Sinu erapooletu abimees rahaasjade korraldamisel

MINU RAHA. KULUD, TULUD JA EESMÄRGID

Oma eelarve koostamiseks, salvestamiseks ja hilisemaks täiendamiseks logi sisse. Sisse logimiseks vali kahe võimaluse vahel: registreerud ja lood endale kasutajanime ja salasõna või logid sisse Facebookiga. Sõltumata sellest, kumba varianti eelistad, näed oma sisestatud andmeid üksnes sina, kui sa just ise oma paroole kellelegi kättesaadavaks ei tee.
NB! Kui oled esimest korda sisse loginud näiteks registreerunud kasutajana ja järgmine kord sisened Facebooki kaudu, siis sa eelmisel korral ehk registreerunud kasutajana salvestatud andmeid ei näe. Seetõttu tasub kogu aeg sisse logida samal viisil!
Kui eelistad mitte sisse logida, siis su andmed ei salvestu, kuid eelarve ridu saad täita ja vormi pdf-formaadis välja trükkida.

Nõusolek ja põhimõtted isikuandmete töötlemiseks
Finantsinspektsiooni poolt veebilehe minuraha.ee vahendusel (edaspidi Veebileht) pakutava teenuse „Minu raha“ (edaspidi Teenus) kasutamisega kinnitan, et olen tutvunud ja annan nõusoleku mulle kuuluvate isikuandmete töötlemiseks alljärgnevate põhimõtete alusel:

Isikuandmete töötlejaks on Finantsinspektsioon (aadress: Sakala 4, Tallinn 15030; telefon: 6680 500; mail: info@fi.ee).
Teenuse raames töötleb Finantsinspektsioon Teenuse kasutaja isikuandmeid ulatuses, mis puudutab Teenuse kasutaja enda poolt Teenuse raames sisestatavat ja soovi korral salvestuvat eelarvet (tulud, kulud, prognoosid jms). Käesolev nõusolek on antud kõikide Teenuse kasuta isikuandmete töötlemise kohta mida Teenuse kasutaja on Teenuse kasutamise raames pidanud vajalikuks Teenusesse sisestada.
Teenuse raames Teenuse kasutaja poolt info sisestamine ja selle maht on vabatahtlik, nagu ka selle kustutamine. Finantsinspektsioon võib vajadusel kogutud isikuandmed kustutada.
Andmete töötlemise eesmärgiks on pakkuda teenust, mille kaudu on Teenuse kasutajal võimalik jälgida enda poolt koostatud eelarvet ning analüüsida endaga seotud rahaasju.
Finantsinspektsioon võib volitada Teenuse kasutaja isikuandmeid töötlema teisi isikuid või asutusi, eelkõige seoses Teenuse osutamiseks vajamineva tehnilise toega.
Finantsinspektsioon järgib isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.
Teenuse kasutajal on seoses teda ennast puudutavate isikuandmetega kõik isikuandmete kaitse seadusest tulenevad õigused, sh õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt Teenuse kasutaja kohta kogutud isikuandmetega, nõuda isikuandmete parandamist, täpsustamist, kustutamist jm. Käesoleva nõusoleku võib Teenuse kasutaja igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
Isikuandmete õiguste kohta saab täpsemat teavet isikuandmete kaitse seadusest (www.riigiteataja.ee) või Andmekaitse Inspektsioonist (www.aki.ee).
Finantsinspektsioonil on õigus käesolevaid isikuandmete töötlemise põhimõtteid iseseisvalt muuta, teavitades nendest Veebilehe vahendusel.

Asud siin:

Teenused > Pension > I sammas

Millest sõltub pensioni suurus?

Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub ennekõike tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest. Need tegurid määravad vanaduspensioni arvutamise aluseks oleva baasosa ja ka staaži- ja kindlustusosaku suuruse.

Veel mõjutavad pensioni suurust pensionäri tööstaaž ja sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekute suurus tööeas. Mida aeg edasi, seda suurema kaalu saab vanaduspensionis kindlustusosak – inimestel, kes alustasid töötamist 1999. aastal või hiljem, kaob staažiosak pensioniarvestusest üldse.

Kasulikud viited

I sammas

I sammas ehk riiklik pension põhineb ümberjagamisel. See tähendab, et riiklikku pensioni rahastatakse töötavate inimeste palgalt makstavast sotsiaalmaksust, mida tasuvad tööandjad. Sotsiaalmaks on 33%, millest 20% läheb pensionide maksmiseks.

Riiklik pension jaguneb kaheks:

tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ja
rahvapension.

Vanaduspension

Vanaduspensioni saamiseks on vajalikud vanus ja pensionistaaž.

Vanaduspensionile tekib õigus Eesti alalisel elanikul või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel, kel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning kes on saanud 63-aastaseks.

1. jaanuarist 2017 hakkab vanaduspensioni iga järk-järgult tõusma, jõudes 2026. aastaks 65. eluaastani. Täpsemalt saad vaadata siit.

Pensionile on võimalik jääda ka enne pensioniikka jõudmist või pensionile jäämist edasi lükata.

Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni kolm aastat enne seaduse järgi ette nähtud pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks ja seda ei arvutata ümber vanaduspensioniks ega soodustingimustel vanaduspensioniks. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui inimene pole pensioniikka jõudnud ja jätkab samal ajal töötamist. Kui inimene jõuab vanaduspensioniikka, jätkatakse talle ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ja selle saamise ajal võib ka töötada.
Loe täpsemalt siit.
Kui lükkad pensionileminekut edasi, suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra pensioni taotlemist edasi lükkad. Loe täpsemalt siit.

Vanaduspension koosneb kolmest osast:

baasosast, mis on kõigile ühesuurune 153,30 eurot kuus (1. aprilli 2016 seisuga).
staažiosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms). Need aastad lähevad arvesse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Staažiosaku arvutamiseks korrutatakse pensionisaaja pensioniõigusliku staaži aastate arv ja aastahinne. Aastahinde väärtus on 1. aprilli 2016 seisuga 5,514 eurot.
kindlustusosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgalt alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosak võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu.

Rahvapension

Rahvapension tagab miinimumpensioni neile inimestele, kellel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile. Rahvapensioni saamiseks pead olema jõudnud pensioniikka, olema Eesti alaline elanik või siin tähtajalise elamisloaga või elamisõiguse alusel elav välismaalane ning elanud Eestis enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat. Rahvapensioni suurus 2016. aasta 1. aprillist on 167,40 eurot. Loe lähemalt siit.