3. juuli 2012

Reisikindlustust ei pea ostma reisibüroost

Reisikindlustuse ostmine reisibüroost koos puhkusepaketiga on mugav, kuid lepingut ei tasu sõlmida enne selle läbi lugemist – võib-olla ei vasta kindlustuskaitse sinu vajadustele. Kui selgub, et nii ongi, võta pakkumisi ka teistelt seltsidelt, sest reisikindlustused ei erine ainult hinna, vaid ka tingimuste poolest.
 
Kuna reisibürood tegutsevad enamasti ühe konkreetse kindlustusseltsi müügiagendina, ei olegi neil võimalik sulle rohkem valikuid pakkuda. Niisiis tuleb ise aktiivne olla ja vähemalt paari-kolme seltsi tingimusi võrrelda – seda saab enamasti teha koos kindlustusmakse arvutamisega seltside kodulehtedel. Teine variant on kasutada kindlustusmaakleri abi. Kindlustusmaakler on kindlustusvahendaja, kes otsib sulle kui kliendile välja vähemalt kolme erineva kindlustusseltsi pakkumised. Maakler soovitab sulle ka enda meelest sinu huvidele kõige paremini vastavat kindlustuspakkumuse varianti, kuid lõpliku valiku võid ise teha. 

Mille poolest seltside tingimused erinevad?
 

Kindlasti pööra reisikindlustuse osaks oleva meditsiiniabi kindlustuse puhul tähelepanu kindlustussumma suurusele, mis peaks katma su võimaliku haigestumise kulud välismaal. Mõnes seltsis võib sul näiteks Euroopa reisi puhul olla võimalik valida kas 30 000 või 70 000 eurone kindlustussumma, teises aga on summa kindlaks määratud: näiteks 45 000 või 100 000 eurot. Samuti peaks tingimustest vaatama, kas mingitele kuludele on kehtestatud eraldi limiit ja kui suur see on. Üldjuhul on eraldi limiidiga kulu hambaravi, mille puhul ühes seltsis hüvitatakse sulle näiteks 128, teises 150 ja kolmandas 200 eurot.
 
Kui peaksid sattuma õnnetusse, mille tagajärjel purunevad näiteks su prillid, siis mõni selts hüvitab tingimustes kindlaks määratud summa ulatuses su kulud uute prillide ostmiseks, teistel seltsidel aga ei pruugi sellist võimalust olla.
 
Kui ostad lisaks meditsiiniabikindlustusele ka reisitõrkekindlustuse, tasub hoolega lugeda, milliste sündmuste puhul selts sulle reisi ärajäämise või katkemise puhul juba tehtud kulude eest hüvitist maksab. Näiteks võib ühe seltsi tingimustes olla lihtsalt kirjas, et reisitõrkekindlustus kehtib siis, kui ilmneb sündmus, mille tõttu kindlustatu ei saa planeeritud reisile minna või on sunnitud reisi katkestama. Teisel seltsil on aga need sündmused detailselt üles loetletud: näiteks kindlustatu või tema lähedase inimese haigestumine, õnnetusjuhtum, eluohtlik seisund, surm. Tähele tasub panna ka seda, kas tingimustes on mainitud lihtsalt haigestumist või ägedat haigestumist.
 

Kolm kasulikku fakti reisikindlustuse kohta:

  • Kui reisid Euroopas, võid kaaluda, kas vajad tingimata reisikindlustust või piisaks Euroopa ravikindlustuskaardist, mis haigekassas kindlustatuile on tasuta. Loe selle kohta lähemalt siit.
  • Reisikindlustuse leping hõlmab tavaliselt tervisekindlustust ehk meditsiiniabi-kindlustust ning selle eesmärk on hüvitada sulle ootamatu haigestumise või õnnetusse sattumise tagajärjel tekkinud kulud. Levinumad lisakindlustused, mida saab juurde osta, on pagasikindlustus ja reisitõrkekindlustus. 
  • Kui sinuga peaks reisil õnnetus juhtuma või haigestud, võta esimesel võimalusel ühendust oma kindlustusseltsiga. Kui maksad arstiabile kulunud summad esialgu ise kinni, hoia tšekid ja arved alles, sest kohustus oma kulusid tõendada on sinul. Ka siis, kui sul on sõlmitud reisitõrkekindlustus ning su reis jääb ära või lükkub edasi transpordifirma tõttu (näiteks lennuk ei väljunud tehnilise rikke või halva ilma tõttu), siis tuleb sul transpordifirmalt reisitõrke põhjuse kohta tõend võtta.