Riigipoolsete maksete tegemine peatati 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010, seega pooleteiseks aastaks. Alates 2011. aastast hakkas riik II sambasse sissemakseid jälle tegema, kuid esialgu tavapärasest väiksemas mahus.

Need inimesed, kes esitasid 2009. aasta lõpus avalduse endapoolse makse jätkamiseks, maksid 2011. aastal endiselt 2%, millele riik lisas samuti 2%. 

Need, kes ei esitanud 2009. aasta lõpus avaldust endapoolse makse jätkamiseks, maksid 2011. aastal 1% oma palgast ja riik lisas sellele 2%.  

Maksete peatamise ja osalise vähendamise näol ei ole tegemist süsteemi põhimõttelise muutmisega, vaid ajutise lahendusega. Sissemaksed taastusid osaliselt aastal 2011 ja täies ulatuses aastal 2012. Pensionifondi kogunenud raha saab kasutada üksnes pensioniks. Inimesel on õigus näiteks oma pensionifondi vahetada või makseid uude fondi suunata. Sissemaksete ajutine peatamine ei muuda seni fondi kogunenud vahenditega seotud õigusi ja kohustusi.

Allikas: Rahandusministeerium
 

Kui inimene on maksnud vabatahtlikult 2010. aastal II sambasse raha, ilma, et riik sellele omalt poolt 4% lisaks, suurendab riik selle inimese eest sotsiaalmaksu arvelt tehtavaid sissemakseid. Nii hakkab sissemakse suurus olema aastatel 2014–2017 2% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Kui inimene soovib ka aastatel 2014–2017 ise suuremaid makseid teha (3%), siis tuleb tal 2013. aastal esitada avaldus sissemaksete suurendamiseks.

Kui inimene otsustas 2010. aastal makseid mitte teha, siis automaatset sissemaksete suurendamist ei toimu. Küll aga saab inimene soovi korral teha avalduse sissemaksete suurendamiseks. Sellise avalduse saab esitada 2013. aastal ning siis on sissemaksed järgneval neljal aastal 3% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Kui majanduskasv ei ole piisav, et suuremate maksete tegemist käivitada, siis lükkub avalduse esitamine edasi ning kõrgendatud maksete võimalus käivitub hiljem. Nelja-aastane tsükkel, mil inimene maksab 3% ja riik 6%, käivitub juhul, kui majandus kasvab nominaalselt enam kui 5%. Kui ka aastaks 2015 ei ole 5%-ne majanduskasv taastunud, siis kõrgendatud maksete tegemiseks avaldust esitada ei saagi.

Allikas: Rahandusministeerium 

Täpne mõju sõltub inimese vanusest, fondide tootlusest ja I samba indeksist. Üldistatult saab öelda, et kahe aasta maksete peatamine vähendab I ja II samba pensioni kokku umbes 1–1,5%, miinimumpalga puhul on mõju väiksem. Kui inimene soovis jätkata oma 2% sissemakset ja/või saada hilisemat “kompenseerimist", siis on mõju pensionile marginaalne.

Allikas: Rahandusministeerium

Fondihaldurid investeerivad pensionifondides olevat raha edasi, mis tähendab, et kui osakute väärtus hakkab kasvama, kasvab ka seni kogutud raha. Osakute väärtuse kahanedes fondides olev raha väheneb. Silmas tasub pidada seda, et pensionifonde on erinevaid, mis tähendab, et inimesel on võimalik valida erineva riskisusega fondide vahel.

Allikas: Rahandusministeerium

Alates süsteemi käivitamisest 2002. aastal on olnud head aastad ja raha pensionifondides on kasvanud. Üldine langusperiood maailmamajanduses algas 2008. aastast, mis muuhulgas avaldas mõju ka pensioniinvesteeringutele. Majandus on tsükliline ning parematel aegadel fondides olev raha kasvab, halvematel mitte. Praegust perioodi võib võtta ka õppetunnina – fondivalitsejaid sunnib praegune olukord kindlasti rohkem pingutama ja kogujaid oma säästudel silma peal hoidma. Kuna pensioni kogutakse aastakümneid, siis kokkuvõttes peaks inimese vara pensionifondides siiski kasvama. 

Allikas: Rahandusministeerium
 

Jah, sest süsteem ise ei muutu, vaid maksed olid ajutiselt peatatud. 

Allikas: Rahandusministeerium