Minu rahaSama põhimõte jõustus 1. juulist 2011 ka võlaõigusseaduses, mis tähendab, et vastutustundliku laenamise põhimõte kehtib kõigile ettevõtetele, kes annavad tarbijatele (eraisikutele) laenu, mitte ainult krediidiasutustele.
Näiteks 2012. aasta märtsis jõustus Tartu maakohtu otsus, millega jäeti rahuldamata Bigbanki hagi eraisiku vastu 5571,19 euro väljamõistmiseks, kuna Bigbank rikkus krediidiasutuste seaduses sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Panga nõue oli üle kolme korra suurem välja laenatud rahast.
Nõue kolm korda suurem välja laenatud summast
Bigbank ja klient sõlmisid 2006–2009 kolm tarbijakrediidilepingut ja kaks lepingutega seotud kokkulepet. Nende alusel sai inimene kokku krediiti 3138,06 eurot ning oli teinud pangale tagasimakseid kokku 4800,91 euro ulatuses. Pank soovis kliendilt tagasi saada tagastamata krediidisummat, intressi, võla sissenõudmisega seotud kulusid, viivist ja lepingu sõlmimise tasu. Seejuures oli panga nõue enam kui kolm korda suurem krediidisummast. Kui krediidisumma oli 3138,06 eurot, siis panga kogunõue ulatus 10 372,10 euroni.
Kohtu hinnangul olid poolte vastastikkused kohustused ebamõistlikult tasakaalust väljas ning kohus leidis, et inimene on oma kohustuse panga ees täitnud. Kohtu hinnangul suurendas pank inimesele laenukoormuse üle jõu käivaks käitumisega, kus sõlmis korduvalt uusi lepinguid eelmiste võlgnevuste tasaarvestamiseks. Panga ja kliendi vahel viiest sõlmitud lepingust kolme eesmärk ei olnud anda inimesele krediiti, vaid anda krediiti osaliselt või täielikult varasemate võlgnevuste tasaarvestamiseks. Kahe viimase lepinguga inimene raha reaalselt ei saanud, vaid krediidisummad tasaarvestati täies ulatuses eelneva võlgnevusega. Pank lisas võlasummadele juurde lepingu sõlmimise tasud ning viivised ja intressid, mistõttu kokkuvõttes tagasimakstavad summad suurenesid, kuid oluliselt ei suurenenud krediidiks saadavad summad.
Kohus leidis, et uute lepingute sõlmimisel ei võinud pank arvestada inimese võlasumma hulka viivist ja intressi selliselt, mis võimaldavad veelkord nõuda nendelt summadelt intressi ja viivist.
Pank oli teadlik krediidisaaja maksejõulisuse probleemidest. Sellest hoolimata kasutas pank kohtu hinnangul oma positsiooni, et sõlmida uus leping, millega sisuliselt refinantseeriti eelmine leping. Seejuures seoti inimene talle kulukama ja tühiseid kokkuleppeid sisaldava lepinguga.