Kindlustusmakse tasumisega hilinemisel on erinevad tagajärjed kui tegemist on esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemisega või järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemisega. Mõlemal puhul on lepingu lõppemine seotud ka kindlustusandja tegevusega ja seda kindlustusvõtja teavitamisel.

1) Hilinemine esimese kindlusmakse tasumisega. Kui sa ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset,võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepingust taganeda.

Kusjuures kui kindlustusjuhtum toimub hetkel, kui esimene kindlustusmakse ei olnud tasutud, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest.

Kindlustusandja kohustus on sind enne lepingu sõlmimist eeltoodud tagajärgedest teavitada, kuna vaid selle kohustuse täitmisel saab kindlustusandja nendele tagajärgedele tugineda.

2) Hilinemine järgmiste kindlusmaksete tasumisega. Kui sa ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja määrata maksmiseks vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja (ehitise kindlustamise korral vähemalt ühekuulise tähtaja). Sellest peab kindlustusandja sind kirjalikult teavitama, kusjuures teatesse tuleb märkida tähtaja möödumise õiguslikud tagajärjed.

Kui kindlustusjuhtum toimub pärast seda, kui kindlustusandja on määranud kindlustusmakse tasumiseks täiendava tähtaja ning kindlustusmakse ei olnud sel hetkel tasutud, siis vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest ning võib ka kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda.

Kui tasud kindlustusmakse ühe kuu jooksul lepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole enne tasumist toimunud, ei loeta lepingut üles öelduks.

Näiteks mul on sõlmitud kodukindlustus. Naaberkorteris toimus tulekahju ning seoses sellega sai kannatada ka minu korter. Kahju käsitlemine venib juba mitmed kuud. Kui kaua võib uurimine kesta? Mida teha ja kuhu pöörduda kindlustushüvitise saamiseks?

Vastus:

Kodukindlustuse (ehk vabatahtliku kindlustuse) puhul on kindlustusandja kohustuste täitmise tähtajad märgitud kindlustuslepingus (lepingu osaks loetakse ka kindlustustingimused). See tähendab, et vastuse saamiseks tuleb tutvuda eelkõige oma kindlustuslepinguga.  

Võlaõigusseaduse kohaselt muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Nimetatud toiminguteks on näiteks andmete ja tõendite kogumine, mis aitavad tuvastada kindlustusjuhtumi toimumist ja selgitada kahju suurust. Kindlustusandja lepingu täitmise kohustuse sissenõudmiseks tuleb eelkõige pöörduda oma kindlustusandja poole ja nõuda selgitust, mis põhjusel täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel lõpetatud ei ole.

Loe lisaks: võlaõigusseadus  

Kaskokindlustuse (ehk vabatahtliku sõidukikindlustuse) puhul on su õiguste ulatus kindlustatud ja kannatada saanud sõiduki osas märgitud kindlustuslepingus (lepingu osaks loetakse ka kindlustustingimused). See tähendab, et vastuse saamiseks tuleks tutvuda eelkõige oma kindlustuslepinguga ning selgitada välja, kas sulle on selline õigus jäetud või mitte.

Liikluskindlustuse puhul tuleb kahjustatud sõiduki või selle osa taastamise või asendamise viis (remondieelarve, koht, kus taastamine läbi viiakse, või hävinenud asja asendamiseks samaväärse soetamine) kooskõlastada kindlustusandjaga. Kui kindlustusandja ei nõustu sinu pakutava kahjustatud sõiduki taastamise (asendamise) viisi või kohaga, peab kindlustusandja teatama ettevõtte, kus teostatakse sõiduki või selle osa taastamine (asendamine). Kui sa ei nõustu taastamis- või asendamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud viisiga, siis makstakse sulle välja rahaline hüvitis.
 

Näiteks peale avariid läks mu sõiduk mahakandmisele. Kindlustusselts hindas mu sõiduki summale, mis on minu arvates alla turuväärtuse ning mina ei ole sellega nõus. Mida ma saaksin teha, kuhu pöörduda, kuidas on see reguleeritud?

Vastus:

Esimese sammuna on alati mõistlik oma rahulolematusest kindlustusandjat kirjalikult teavitada ning võimalusel välja tuua ka omapoolsed argumendid, miks teie kindlustusandja otsusega nõus ei ole.

Turuväärtuse tõendamiseks võib kasutada väljavõtteid samaväärsete sõidukite müügikuulutustest, Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud andmeid sõidukite keskmiste turuhindade kohta. Vaidlusel võib tellida eksperdi arvamuse konkreetse vigastatud sõiduki avariieelse väärtuse kohta.

Kui vaidlust ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, on sul järgmised edasikaebamise võimalused:

1. Kindlustusalase vaidluse lahendamiseks saab pöörduda Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures tegutseva kindlustuse vaidluskomisjoni poole. Täiendav info kaebuse esitamise tingimuste kohta  Eesti Liikluskindlustuse Fondi veebilehel www.lkf.ee.

2. Samuti on kindlustusandja tegevusega mittenõustumise korral õigus oma õiguste või vabaduse kaitseks pöörduda kohtusse. Täiendav info kohtusse hagi esitamiseks on kättesaadav veebilehel www.just.ee.
 

Näiteks, sõlmisin pool aastat tagasi kaskokindlustuse. Maksin korraga kogu aasta eest. Hiljuti toimus aga kindlustusjuhtum, mille tulemusena maksti mulle välja kindlustushüvitis. Kas kindlustushüvitise väljamaksmisega lõppes ka minu kindlustusleping või see kehtib edasi?

Vastus:

Kaskokindlustuse (ehk vabatahtliku kindlustuslepingu) lõppemise alused on üldjuhul märgitud kindlustuslepingus (lepingu osaks loetakse ka kindlustustingimused). See tähendab, et vastuse saamiseks tuleks sul tutvuda eelkõige enda sõlmitud kindlustuslepinguga. Kui kindlustuslepingus on kokku lepitud, et lepingu lõppemise aluseks on kindlustushüvitise väljamaksmine, siis kindlustusleping selle tegevusega ka lõppeb.

Üldreeglina on mõlemal lepingupoolel õigus öelda leping üles kokkulepitud tähtaja jooksul. Selleks tuleb esitada teisele lepingupoolele ülesütlemisavaldus. 

Näiteks suurkasko (kindlustuspakett maksimaalse kindlustuskaitsega) puhul kehtib ka reisijatele õnnetusjuhtumikindlustus ja peale selle võib inimesel olla veel paar õnnetusjuhtumikindlustust erinevates kindlustusfirmades. Kas õnnetusjuhtumi korral saab kõigist valuraha ja muid kindlustustes ette nähtud hüvitisi?

Vastus:

Mitmekordse kindlustuse (teisisõnu topeltkindlustuse) puhul kindlustusjuhtumi toimumisel vastutab iga kindlustusandja sinu ees tema poolt lepingu järgi maksmisele kuuluva kindlustussumma ulatuses, kuid sa ei või kokku nõuda rohkem, kui on kahju suurus. Näiteks kui kahju suuruseks on 1000 eurot, siis sa ei saa hüvitist kokku rohkem, kui on kahju suurus (antud juhul 1000 eurot). Kindlustusandjad maksavad hüvitise välja proportsionaalselt kindlustuslepingu järgi hüvitamisele kuuluva summa ulatuses. 

Sinu kohustus on aga kindlustusandjat teavitada nii sama kindlustusriski kindlustamisest teise kindlustusandja juures, kui ka ühe kindlustusandja juures saamata jäänud tulust või teise juures muu kahju kindlustamisest. 

Reisikindlustuse sõlmimisel uuri tähelepanelikult, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel reisikindlustust pakutakse. Reisikindlustuse sõlmimisel räägi kindlustuskonsultandile oma reisiplaanidest täpsemalt. Näiteks, kuidas sa reisile lähed, kas auto, mootorratta, rongi või lennukiga. Kas sul tuleb teha mitmeid ümberistumisi enne sihtpunkti jõudmist? Kas sul on plaanis reisi ajal tegeleda spordiga, töötada või õppida? Ainult nii on võimalik, et reisikindlustuse tingimused vastavad täpselt sinu ootustele.

Jäta meelde reisikindlustuslepingu tingimustes sisalduvad kindlustusvõtja ehk sinu kohustused seltsi ees ja see, kuidas pead kahjujuhtumist seltsi teavitama. Igaks juhuks pane telefoni mälusse või paberile kirja telefoninumber, millel helistada, kui peaks midagi juhtuma.

Pööra tähelepanu, mis on reisikindlustuse üldised välistused ehk kahjud või kulud, mis ei kuulu kindlustusseltsi poolt hüvitamisele.

Küsi pakkumine vähemalt kolmelt reisikindlustuse pakkujalt enne valiku tegemist. See võtab küll rohkem aega, aga säästab sinu raha, kui peaks reisil õnnetus juhtuma. Kindlasti ei tasuda valida kindlustust ainult hinna järgi. Oluline on, et kõik sinu jaoks olulised tingimused oleksid kindlustusega kaetud.

Enne lepingu sõlmimist loe kindlasti hoolikalt leping läbi, et vältida hilisemaid arusaamatusi ja ootamatuid lisakulutusi.
 

Esmalt selgita välja, millised riskid on kaetud Euroopa ravikindlustuskaardi ja millised reisikindlustuse puhul. Euroopa ravikindlustuskaardi omanikule kaetakse küll vajalikud arstiabikulud, kuid ei hüvitata näiteks visiiditasu, voodipäevatasu, transpordikulusid, erakliinikute teenuseid jne.

Reisikindlustuse puhul kompenseeritakse välisreisil toimunud õnnetusjuhtumite või ootamatu haigestumise tõttu tekkinud ravikulud ning haigestumise või surma korral ka kindlustatu kodumaale toimetamise kulud. Reisikindlustuse osadeks võivad olla tervisekindlustus, reisitõrkekindlustus, pagasikindlustus, õigusabikindlustus ja tsiviilvastutuskindlustus. 

Loe pikemalt reisikindlustuse rubriigist või Haigekassa kodulehelt.
 

Kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal, on tegemist alakindlustusega. Kindlustusväärtuseks võib olla näiteks kindlustatud eseme turuhind või hoone taastamisväärtus. Ehk teisisõnu – kui näiteks õnnetuse läbi kannatada saanud eramu taastamine läheb oluliselt kallimaks, kui on lepingus kokku lepitud maksimaalne kindlustussumma, on tegu alakindlustusega. Sel juhul hüvitab kindlustusselts kahju võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

Näiteks kui kindlustussumma on 50% väiksem kui kindlustusväärtus, siis vastavas proportsioonis väheneb ka kindlustusseltsilt saadav hüvitis. Kui näiteks maja taastamisväärtus on 100 000 eurot ja kindlustusleping on sõlmitud 50 000 eurole, siis maja täieliku hävimise korral hüvitab kindlustusselts 25 000 eurot.

Alakindlustus võib tekkida ka näiteks olukorras, kus ehitushinnad väga kiiresti tõusevad. Siis ei ole kindlustusseltsilt saadud hüvitisega enam võimalik eluaset täies mahus taastada.
Eluaseme kindlustamisel on kindlustushuviks sageli elamu taastamisväärtus. Kindlustamist taastamisväärtuse ulatuses nõuavad reeglina ka pangad, kui nad tarbijatele eluaseme soetamiseks laenu annavad.

Seega on kindlustusvõtjal oluline ka omaltpoolt hinnata, milliseks võib eluaseme taastamisväärtus lepingu kehtimise aja jooksul kujuneda. Selleks tuleb hinnata, milliste riskide realiseerumine on tõenäoline ning kui palju nende riskide realiseerumisel läheks maksma eluaseme taastamine. 

Kui kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust, siis on tegemist ülekindlustusega. Sellisel juhul on lihtne vähendada kindlustussummat koos kindlustusmakse vähendamisega. Selleks pöördu kindlustusseltsi poole.

Kindlustuse vaidluskomisjon on sõltumatu kindlustusvaidluste lahendamise institutsioon. Vaidluskomisjoni on võimalik pöörduda liikluskindlustusega seotud vaidluste korral ja sel juhul on kindlustusseltsil kohustus osaleda vaidluskomisjoni menetluses. Pöörduda võib ka muude kindlustusvaidluste puhul, kuid siis on selleks, et asi arutusele tuleks, vajalik kindlustusseltsi kirjalik nõusolek. Muude kindlustusvaidlustega saab pöörduda kindustuse lepitusorgani poole.

Kindlustuse vaidluskomisjon tegutseb Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures ning kindlustuse lepitusorgan Kindlustusseltside Liidu juures. Nii kindlustuse vaidluskomisjonis kui ka kindlustuse lepitusorganis vaidluse lahendamine on tarbijale tasuta.

Eesti Liikluskindlustuse Fond

Finantsinspektsioon ei saa lahendada tarbija ja ühe või teise finantsteenuse osutaja – näiteks panga, kindlustusseltsi või fondivalitseja vahelist vaidlust. Lepingutest tulenevate vaidluste lahendamine ega poolte tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmine ei ole Finantsinspektsiooni pädevuses. Finantsinspektsiooni poole on võimalik pöörduda eelkõige sõltumatu nõu ja selgituste saamiseks.

Kuna Finantsinspektsioon ei ole tsiviilõiguslike vaidluste lahendamise kohtuväliseks organiks, ei ole need selgitused õiguslikult siduvad ehk nende alusel ei pea pank või kindlustusselts tegema ühtegi otsust. Finantsinspektsiooni seisukohad ei ole ettekirjutuseks kohtutele.

Kui kindlustusselts või pank on kliendi arvates rikkunud lepingutingimusi, on Finantsinspektsioonil võimalik tarbija kaebuse alusel esitada teenusepakkujale järelepärimine täiendavate selgituste saamiseks ning kontrollida, kas finantsasutuse tegevus vastab Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele. Seejärel edastab Finantsinspektsioon tarbijale omapoolsed selgitused ning ühtlasi annab teada võimalustest, kuhu vaidluse lahendamiseks pöörduda.