Käendus
Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui laenuvõtja jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud tekkinud võla tasuma.
Käenduse ulatus võib olla erinev:
- Täielik käendus. Sellisel juhul vastutab käendaja nii põhikohustuste, näiteks laenusumma tagasimaksmise kui ka muude võimalike kulude eest. See tähendab, et käendaja peab vajadusel maksma ka viivised, leppetrahvi või hüvitama muud kulutused.
- Käendus, mis on piiratud rahasummaga. Sellisel juhul vastutab käendaja vaid eelnevalt kokkulepitud summa ulatuses. Tarbijakäenduse (see on käendus, mille annab tarbija ehk eraisik) puhul peabki lepingus kirjas olema käendaja vastutuse maksimumsumma. Üldjuhul määratakse käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks veidi suurem summa, kui on laenuvõtjale väljastatud laen. Sellega soovib pank garanteerida võimalike tulevaste makseraskuste puhuks ka intresside, viiviste ja lepingutasude kättesaamise.
- Käendus, mis on seotud muude tingimusega. Näiteks vastutab käendaja alles siis, kui võlgnikult ei ole õnnestunud võlga tagasi saada. Soovitav olekski anda käenduseks nõusolek üksnes täiendava vastutusena. Sel juhul peab käendaja maksma alles siis, kui võimalused põhivõlgnikult võlga kätte saada on ammendatud.
Käenduslepingus lepitakse reeglina ka kokku, kas juba sõlmitud laenulepingu muutmiseks on vajalik käendaja nõusolek või mitte. Käendaja ei vastuta võlgniku poolt peale käenduslepingu sõlmimist tehtud tehingute eest, välja arvatud juhul, kui käenduslepingu sõlmimisel on sellisteks muudatusteks ette nõusolek antud.
Reeglina on käendajal õigus laenulepingu kehtivuse ajal küsida laenuandja käest informatsiooni laenuvõtja kohustuse täitmise ning tema majandusliku olukorra kohta. Näiteks selle kohta, kas kohustused on täidetud, milline on laenu tagasimaksmise olukord ja ega ei ole tekkinud makseraskusi.
Oliveri sõber Jürgen tahab osta uue köögimööbli ja -tehnika ning on otsustanud selleks võtta 4 500 eurot väikelaenu, intressiga 25%. Pank küsib selle summa tagatiseks eraisiku käendust. Jürgen palub Oliveril olla laenu käendajaks ja väidab, et Oliveril on vaja anda ainult käenduslepingule allkiri ja talle ei kaasne sellega mingeid kohustusi. Oliver luges käenduslepingu hoolikalt läbi ja sai aru, et nii see pole. Kui Jürgen ise enam laenu tagasi maksta ei suuda, tuleb Oliveril see pangale tasuda, sest nad vastutavad laenuandja ees solidaarselt.
Jürgeni igakuised maksed kaheks aastaks 4 500 eurot laenates oleksid 240 eurot. Oliver peab arvutama, kas tema pere-eelarve kannataks välja igakuist 240 eurost kulu, kui Jürgenile laenu tagasimaksmine enam jõukohane pole.
Solidaarne vastutus tähendab, et kui Jürgen jääb tagasimaksmisega hätta, võib pank hakata võlga kohe Oliverilt nõudma, ilma et ta oleks esmalt Jürgeni poole pöördunud. Sellise olukorra vältimiseks saaks Oliver paluda lisada käenduslepingusse tingimuse, et vastutab üksnes siis, kui pank on Jürgenil palunud võlgnevuse tasuda, kuid Jürgen pole seda teinud.
Pane tähele:
- Üldjuhul vastutavad laenusaaja ning käendaja võetud laenu eest solidaarselt. Juhul, kui on mitu käendajat, siis ka nemad vastutavad võetud laenu eest solidaarselt.
- Käendusleping peab olema alati sõlmitud kirjalikult.
- Juhul kui laenuvõtja on jäänud võlgu ning käendaja on võla tasunud, siis võib käendaja esitada võlgniku vastu tagasinõude.
- Täpsemat informatsiooni konkreetse käendaja kohustuste, õiguste, vastutuse ning käenduse ulatuse kohta tuleb kontrollida alati enne käenduslepingu sõlmimist.
- Enne käenduslepingu sõlmimist tuleb hoolega kaaluda, kas kannatad välja lisakohustuse kandmise juhul, kui laenuvõtja ise seda teha ei suuda. Kindlasti tuleks kaaluda käendusest loobumist, kui see ei ole hädavajalik ning käendusega võetakse käendaja või tema perekonna eelarvele liialt suuri riske.