Investeerimiskonto
2011. aasta jaanuarist kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatused lõid investeerimiskonto süsteemi. See tähendab, et eraisikutest investoritel on investeerimiskonto kaudu investeerides võimalus saadud tulult tulumaksu maksmist edasi lükata. Tulumaksukohustus tekib siis, kui inimene võtab investeerimiskontolt rohkem raha välja, kui on sinna sisse pannud.
Investeerimiskonto on tavaline pangakonto. Sa võid avada pangas kas uue konto, mille võtad kasutusele investeerimiskontona või võid ka kasutada juba olemasolevat kontot edaspidi investeerimiskontona. Oluline on, et teed investeerimiskontol oleva rahaga just väärtpaberitehinguid, mitte igapäevaseid arveldusi alates palga laekumisest lõpetades toidu ostmisega.
Tuleb silmas pidada, et investeerimiskonto on maksukohustust edasilükkav, mitte maksuvabastust võimaldav süsteem. Kui kavatsed investeeringust saadud tulu kohe tarbimisse võtta, siis ei ole investeerimiskonto kasutamine otstarbekas. Kui kavatsed saadud tulu aga uuesti finantsvarasse investeerida, võid kaaluda investeerimiskonto kasutamist. Investeerimiskonto süsteem hakkab kehtima paralleelselt senituntud maksustamise süsteemiga. See tähendab, et investeerimiskonto kasutamine ei ole kohustuslik.
Väärtpaberite või muude finantsinstrumentide ostmiseks tuleb investeerimiskontole raha kanda. Väärtpaberite müügist saadud raha tuleb samuti kanda investeerimiskontole. Kui tekib vajadus raha välja võtta, saad seda teha tulumaksuvabalt, kuni väljavõetav summa on väiksem sissemakstud summast. 2012. aasta alguses 2011. aasta kohta tuludeklaratsiooni täites tuleb deklareerida ka investeerimiskonto sisse- ja väljamaksed.
Investeerimiskontole saad üle viia ka väärtpaberid, mis sul juba enne 2011. aastat olemas olid – selleks tuleb nende väärtpaberite soetusmaksumus (mitte turuväärtus!) deklareerida 2011. aasta tuludeklaratsioonil investeerimiskonto sissemaksena.
Investeerimiskonto kaudu tasub investeerida:
- avalikult pakutavatesse, reguleeritud väärtpaberiturul või alternatiivturul kaubeldavatesse väärtpaberitesse
- investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse
- investeerimisriskiga hoiusesse (investeerimishoius) ja alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingusse
- tuletisinstrumentidesse ja lühiajalistesse võlaväärtpaberitesse
Kõigi finantstulude maksustamist ei võimalda investeerimiskonto edasi lükata: tegemist peab olema avalikult kaubeldavate väärtpaberitega või tegevusluba omavate finantsasutuste pakutavate investeerimistoodetega. Tegemist peab olema Euroopa Majanduspiirkonna või OECD liikmesriikide väärtpaberite ja finantsasutustega.
Investeerimiskontot ei tohiks segi ajada väärtpaberikontoga. Investeerimiskonto on selline pangakonto, millel hoitakse ainult raha. Investeerimiskontol olnud raha eest ostetud väärtpaber ei asu maksumaksja investeerimiskontol, vaid väärtpaberikontol.
- Loe investeerimiskonto kohta lähemalt Rahandusministeeriumi koostatud juhendist.