I sammas ehk riiklik pension põhineb ümberjagamisel. See tähendab, et riiklikku pensioni rahastatakse töötavate inimeste palgalt makstavast sotsiaalmaksust, mida tasuvad tööandjad. Sotsiaalmaks on 33%, millest 20% läheb pensionide maksmiseks.
Riiklik pension jaguneb kaheks:
- tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ja
- rahvapension.
Vanaduspension
Vanaduspensioni saamiseks on vajalikud vanus ja pensionistaaž.
Vanaduspensionile tekib õigus Eesti alalisel elanikul või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel, kel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning kes on saanud 63-aastaseks.
1. jaanuarist 2017 hakkab vanaduspensioni iga järk-järgult tõusma, jõudes 2026. aastaks 65. eluaastani. Täpsemalt saad vaadata siit.
Pensionile on võimalik jääda ka enne pensioniikka jõudmist või pensionile jäämist edasi lükata.
- Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni kolm aastat enne seaduse järgi ette nähtud pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks ja seda ei arvutata ümber vanaduspensioniks ega soodustingimustel vanaduspensioniks. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui inimene pole pensioniikka jõudnud ja jätkab samal ajal töötamist. Kui inimene jõuab vanaduspensioniikka, jätkatakse talle ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ja selle saamise ajal võib ka töötada.
Loe täpsemalt siit. - Kui lükkad pensionileminekut edasi, suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra pensioni taotlemist edasi lükkad. Loe täpsemalt siit.
Vanaduspension koosneb kolmest osast:
- baasosast, mis on kõigile ühesuurune 153,30 eurot kuus (1. aprilli 2016 seisuga).
- staažiosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms). Need aastad lähevad arvesse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Staažiosaku arvutamiseks korrutatakse pensionisaaja pensioniõigusliku staaži aastate arv ja aastahinne. Aastahinde väärtus on 1. aprilli 2016 seisuga 5,514 eurot.
- kindlustusosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgalt alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosak võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu.
Rahvapension
Rahvapension tagab miinimumpensioni neile inimestele, kellel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile. Rahvapensioni saamiseks pead olema jõudnud pensioniikka, olema Eesti alaline elanik või siin tähtajalise elamisloaga või elamisõiguse alusel elav välismaalane ning elanud Eestis enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat. Rahvapensioni suurus 2016. aasta 1. aprillist on 167,40 eurot. Loe lähemalt siit.