Oleme igapäevaselt harjunud kasutama pangakaarti, aga puhkusel olles ei pruugi kõikjal alati olla kaardimaksete tegemise võimalust. Reisides välismaale tasub alati varuks hoida pisut sularaha antud riigis kehtivas valuutas, et olla valmis ootatamatuteks olukordadeks. Võib juhtuda, et kaardiga tasumine ei ole võimalik või sularahaautomaat ei tööta. Kui olete eksootilisemas riigis, siis võib lisaks kohalikule valuutale olla sularaha varuks ka eurodes või USA dollarites.

Eestis kasutatakse maksmisel rohkem deebetkaarti, kuid välismaal aktsepteeritakse maksevahendina peamiselt krediitkaarti.

Pööra tähelepanu ka välismaal kaardiga tasumisega seotud teenustasudele. Nende suuruse leiad kas tarbijaveebi pankade teenustasude võrdlustabelist või oma panga hinnakirjast. Ennekõike tuleb teenustasuga arvestada raha sularahaautomaadist välja võttes, aga ka muude tehingute tegemisel. Üldjuhul on sularaha väljavõtmine välismaal kallim kui Eestis, sest välismaal tehtud toimingutele võib lisanduda ka rahvusvaheliste kaardiorganisatsioonide poolt kehtestatud tasu.  

Pane tähele:  

• Tasub olla alati ettevaatlik oma PIN koodi sularahaautomaati või makseterminali sisestamisel. Oluline on, et keegi ei näeks sisestatud PIN koodi. Arve tasumisel poes või restoranis ei tohi lasta oma kaarti teise ruumi viia, sest kaarti on võimalik kopeerida ja hiljem sinu arvelt raha välja petta.
• Ei tohiks kunagi hoida rahakotis koos pangakaarte ja PIN koode.
• Ei tohiks kanda kogu sularaha ja kõiki pangakaarte korraga kaasas. Riskide hajutamiseks paigutage osa rahast ja kaartidest kas teise kotti või jätke hotelli seifi. Kui peaks juhtuma, et rahakott varastatakse või ära kaob, siis jääb vähemalt hädavajalik rahasumma alles.
• Salvestage oma telefoni mälusse või kirjutage üles panga infotelefoni number, kuhu helistada kaardi sulgemiseks (kui pangakaart varastatakse või kaob).

Õppelaenu tagasimaksmise tingimusi reguleerib õppetoetuste ja õppelaenu seadus, mille järgi laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduses nimetatud õppeasutuses ja õppevormis. Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu olemasoleva õppelaenulepingu alusel.  

See tähendab, et kui magistriõpingud jätkuvad hiljem kui 12 kuud pärast õppe lõpetamist, siis seaduse kohaselt peab õppelaenu tagasi maksma hakkama.

Teoreetiliselt on aga võimalik õppelaenu tagasimaksed peatada juhul, kui laenusaajal õnnestub sõlmida pangaga mõni muu kokkulepe näiteks maksepuhkuse osas.
Samas ei saa välistada ka seda, et pangad on tagasimaksmise tingimused oma lepingutes seadusest erinevalt reguleerinud.

Vaata lisaks: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus

Käendus on eelkõige laenu tagatise üks vormidest. Käendajana võtad allkirja andes endale kohustuse vastutada teise isiku võetud laenu eest. See tähendab, et kui tuttav jääb pangale võlgu, olete teie kohustatud tekkinud võla tasuma.

Käenduslepingus lepitakse reeglina kokku käenduse ulatus. Tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma olema kindlaks määratud, kui käendusleping seda ei sisalda, siis on selline leping algusest peale tühine.

Reeglina on käendajal õigus laenulepingu kehtivuse ajal laenuandja käest küsida, kas laenuvõtja kohustused on täidetud, milline on laenu tagasimaksmise olukord ja kas pole tekkinud makseraskusi.  

Enne käenduslepingu sõlmimist:

1. Tutvuge põhjalikult sõlmitava käenduslepingu tingimustega ning seal sätestatud käendaja õiguste ning kohustustega.
2. Tuleb aga hoolega kaaluda, kas kannatate välja lisakohustuse kandmise juhul, kui laenuvõtja ise seda teha ei suuda. Kindlasti tuleks kaaluda käendusest loobumist, kui see ei ole hädavajalik ning käendusega võetakse käendaja või tema perekonna eelarvele liialt suuri riske. 

Kui kodulaenu tagasimaksmisega on tekkinud või tekkimas raskusi, siis tasub esimesel võimalusel ise panga poole pöörduda, kas helistada üldtelefonile või oma laenuhaldurile, kirjutada avaldus kontoris või internetipangas. Tuleb täpsemalt rääkida, mis probleem on ja miks raskused on tekkinud, kui pikaks ajaks oleks maksepuhkust vaja jne.

Makseraskuste puhul võib tõesti üheks lahenduseks olla maksepuhkuse vormistamine kindlaks perioodiks. Pank vaatab aga iga olukorda personaalselt ning seepärast võivad maksepuhkuse tingimused erineda.

Maksepuhkus tähendab seda, et pangaga kokkulepitud aja jooksul ei pea laenu põhiosa tagasi maksma. Intressi maksmisest laenuvõtjat aga tavaliselt ei vabastata. Seega maksepuhkuse ajal tuleb pangale maksta laenatud summa eest ainult intressi. Küsida võib, kas on võimalik vormistada täielikku maksepuhkust - puhkust nii intressi kui laenu põhiosa tagasimaksmisest. Tuleb aga valmis olla, et see ei pruugi olla võimalik. Ilmselt nõutakse enne maksepuhkuse vormistamist, et kui juba ollakse pangale võlgu jäänud, tuleb olemasolev võlgnevus panga ees enne maksepuhkuse vormistamist kustutada.

Kokkuvõttes tähendab maksepuhkuse kasutamine, et laenu tagasimaksmise aeg pikeneb maksepuhkuse aja võrra ja pangale tuleb maksta rohkem intresse kui algselt kokku lepitud.

Lisaks tasub teada, et maksepuhkuse vormistamise eest tuleb tavaliselt maksta pangale teenustasu. Maksepuhkuse vormistamine on sisuliselt juba sõlmitud lepingu tingimuste muutmine. Seega tuleb panga hinnakirjast järele vaadata, millised on konkreetse panga eluasemelaenu lepingu muutmisega seotud tasud. Hinnakirja leiab näiteks panga veebiküljelt.

Kui keegi teaks sellele küsimusele õiget vastust, siis tõenäoliselt ei oleks seda küsimust olemas. See, kas soodsam on sõlmida fikseeritud või muutuva intressiga eurodes väljastatud laen, sõltub muutujast, mille suurus ei ole üheselt ette ennustatav - üleeuroopalisest pankadevahelisest laenuintressist Euribor.

• Muutuva intressiga pangalaenu korral koosneb intress üldjuhul kahest komponendist: ajas muutuvast Euriborist ning panga ja kliendi vahel kokku lepitud fikseeritud marginaalist. Fikseeritud marginaal üldjuhul kogu laenu tagasimaksmise aja jooksul ei muutu. Euribor muutub tavapäraselt iga 6 või 12 kuu tagant. Vastavalt sellele muutub ka iga 6 või 12 kuu tagant laenumakse suurus. Kui Euribor on selle aja jooksul tõusnud, siis tõuseb ka laenumakse ja vastupidi.
• Fikseeritud intressiga pangalaenu korral lepivad klient ja pank pikemaks ajaks kokku lõpliku intressi, tehes seda näiteks viieks või kümneks aastaks. Intressi fikseerimisega kaitseb laenuvõtja ennast võimaliku intressitõusu eest. Vaatamata intresside tõusule turul tema laenumakse kokkulepitud perioodi jooksul ei muutu.
  
  Fikseeritud intressiga pangalaenu puhul tuleks tähelepanu pöörata ennetähtaegse tagastamise tingimustele näiteks, kas pank võib küsida mingeid lisatasusid või on ennetähtaegsel tagasimaksmisel muid takistusi.

Mistahes aktsiatesse investeerimine on alati riskiga seotud.

Aktsiatesse investeerimisel saad sa sisuliselt ettevõtte üheks omanikuks. Sellega on määratud ka aktsiainvesteeringu põhiolemus. Üldiselt võib väita, et mistahes aktsiatesse investeerimine on alati seotud pigem suure riskiga. Aktsiainvesteeringu tulu või kahju seisneb eelkõige kapitali kasvus või kahanemises ehk mida paremini toimib ja väärtuslikum on ettevõte, seda kõrgem on tõenäoliselt ka aktsia väärtus. Kui läheb vastupidi, siis võib aktsia hind ka vastavalt langeda. Ettevõtte pankroti korral võib ka juhtuda, et jääd rahast üldse ilma. Samuti võib aktsiainvesteeringutelt teenida tulu dividendidena ehk ettevõtte kasumi jaotamisel selle omanike vahel.  

Samas ei maksa eeltoodust ennast veel hirmutada lasta. Üldiselt on aktsiad olnud ajalooliselt kõrge tootlusega. Kui tead investeerimisest vähe, siis võiks eelistada börsil kaubeldavat aktsiat ja võimalusel küsida nõu investeerimisala asjatundjatelt. Börs tagab üldjuhul aktsiale piisava likviidsuse ja õige hinna. Börsil mittekaubeldavat aktsiat võib hiljem olla väga raske müüa, sest sellele ei pruugi ostjat leida.

Ainult ühe ettevõtte aktsiasse investeerimisel ei ole riskid hajutatud. Läbi aktsiafondi investeerides on riskid oluliselt rohkem hajutatud kui ühe konkreetse ettevõtte aktsiaid ostes. Aktsiafondi osak peegeldab osalust paljudes aktsiates, seetõttu ei pruugi näiteks ühe ettevõtte pankrot tähendada sulle suurt rahalist kaotust. Samuti juhib fondi professionaalne ettevõte, kes oskab üldjuhul investeerida paremini kui üksikisik.

Aktsiainvesteering ei sobi juhul, kui soovid investeeritavat raha lähitulevikus kasutada ja sa ei ole valmis selleks, et investeeritud raha võib selle aja jooksul kahaneda.

Kuna laenu tagasimakse tähtaja lühendamine (kui laenusumma jääb samaks) toob üldjuhul kaasa igakuise tagasimakse suurenemise, siis peab igaüks ise analüüsima, kas suurem kuumakse on isikliku või perekonna eelarve puhul võimalik. Kui on, siis üldjuhul on tagasimakse aja lühendamine alati kasulik, sest sel juhul maksad pangale kokkuvõttes vähem intressi.

Laenulepingu muutmisega seotud kulud lepitakse kokku laenulepingus. Laenulepingu tähtaja muutmine võib olla muutus, mille korral olete pangaga kokku leppinud vastava tasu. Seega peaksite lugema sõlmitud lepingu tingimusi, seal võib-olla väljatoodud nii
- lepingu muutmise tasu kui ka
- tingimus, et pead soovitavast muudatusest teatud aja ette teatama.

Kui on tekkinud võimalus suurem summa ühekordselt tagasi maksta, siis ka see võib olla käsitletav laenulepingu muudatusena. Ka suure tagasimakse tegemine võib olla muutus, mille korral olete pangaga kokku leppinud vastava tasu maksmise pangale. Seega peaksid jällegi lugema sõlmitud lepingu tingimusi, seal võib-olla väljatoodud nii
- lepingu muutmise tasu kui ka
- tingimus, et pead erakordsest tagasimaksest (makse, mis ei ole kokkulepitud regulaarne makse) teatud aja ette teatama.
 

• Sõltuvalt kogumisaja pikkusest ja riskitaluvusest võivad sobida erinevad lahendused. Üldjuhul sobivad lühiajaliseks säästmiseks erinevad hoiused, pikaajalisel kogumisel võiks aga täpsemalt uurida erinevaid investeerimisvõimalusi fondidesse, aktsiatesse, investeerimisriskiga elukindlustusse.
• Lapsele raha kogumiseks ei pea valima investeerimistoodet, mille nimes sisaldub sõna „laps“, „kool“ või „lastekindlustus“. Näiteks lastekindlustuse nime all pakuvad kindlustusseltsid väga erinevaid sisulisi lahendusi. Erinevate lastekindlustuste tingimused ja hinnad on kindlasti erinevad. Seepärast tuleb neid omavahel võrrelda.

• Vaadata ja hinnata tasub ka teisi kogumis- ja investeerimisvõimalusi.

• Oluline valikukriteerium on maksete suurus ja sagedus. Hinda, kui palju ning kui tihti saad raha kõrvale panna. Ühe või teise kogumisviisi puhul võib kehtida miinimumsumma, näiteks 20 või 30 eurot kuus.

• Alati tuleb endale selgeks teha, millised on investeerimisriskid ning hinnata nende võimalikku mõju kogutavale summale. Kogumisvõimaluste valimisel on oluline sinu riskitaluvus. Näiteks fondi investeerimisel on olemas alati investeerimisrisk. See tähendab, et fondi investeeringute väärtus võib ajas nii kasvada kui kahaneda. Mõtle järele, kui suurt riski oled valmis võtma.

• Kui oled valinud endale sobiva kogumisvõimaluse, uuri tingimusi vähemalt kolmelt selle teenuse pakkujalt. Võrdle neid ja vajadusel küsi lisainfot.

• Enne lepingu sõlmimist loe kindlasti kõik lepingu tingimused läbi ning tutvu hinnakirjaga. Lepingust otsi esmalt vastuseid kõige lihtsamatele ja praktilisematele küsimustele. Kuidas, kui palju ja kui tihti tuleb kogumise eesmärgil raha maksta? Kuhu raha investeeritakse? Kuidas on võimalik lepingu lõppedes raha kätte saada? Kas on võimalik soovi korral leping katkestada või teatud ajaks peatada? Kas sel juhul on ette nähtud trahv või tuleb maksta muid teenustasusid? Kas on võimalik osaliselt raha välja võtta jne.

Näiteid kogumis- ja investeerimisvõimalustest:

• Raha kogumine erinevat liiki pangahoiuste kaudu.
• Raha kogumine erinevate investeerimisfondide kaudu.
• Kindlustusseltsid pakuvad nii erinevaid investeerimisriskita kui investeerimisriskiga laste kogumiskindlustuse tooteid. Kogumiskindlustus võib endas ühendada nii investeerimise kui elukindlustuse. See tähendab, et mitte kogu raha, mida kogutakse, ei investeerita edasi, vaid teatud osa sellest läheb elukindlustuse katteks.

Pank võib arvelduskonto arestida ainult kohtutäituri arestimisakti alusel. Pangal ei ole seejuures kohustust arestimisakti aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt kontrollida. Seega kui arestitud konto omanikul on arestimisaktiga seoses küsimusi või vastuväiteid sellele, siis tuleks pöörduda mitte panga, vaid kohtutäituri poole, kes konto arestimise aluseks oleva täiteasja vormistas.

Konto aresti alt vabastamine saab toimuda üksnes kohtutäituri vastava akti alusel.

Selleks, et kontole jääks igakuiselt alles seaduses ette nähtud miinimumpalk, tuleb teha kohtutäiturile vastavasisuline avaldus. Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule miinimumpalga suuruse sissetuleku. Samuti võib kohtutäitur kuni avalduse lahendamiseni peatada arestitud kontolt sissenõudjatele raha ülekandmise ja vabastada konto aresti alt sellise summa ulatuses, mis on vajalik võlgniku või tema pereliikme hädavajalikuks ülalpidamiseks.

Kohtutäiturite tegevuse kohta leiab infot Justiitsministeeriumi veebilehelt.

Jah, pank võib keelduda lepingu sõlmimisest või konkreetse teenuse osutamisest. Samuti ei ole pangal kohustust Sinu ettepaneku alusel juba sõlmitud lepingut muuta. Selline keeldumise õigus tuleneb eelkõige Eesti Vabariigis kehtivast lepinguvabaduse põhimõttest. Lepinguvabaduse põhimõte tähendab, et igal isikul on vabadus otsustada, kas ja kellega sõlmida kokkulepe, millise sisuga see sõlmida ning millises vormis. Lepingu muutmiseks on vaja kokkulepet ehk mõlema lepingupoole nõusolekut, mis tähendab, et mõlemad lepingupooled peavad olema lepingu muutmisega nõus.

Krediidiasutuste seaduse kohaselt on pank vaba otsustama, keda teenindamisele võtta ja keda mitte. Reeglina on pankade üldtingimustes sätestatud, missugused on mõjuvad põhjused lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Sellisteks põhjendusteks võivad olla näiteks võlgnevus panga ees, rahapesu kahtlus, terrorismi rahastamise kahtlus, võimalik seotus organiseeritud kuritegevusega jmt. Vastavalt seadusele ei ole pankadel kohustust oma keeldumise aluseid põhjendada.

Lepingu erakorralise ülesütlemise alused on üldjuhul kirjas laenulepingu tingimustes. Kui inimese ja laenuandja vahel sõlmitud lepingus ei ole sätestatud, missuguses vormis peab lepingu lõpetamine toimuma, tuleks lähtuda võlaõigusseadusest. Vastavalt seadusele võib sellisel juhul lepingu lõpetada kas suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis.

Seadusjärgne viivisemäär on ära toodud võlaõigusseaduses. Seaduse kohaselt loetakse teistsuguse kokkuleppe puudumisel viivise määraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat viimast intressimäära (enne 1. jaanuari 2013 oli see 0,75%), millele lisandub 8% aastas. Seega kokku 8,85%.

Vaata ka siit.

Pärimist reguleerib pärimisseadus. Pärimismenetlus võtab seaduse kohaselt aega minimaalselt ühe kuu pärandi avanemisest ehk pärandaja surmapäevast alates. Õiguse pärandile annab pärimistunnistus. Pärimistunnistuse väljastab notar ning see on ainus dokument, mis tõestab isiku pärimisõigust ja selle ulatust. Seega pelgalt surmatunnistuse ja testamendi alusel ei ole pank kohustatud isikule kadunukese raha üle kandma või väljamakset tegema.

Kuna pärimismenetlus on aeganõudev ning üldjuhul on omastel matuseraha vaja kiiremini kätte saada, kui seadus seda võimaldab, on enamik pankadest siin omastele vastu tulnud. Pangad väljastavad reeglina kadunukese lähisugulastele ka enne pärimistunnistuse esitamist piiratud summas matusetoetust. Antud juhul tuleks pärandaja kodupangast uurida: kas, kui palju ja milliste dokumentide alusel pank nn matusetoetust väljastab, sest see summa võib erinevates pankades tulenevalt pankade sisereeglitest olla erinev.

Mis puutub volituse olemasolusse, siis volitus lõpeb seaduse järgi esindatava surmaga. Tagasivõtmatu volituse puhul ei ole siin erisusi, kuna ka see lõpeb esindatava surmaga. Seega raha pangast väljavõtmine lõppenud volituse alusel nii, et isik jätab pangale esitamata esindatava surmatunnistuse, ei ole seaduslik. Pealegi on hilisema pärimismenetluse käigus võimalik konto väljavõtte alusel tuvastada, et volitatav on ilma seadusliku aluseta raha pangast välja võtnud .

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle lisaks pärandaja õigustele ka pärandaja kohustused. 1. jaanuaril 2009. aastal jõustunud pärimisseaduse valguses tuleb kindlasti tähele panna seda, et senine nn vastuvõtusüsteem on uues seaduses asendatud nn loobumissüsteemiga. Loobumissüsteem tähendab, et pärijale rakendub pärimisõigus automaatselt. Pärandist loobumiseks tuleb avaldada oma sellekohast tahet. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud ning tähtaeg hakkab jooksma hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse, et ta on pärandi vastu võtnud. Nii võib juhtuda, et pärite automaatselt ka pärandaja kõik kohustused, mis võivad mõnel juhul olla pärandvarast suuremad. Kui kerkib kahtlus, et pärandvarast ei pruugi kõigi pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks raha jätkuda, tuleks notarile esitada koos pärimismenetluse algatamise avaldusega pärandvara inventuuri nõue.