• Elukindlustus surmajuhtumiks sõlmitakse, et tagada sinu nimetatud soodustatud isikule sinu surma korral toimetuleku- ja valuraha. Kindlustusjuhtumiks on kindlustatu surm. Lepingut sõlmides pead otsustama, kui suur saab olema kokkulepitud hüvitise summa, mis surma korral soodustatud isikule välja makstakse. Valitud summa suurusest sõltuvad igakuised kindlustusmaksed.
• Laenukindlustus. Eluasemelaenu võtnud inimestele pakutakse võimalust sõlmida laenukindlustuse leping. Selle eesmärk on sinu elu kindlustamine laenujäägi ulatuses. See tähendab, et üldjuhul väheneb kindlustussumma aastate jooksul koos laenujäägiga ning su surma korral maksab laenu või kokkulepitud osa sellest pangale tagasi kindlustusselts. See tähendab, et soodustatud isik ehk see, kes saab kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitise, on pank.
  See on üks olulisi erinevusi elukindlustuslepinguga võrreldes, kus soodustatud isiku saad ise määrata, selleks võib olla näiteks abikaasa, elukaaslane, vanemad jne. Erinevusi laenukindlustuse ja elukindlustuse põhimõtete vahel on veel ning seega võiksid tutvuda mõlema tingimustega, et välja selgitada, milline teenus sulle vajadusel paremini sobiks.
  Üldjuhul sõlmitakse laenukindlustuse leping kogu laenuperioodiks, kuid siin tuleb tähele panna ka vanuselist piirangut – ühes seltsis peab lepingu lõpptähtaeg olema saabunud hiljemalt kindlustatu 65. eluaastaks, teises 70. eluaastaks. Kindlustusmakse suurus sõltub üldjuhul kindlustussummast, tervislikust seisundist ja vanusest. Näiteks üldjuhul on makse seda soodsam, mida noorem on kindlustatu.
  Kui kindlustatuga lepingu kehtivuse aja jooksul midagi ei juhtu, siis lepingu lõppedes kindlustusselts ühtegi väljamakset tegema ei pea.
• Õnnetusjuhtumikindlustus. Õnnetusjuhtumikindlustus pakub täiendavat kaitset näiteks õnnetusjuhtumist põhjustatud surma, invaliidsuse või ajutise töövõimetuse puhul. Õnnetusjuhtumikindlustust on võimalik sõlmida elukindlustuslepingu juurde lisalepinguna või osta eraldi, elukindlustuslepingut sõlmimata. Õnnetusjuhtumikindlustus on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Loe täpsemalt siit.
• Garanteeritud intressiga elukindlustus. Garanteeritud summa makstakse hüvitisena välja sinu nimetatud soodustatud isikule sinu surma korral või sulle endale kindlustusperioodi lõppedes. Sinu ja kindlustusseltsi vahel sõlmitakse leping, kus fikseeritakse garanteeritud intressimäär ja kindlustusperiood. Teisisõnu - kindlustusselts garanteerib  sissemaksetele tootluse. Eduka tegevuse, eelkõige investeerimistegevuse puhul võib elukindlustusselts maksta ka lisaintressi. Kindlustusperioodi lõppedes makstakse välja säästetud rahasumma – kokkulepitud summa, milles sisaldub garanteeritud intress ja võimalik, et ka lisaintress. Kindlustusvõtja risk on minimaalne. Kogu investeerimisrisk jääb kindlustusseltsi kanda.
  Igapäevases tegevuses näeb see välja nii, et sa maksad kokkulepitud tingimustel kindlustusmakseid, millest kindlustusselts arvestab maha kulud ning ülejäänud rahast moodustub kindlustusreserv lepingus määratud kindlustusjuhtumite katteks. Kindlustusreserv moodustub laekunud kindlustusmaksetest, kindlustuslepingule arvestatud garanteeritud intressist ja lisakasumist ning maha arvestatud kindlustuslepingu tasudest. Kõik lepingu väljamaksed on tulumaksuvabad.
• Investeerimisriskiga elukindlustus. Hüvitise summa makstakse välja sinu nimetatud soodustatud isikule sinu surma korral või sulle endale kindlustusperioodi lõppedes. Kindlustusselts ei garanteeri sinu sissemaksetele tootlust.
  Investeerimisriskiga elukindlustus on elukindlustuse liik, mille puhul kindlustusseltsi poolt makstav kas ühekordne või perioodiliste väljamaksete suurus sõltub lepinguga seotud alusvara väärtusest ja lepingus garanteeritud hüvitise summa suurusest. Üldjuhul on investeerimisriskiga elukindlustuse korral kindlustuskaitse ehk garanteeritult väljamakstav summa marginaalne ja lepingu väärtus sõltub investeeringute kujunenud väärtusest. Loe täpsemalt siit. 
  NB! Pärast 1. augustit 2010 sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuse lepingu puhul tuleb teenitud tulult maksta tulumaks. Enne seda kuupäeva sõlmitud lepingute puhul ei pea investeerimisriskiga elukindlustuselt saadud tulult tulumaksu maksma, kui tulu enne 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest välja ei võeta.
• Pensionikindlustus võimaldab lisaks lähedaste turvatunde suurendamisele ka enda tulevikku kindlustada. Kui kindlustada pensionipõlve läbi investeerimisriskiga elukindlustuse, siis sõltub pensioni suurus lepingu alusvara ehk kindlustusreservi väärtusest väljamaksete tegemise aja alguses. Üldjuhul ei ole pensioni maksmise päevast alates kindlustuslepingu väärtus enam seotud väärtpaberitega. Loe täpsemalt siit.

1. Tee endale selgeks, mille kaitseks (surm või õnnetusjuhtum) sa ennast kindlustada soovid. Alles pärast seda analüüsi pakutavaid kindlustusteenuseid ja nende tingimusi. Leia endale sobivad tingimused ja vajadusel räägi nende osas kindlusseltsiga läbi.
   Kui sa oled otsustanud raha koguda ning sinu jaoks ei ole surmariski kaitse oluline, siis tutvu ka teiste raha kasvatamise võimalustega.
2. Võrdle enne elukindlustuse lepingu sõlmimist alati mitme kindlustusseltsi pakkumusi ja lepingutingimusi.
3. Tee endale selgeks kindlustusmaksete reservi kujunemise põhimõtted. Lase kindlustusseltsil endale selgitada kindlustusreservi kujunemist ja sellelt võetavate tasude suurust. Kui sa tasud kindlustusseltsile kindlustusmakseid, siis kindlustusselts arvestab nendest summadest maha tegevusega seotud kulud ning ülejäänud rahast moodustub kindlustusreserv sinu poolt valitud kindlustuskaitsete katteks.
4. Lepingu katkestamine kogumiskindlustuse lepingu korral vahetult pärast lepingu sõlmimist kujuneb väga kalliks! Seda põhjustab asjaolu, et kindlustusselts arvestab kindlustusmaksete reservist maha kindlustuslepingu sõlmimisega seotud kulud. 
5. Tea oma õigusi ja kohustusi kindlustuslepingu sõlmimisel, muutmisel, kehtivuse ajal, kindlustusjuhtumi toimumisel, kindlustuslepingu lõpetamisel. 
6. Uuri, millised on lepingu ennetähtaegse lõpetamise, katkestamise, muutmise või raha osalise väljavõtmisega seotud kulud. 
7. Tee endale selgeks elukindlustusega seonduvad terminid. 
8. Enne valiku tegemist kasuta vajadusel nõustajate abi. Kasuta vajadusel kindlustusmaakleri abi! 
9. Kontrolli, kas kindlustuse pakkuja (kindlustusselts, kindlustusagent, kindlustusmaakler) on registreeritud ja Finantsinspektsiooni järelevalve all. Finantsinspektsiooni järelevalve all olevate teenuse pakkujate nimekirjaga saab tutvuda Finantsinspektsiooni veebilehel. 

Kindlustusmakseid tuleb tasuda kindlustuslepingus sätestatud tähtaegadeks ja suuruses, seda isegi juhul, kui kindlustusselts ei ole sulle tasumiseks arvet õigeaegselt väljastanud. Teatud kogumist võimaldavate kindlustusteenuste puhul ei pruugi regulaarset maksmiskohustust olla. 

Elukindlustusleping kolmanda isiku surma puhuks kehtib üksnes siis, kui kolmas isik annab sellise lepingu sõlmimiseks oma kirjaliku nõusoleku.

Kindlustusselts ei või lepingut muuta üksnes põhjusel, et kindlustatud isik vananeb või tema tervislik seisund halveneb.

Kindlustusvõtja peab saama igal aastal kindlustusseltsilt ülevaate oma lepingu staatusest, eelkõige kindlustusmaksete reservi suurusest, võetud tasudest ja lepingu tootlusest.

Sul ei ole kohustust kindlustusandjale infot edastada selle kohta, et oled jõudnud lepingus kokku lepitud vanusesse.

1. Õigus lõpetada leping ehk see igal ajal üles öelda.
2. Taganeda lepingust 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui kindlustusandja kindlustusvõtjale taganemisõigusest teatanud ei ole, lõpeb taganemisõigus ühe kuu möödumisel esimese kindlustusmakse tasumisest arvates.
3. Nõuda kokkulepitud hüvitise summa väljamaksmist kindlustuslepingus sätestatud juhtudel ja korras.
4. Õigus ilma kindlustusseltsi nõusolekuta nimetada soodustatud isik ja seda isikut muuta. Soodustatud isikul on õigus nõuda lepingujärgset hüvitist kindlustusjuhtumi toimumisel.
5. Muuta kindlustuslepingut lepingus sätestatud tingimustel ja korras.
6. Saada kindlustusandjalt infot sõlmitud kindlustuslepingu ning sellest tulenevate tingimuste ja maksete kohta. See õigus on nii kindlustusvõtjal kui ka kindlustatul.
7. Muuta investeerimisstruktuuri (investeerimisriskiga elukindlustuse puhul).

Kindlustusvõtja õigusi kirjeldavad dokumendid: 

• Lepingu üld- ning eritingimused ja lepingute lisad. 
• Tutvu ka kindlustusega seotud õigusaktidega (eelkõige Võlaõigusseadus, Kindlustustegevuse seadus).

Kahe kindlustusliigi – surmajuhtumi kindlustuse ja kogumiskindlustuse kombineerimise puhul võib teenuse hind olla raskemini hinnatav kui ostes ühte teenust korraga. Sellisel juhul küsi kindlustusseltsilt täpselt selgitust, kuidas kujuneb teenuse hind.

• Sõlmimistasu - katab kulu, mis tehakse seoses lepingu sõlmimisega ja üldjuhul arvestatakse see tasu maha esimese kindlustusaasta kindlustusmaksest.
• Haldustasu - katab kulu, mis on seotud lepingu haldamisega ja üldjuhul arvestatakse see maha kindlustusreservist igakuiselt.
• Muud tasud - näiteks kulud, mis on seotud kindlustusmaksete suuruse, maksmissageduse, investeerimisstruktuuri, kindlustusperioodi, lisakindlustuste ja soodustatud isikute muutmisega jm. lepingu muudatustega seotud tasud.
• Investeerimistasu – katab kulud, mis seotud väärtpaberite soetamisega ja arvestatakse maha kindlustusmaksetest või kindlustusreservist.

Pane tähele:

Eelpool toodud tasud on võimalikud, kui sõlmid elukindlustuslepingu. Iga kindlustusselts määrab oma tasud ise, need võivad sõltuda elukindlustuslepingu liigist ning seetõttu ei saa alltoodust teha lõplikke järeldusi. Konkreetse teenuse ostmisel uuri välja just selle teenusega seotud tasud.