksete suurus on muutuv ka siis, kui sõlmitakse kasvavate pensionimaksetega pensionileping (kuid ka sellisel juhul on lepingu sõlmimisel teada, kuidas pensionimaksed suurenema hakkavad).

Pensionilepingu sõlmimisel on kindlustusseltsile teada kindlustusmakse suurus ja osakuomaniku vanus. Osakuomanik määrab, kui sagedasti ta soovib väljamakseid saada ning selle, kas ta soovib lepingu sõlmida näiteks ühise pensionilepinguna või lepinguna, millele on juurde lisatud garantiiperiood.

Pensionimaksete suurus sõltub seega ka pensionilepingu tingimustest:

1. garantiiperioodi olemasolust ja pikkusest,
2. kindlustusmakse suurusest ja pensionimaksete sagedusest,
3. pensionimaksete alguse ajast,
4. kindlustatud isiku või teise kindlustusvõtja olemasolust.

Lisaks sõltub pensionimakse suurus veel investeerimistulemustest, mis garanteeritud intressimääraga pensionilepingu puhul lepitakse eelnevalt kokku (pensionilepingud on kõik garanteeritud intressimääraga), kindlustusandja poolt kulude katteks võetavate tasude suurusest ning kindlustusvõtja oodatavat eluiga peegeldavatest suremusnäitajatest (viimased sõltuvad muuhulgas kindlustusvõtja vanusest).

Allikas: Rahandusministeerium

Kui osakuomanik omandab kohustusliku pensionifondi osakuid pärast pensionilepingu sõlmimist, sõltuvad tema võimalused omandatud osakute väärtusest.

Üldjuhul saab osakuomanik täiendavalt omandatud osakuid kasutada üksnes juhul, kui ta tasub need täiendava kindlustusmaksena kindlustusseltsile (suurendades sellega oma pensioni). Täiendava kindlustusmakse tasumiseks võib osakuomanik esitada kindlustusseltsile avalduse.
Kui osakuomanik avaldust ei esita, siis korraldab registripidaja osakuomanikule kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmise ja kannab nende koguväärtuse 31. märtsist arvates viie tööpäeva jooksul kindlustusseltsile osakuomaniku (kindlustusvõtja) poolt sõlmitud pensionilepingu täiendava kindlustusmaksena. Seega teeb registripidaja igal aastal ka automaatseid rahakandeid osakuomanike eest kindlustusseltsidele.

Kui osakuomaniku poolt täiendavalt omandatud osakute koguväärtus on võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga (rahvapensioni määr on 2013. aasta 1. aprillist 140,81 eurot) ja või on sellest suurem, on osakuomanikul, lisaks täiendava kindlustusmakse tasumise õigusele, õigus sõlmida omandatud osakute eest teine pensionileping, esitades selleks kindlustusseltsile avalduse.

Kui osakuomaniku poolt täiendavalt omandatud osakute koguväärtus on suurem kui 700-kordne rahvapensioni määr, on osakuomanikul, lisaks täiendava kindlustusmakse tasumise ja teise pensionilepingu sõlmimise õigusele, võimalus jätta osa osakuid oma pensionikontole. Sel juhul tuleb tal nende osas kokku leppida fondipension või esitada ühekordse väljamakse avaldus (eeldusel, et täidetud on ka ühekordse väljamakse tingimused), tingimusel, et on tasutud täiendav kindlustusmakse või sõlmitud teine pensionileping osakute ulatuses, mis vastas 700-kordsele rahvapensioni määrale.

Kui täiendava kindlustusmakse tasumise õigus on kõigil osakuomanikel, kes on pärast pensionilepingu sõlmimist omandanud täiendavalt osakuid, siis teise pensionilepingu sõlmimise õigus ja osade osakute pensionikontole jätmise õigus tekivad ainult teatud tingimustel. Sellistest täiendavatest õigustest teavitab hiljemalt 31. jaanuariks osakuomanikke registripidaja.
Kui registripidaja on osakuomanikku teavitanud, kuid osakuomanik ei ole oma täiendavaid õigusi kasutanud, kannab registripidaja osakuomaniku poolt täiendavalt omandatud osakud tema täiendava kindlustusmaksena kindlustusseltsi. Seega on osakuomanikul võimalik kasutada teise pensionilepingu sõlmimise õigust või osade osakute pensionikontole jätmise õigust sellisest õigusest teadasaamisest (kui osakuomanik varem ei märka, et ta on suure koguse osakuid omandanud, siis teavitab teda 31. jaanuaril registripidaja sellest) kuni 31. märtsini.

Kui osakuomanik omandab täiendavaid osakuid, mille koguväärtus on vähemalt 50-kordse rahvapensioni määraga võrdne, 1. jaanuari ja 31. märtsi vahel, siis jätab registripidaja selle osakuomaniku osakud 31. märtsile järgneva viie tööpäeva jooksul tagasi võtmata. Seega pikeneb aeg, mille jooksul osakuomanik saab oma täiendavaid õigusi kasutada.

Allikas: Rahandusministeerium

Suremustabeleid kasutatakse kindlustatava isiku oodatava eluea kirjeldamiseks. Suremustabelid sisaldavad rahvastiku suremust peegeldavaid karakteristikuid, mis tavaliselt tuuakse välja iga vanuseaasta kohta.

Näiteks pensionilepingute puhul sõltuvad pensionimaksed ehk pensioni suurus teadmistest praeguse ja tulevase suremuse kohta. Suremustabeli aluseks on suremustõenäosused, mille järgi prognoositakse surmade arvu ning inimeste tulevase eluea pikkust.

Suremustabeleid võib koostada nii kogu rahvastiku kui ka näiteks ainult kindlustatud isikute kohta (selekteeritud suremustabel).

Allikas: Rahandusministeerium

Suurenevate pensionimaksetega pensionilepingu puhul lepivad kogumispensionile minev osakuomanik ja kindlustusselts lepingu sõlmimisel kokku, et pensionimaksed, mida kindlustusselts maksma hakkab, hakkavad aja jooksul suurenema (näiteks 5% aastas).

Suurenevate pensionimaksetega pensionileping annab täiendava kaitse inflatsioonist tingitud pensionimaksete reaalse väärtuse vähenemise vastu.

Allikas: Rahandusministeerium

Kindlustusseltsidel on lubatud pakkuda ühiseid pensionilepinguid. Ühine pensionileping on sisuliselt kolmepoolne pensionileping, kus lepingupoolteks on kindlustusselts ning osakuomanik (kindlustusvõtja) koos osakuomaniku poolt valitud füüsilise isikuga (kindlustatud isik) või koos teise vanaduspensioniealise osakuomanikuga (samuti kindlustusvõtja).

Kui mõlemad ühise pensionilepingu sõlmivad isikud on osakuomanikud ja vanaduspensioniealised, on nad mõlemad kindlustusvõtjad ning sellise lepingu alusel maksavad kindlustusmakse mõlemad kindlustusvõtjad ja kindlustusselts teeb pensionimakseid mõlemale kindlustusvõtjale kuni nende surmani.

Kui ühise pensionilepingu sõlmib osakuomanik (kindlustusvõtja) koos kindlustatud isikuga, kes ei pruugi lepingu sõlmimise ajal olla osakuomanik ega vanaduspensioniealine, siis sellise lepingu alusel maksab kindlustusmakse kindlustusvõtja ja kindlustusselts teeb pensionimakseid. Pensionimakseid tehakse kas nii kindlustusvõtjale kui kindlustatud isikule üheaegselt kuni nende surmani või ainult ühele neist korraga.

Ühine pensionileping sobib osakuomanikule, kes soovib kindlustada, et tema surma korral oleks sissetulek tagatud ka näiteks tema abikaasale või elukaaslasele. Samuti on ühine pensionileping sobiv neile, kellele on pärandamise komponent oluline.

Allikas: Rahandusministeerium

Üldjuhul lõpeb pensionileping kindlustusvõtja surma korral. Kindlustusvõtja surma korral lõpetatakse üldjuhul ka pensionimaksete tegemine.

Kui pensionileping on garantiiperioodiga ning kindlustusvõtja sureb garantiiperioodi jooksul, jätkab kindlustusselts garantiiperioodi lõpuni väljamaksete tegemist, kuid väljamaksete saajaks on nüüd soodustatud isik.

Kindlustusvõtja surm ei pruugi lõpetada aga ühist pensionilepingut. Ühine pensionileping lõpeb siis, kui mõlemad kindlustusvõtjad või nii kindlustusvõtja kui kindlustatud isik on surnud.

Kui reeglina on pensionilepingu lõpetajaks surm, siis kindlustusvõtja võib teatud tingimustel pensionilepingu ka üles öelda. Sellisel juhul lõpeb pensionileping pensioniaasta lõpus.

Allikas: Rahandusministeerium

Tavapäraselt ei ole elukindlustuslepinguid väljamaksete faasis võimalik üles öelda ja seega ka kindlustusseltsi või lepingut vahetada. Pensionilepingute puhul on selles osas tehtud erand ning teatud tingimustel võimaldatakse kindlustusseltsi või lihtsalt lepingu vahetamist. Lepingu ülesütlemisel on kindlustusseltsil õigus võtta ka selle eest tasu.

Pensionilepingu ülesütlemine on lubatud üksnes juhul, kui selle sõlmimisest on möödunud vähemalt kolm aastat ning lepingu ülesütlemise avaldus on esitatud vähemalt kolm kuud enne pensioniaasta lõppu.
Kui kindlustusvõtja ütleb pensionilepingu üles, siis lõpeb leping pensioniaasta lõpus. Kindlustusvõtja saab sõlmida uue pensionilepingu pärast ülesöeldud pensionilepingu lõppemist. 

Kuna pensioniks kogutud raha saab kasutada ainult pensionina, ei maksta pensionilepingu ülesütlemise korral selle lepingu tagastusväärtust välja kindlustusvõtjale, vaid kantakse kindlustusvõtja poolt sõlmitud uue pensionilepingu kindlustusmaksena lepingu sõlminud kindlustusseltsile. Seega ongi pensionilepingu ülesütlemisel mõte üksnes siis, kui pärast sõlmitakse uus ja kindlustusvõtjale sobivam pensionileping.

Enne pensionilepingu ülesütlemist tasub uurida selle tagastusväärtust ning seda, kas leidub pakkumisi, mis oleksid olemasolevast pensionilepingust pensioni suuruse või oma tingimuste poolest paremad.

Allikas: Rahandusministeerium

Kindlustusvõtjate kaitseks on Tagatisfondi juurde loodud uus osafond – pensionilepingute osafond. Pensionilepingute osafondi arvel tagatakse pensionilepingute järgsete kohustuste täitmise jätkumine, toetades kindlustusseltsi pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist. Kui kindlustusselts läheb pankrotti, siis antakse selle kindlustusseltsi poolt sõlmitud pensionilepingud (pensionilepingute kindlustusportfell) üle teisele kindlustusseltsile. Kui pankrotistunud kindlustusseltsil ei ole sõlmitud pensionilepingutest tulenevatele kohustuste katmiseks piisavalt varasid, siis toetatakse pensionilepingute osafondi arvelt pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusseltsile. See tähendab, et pensioni maksmist jätkab uus kindlustusselts.

Kui pensionilepingute kindlustusportfell antakse Tagatisfondi toetusel üle teisele kindlustusseltsile, siis on tagatud see, et kuni ühe rahvapensioni määra suurused kuised pensionimaksed jätkuvad ning pensioni ei vähendata. Kui pensionimakse oli suurem, siis vähendatakse pensionimakse rahvapensioni määra ületavat osa 10% võrra. 2013. aasta 1. aprillist on rahvapensioni määr 140,81 eurot kuus. 

Allikas: Rahandusministeerium

Risk, et pensionifondi varadega tehtavate investeeringute väärtus väheneb, on siiski osakuomaniku enda kanda. Ehk kui täna on näiteks pensionifondide varade väärtus võrreldes eelmise aasta algusega oluliselt vähenenud, siis seda kahju Tagatisfondi arvel ei hüvitata. Samas tuleb arvestada seda, et pensionifondi tehtud investeering on pikaajalise iseloomuga ning pensioni kogutakse 20, 30 või 40 aasta jooksul, mistõttu jõuab sinu vara selle aja jooksul piisavalt pensionifondis kasvada. Sellise pika ajaperioodi sisse võivad aga paratamatult sattuda ka mõned mõõnaperioodid. Kokkuvõttes peaks aga kogumisperioodi lõppedes olema pensionifondi kogutud vara väärtus tunduvalt suurem kui sinna tehtud sissemaksed.

Allikas: Rahandusministeerium

Kohustuslike pensionifondide osakuomanike kaitseks on Tagatisfondi juurde loodud pensionikaitse osafond. Pensionikaitse osafondi arvel hüvitatakse kohustusliku pensionifondi osakuomanikele tekitatud kahju, mida pensionifondivalitseja ei ole tähtaegselt osakuomanikule hüvitanud. Et kahju kuuluks hüvitamisele, peab see olema põhjustatud õigusaktides või pensionifondi tingimustes sätestatud nõuete rikkumisest.

Kui pensionifondivalitseja on kohustusliku pensionifondi varade investeerimisel rikkunud õigusaktides sätestatud piiranguid, millest tulenevalt saavad osakuomanikud kahju, mida pensionifondivalitseja ei suuda hüvitada, siis kompenseeritakse kahju osakuomanikele Tagatisfondi poolt.

Pensionikaitse osafondi arvel hüvitamisele kuuluv kahju summas kuni 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta hüvitatakse osakuomanikule täies ulatuses. Kahjusumma, mis ületab 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta, hüvitatakse 90 protsendi ulatuses.

Kui pensionifondivalitseja läheb pankrotti, siis see ei tähenda veel, et pensionifondi varadega oleks ka kindlasti midagi juhtunud. Pensionifond on eraldiseisev varakogum ja see ei ole fondivalitseja bilansis. Vastavalt seadusele on kohustatud pensionifondivalitseja hoidma enda vara selgelt lahus pensionifondi varast. Lisaks teostatakse pensionifondide üle riikliku järelevalvet Finantsinspektsiooni poolt. Finantsinspektsioon ülesandeks ongi tuvastada juba eos kõikvõimalikud õigusrikkumised ning rakendada juba ennetavalt piisavaid meetmeid, et pensionifondide osakuomanikud ei kannataks.

Allikas: Tagatisfond