Kui sul peaks olema vaja kindlustada oma kodu või autot või plaanid reisile minnes soetada reisikindlustuse, on sul palju rohkem võimalusi, kui kindlustuse ostmine esimesest pähe turgatanud seltsist.

Loomulikult võidki sa pöörduda otse mõne kindlustusseltsi poole. Kuid kuna kõikide seltside tingimused on erinevad, hoolimata sellest, et nende kindlustusteenused kannavad sageli sama nime (näiteks kodukindlustus või kaskokindlustus), tuleks sul eeltööd teha ja küsida oma huvidele vastavat pakkumist vähemalt kolmest kindlustusseltsist. Selleks saad nii kohale minna, helistada kui ka e-kirja saata. Lisaks on mitmete seltside kodulehtedel e-teenindus, kus saad oma andmed ja kindlustushuvi kirja panna ja soovi korral ka kindlustuslepingu sõlmida.

Teine variant on kasutada kindlustusmaakleri abi. Kindlustusmaakler on kindlustusvahendaja, kes otsib sulle välja erinevate kindlustusseltside pakkumisi. Kui maakler on tutvunud sellega, mida sa täpsemalt kindlustada tahad, edastab ta sulle tavaliselt vähemalt kolme erineva seltsi pakkumused. Lisaks pakub maakler välja enda meelest sinu huvidele kõige paremini vastava kindlustuspakkumuse variandi, kuid sul ei ole kohustust sellega nõustuda. Lõpliku valiku tegemise õigus jääb sulle.
Kindlustusmaaklerile maksavad vahendustasu kindlustusseltsid ning sul on õigus teada, kui suur on ühe või teise kindlustusseltsi poolt vahendatava kindlustuslepingu eest võetav vahendustasu. See aga ei tähenda, et maakleri vahendusel on kindlustuslepingu sõlmimine kallim kui otse seltsist ostes – see võib, aga ei pruugi nii olla.

Kolmas võimalus on osta kindlustus kindlustusagendilt. Tema müüb ühe konkreetse kindlustusseltsi teenust ja esindab selle kindlustusseltsi huve. See tähendab, et sul kui kliendil ei ole valikuvõimalust erinevate seltside vahel. Näiteks on reisibüroodel leping mõne konkreetse kindlustusseltsiga, kelle reisikindlustust nad pakuvad.

Tasub ka teada, et kuigi laenuga kodu ostes või liisinguga autot soetades pead kodu või auto ka kindlustama, ei pea sa kindlustust ostma laenu või liisingu andnud panga või muu ettevõtte pakutavas kindlustusseltsis, vaid võid ise seltsi valida.

Siinjuures pead arvestama tingimustega, millised on kindlustamiseks ette näinud laenu- või liisinguandja. Teisisõnu pead kindlasti järgima seda, et kindlustatud saaksid kõik need riskid, mille vastu laenu- või liisingulepingus on kohustus kindlustada. Auto puhul on nendeks riskideks reeglina vargus, vandalism, röövimine, õnnetusjuhtum ja tulekahju. See võib tähendada, et nn osakaskot sõlmida pole võimalik, vaid tuleb valida maksimaalse kindlustuskaitsega nn superkasko või täiskasko leping. 

Suurem osa inimestest ei tee vahet kindlustusseltsil ja kindlustusmaakleril

2012. aasta sügisel viis uuringufirma Saar Poll läbi eestimaalaste finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse uuringu. Neilt inimestelt, kes olid kindlustuse ostmisega varem kokku puutunud, küsiti, kas nad oskavad välja tuua kindlustusseltsi, kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi erinevused. Kuigi kolmandik vastajaist arvas, et nad teavad, mis vahe on kindlustusmaakleril ja -seltsil, siis vastuseid kontrollides selgus, et õigesti oskas seda nimetada vaid iga kümnes vastaja. Enamasti oli asjaga mitte kursis olevatel inimestel arvamus, et maakler on üksikisik ning selts on ettevõte. Samuti arvati, et maakler on see, kes peab teenuse kliendile n-ö maha müüma.