Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Liikluskindlustuse kindlustustingimused on sätestatud liikluskindlustuse seaduses. See tähendab, et selle seadusega on määratud kindlustuslepingu olulised osad: eelkõige kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ja kellel see kohustus on, samuti kindlustatud isik, kindlustussumma ja kindlustusjuhtum.

Liikluskindlustuse kui kohustusliku vastutuskindlustuse puhul on oluline teada, et kindlustusvõtja ei kindlusta mitte oma sõidukit, vaid potentsiaalset kahju, mida ta võib põhjustada teistele liiklejatele – sõidukitele, inimestele- või hoonetele ja ehitistele. Liikluskindlustuspoliis ei kata mitte liikleja enda, vaid teise õnnetuses kannatada saanud sõiduki taastamiskulud, samuti õnnetuses osalenud jalakäija isiku- või varakahju kulud. Teatud juhtudel hüvitatakse vaatamata sõidukijuhi vastutusele ka tema enda ravikulud. 

Kui liikluskahju põhjustajal ei ole liikluskindlustuslepingut või jääb isikukahju tekitanud sõiduk tundmatuks, hüvitab liikluskahju Eesti Liikluskindlustuse Fond. Seejuures tasub teada, et tundmatuks jäänud sõiduki poolt teisele sõidukile tekitatud kahju Liikluskindlustuse Fond ei hüvita.

 Kohustus kindlustada

• Kõikidel teeliikluses osalevatel ja liiklusregistris registreerimisele kuuluvatel mootorsõidukitel peab olema kehtiv liikluskindlustus. See tähendab, et kui sõiduk on kantud liiklusregistrisse või tuleks liiklusseaduse kohaselt sinna kanda, on sõiduki omanikul kohustus sõlmida selle sõiduki suhtes liikluskindlustuse leping. Liiklusregistris tuleb registreerida üksnes liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis. Liiklusseadus ei kohusta registreerima sõidukit, mida liikluses ei kasutata. Kindlustama ei pea maastikusõidukit, mootoriga jalgratast jmt.
• Liikluskindlustuse leping sõlmitakse ja see kehtib konkreetse sõiduki, mitte registreerimismärgi või kindlustusvõtja suhtes. Ühe sõiduki suhtes saab kehtida ainult üks leping. Leping on tähtajatu. Lepingu alusel võib kindlustusselts väljastada poliisi pikkusega 1 päevast kuni 12 kuuni.
• Liikluskindlustuse lepingu alusel kohustub kindlustusselts hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud liikluskahju ja kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid. 
• Liikluskindlustuse lepingu kindlustuskaitse kehtib Eestis, teistes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides ja muudes poliisil märgitud riikides.

Liikluskindlustuse poliis

Liikluskindlustuse poliis on dokument, mis kinnitab, et vastava sõiduki suhtes on sõlmitud liikluskindlustuse leping. Poliisil on näidatud kindlustusperioodi pikkus ja selle alusel arvestatud kindlustusmakse. Liikluses osalemiseks peab sõidukil olema kehtiv kindlustuspoliis. Liikluskindlustuse poliisi ei pea sõidukijuht Eestis liigeldes kaasas kandma. Kindlustuspoliisi kehtivust saab kontrollida liikluskindlustuse registrist.

 

Liiklusõnnetusest peab teatama eelkõige süüdlase kindlustusseltsile. Teine variant on teatada mis tahes Eestis liikluskindlustusega tegelevale kindlustusseltsile või Eesti Liikluskindlustuse Fondile. Kui pole teada, kas ollakse kannatanu või kahju põhjustaja, siis tuleb juhtunust teatada oma kindlustusseltsile või Eesti Liikluskindlustuse Fondile.

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt võib liikluskahjust teatada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Arusaamatuste vältimiseks on kasulik seda teha kirjalikult, näiteks e-kirjaga. Liiklusõnnetusest teatamisel peab kahju põhjustaja esitama oma kindlustusseltsile kirjaliku seletuse liiklusõnnetuse kohta ning kui kindlustusselts seda nõuab, siis andma ka sõiduki ülevaatuseks.

Teavita seltsi esimesel võimalusel

Kannatanu peab kindlustusandjat liiklusõnnetusest teavitama esimesel võimalusel. Liiklusõnnetuse põhjustanud isik peab sellest kindlustusseltsile teatama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust. Kui viie päeva jooksul ei olnud mõjuva põhjuse tõttu võimalik liiklusõnnetusest teatada, tuleb seda oma kindlustusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile tõendada. Kui kahju põhjustaja liiklusõnnetusest õigeaegselt ei teata, on kindlustusseltsil õigus esitada tema vastu osaline regressnõue ehk nõuda temalt osaliselt tekitatud kahju katmist. 

Kannatanu ja liiklusõnnetuse põhjustanud isik on kohustatud säilitama liiklusõnnetuses osalenud sõiduki ja muu kahjustatud vara võimalikult liiklusõnnetuse järgses seisundis. Seda kuni ajani, mil kindlustusseltsi esindaja on sõiduki üle vaadanud. Kui kindlustusselts sõidukit üle ei vaata, tuleb sõiduk hoida liiklusõnnetuse järgses seisundis kuni seitse päeva pärast liiklusõnnetusest teatamist. Kindlustusseltsil on õigus seda tähtaega pikendada kuni 15 päevani juhul, kui ta sellest kirjalikult teatab. Kui kannatanu rikub seda kohustust ja sõiduki ülevaatus ei ole enam võimalik, siis võib kindlustusandja vähendada hüvitist või keelduda kahju hüvitamisest.

Õnnetus tuleb vormistada vastavalt Eestis kehtivale korrale – kas politsei või osaliste poolt. Sündmuskohal oleks soovitav teha ka mõned fotod. 

Kui üks õnnetuses osalenutest oli välisriigi sõiduk, tuleb kindlasti täpsustada selle kindlustusandja andmed ja küsida rohelise kaardi duplikaat. Edasi tuleb pöörduda välisriigi kindlustusandja kahjusid käsitleva korrespondendi või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole.

Mis juhtub, kui sa ei tegutse nõuetekohaselt?

Kui liiklusõnnetusest ei teatatud ettenähtud korras või ei esitatud sõidukit ettenähtud tähtajaks kindlustusandjale ülevaatamiseks, on kindlustusseltsil õigus nõuda sõiduki valdajalt tagasi 30 protsenti väljamaksmisele kuuluvast hüvitisest, kuid mitte rohkem kui 450 eurot. Sama kehtib siis, kui ei esitatud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet.

Isikukahju korral on kannatanu kohustatud minema arstlikule läbivaatusele, kui kindlustusandja on ta sinna suunanud. Kui kannatanu nimetatud kohustust rikub, võib kindlustusselts vähendada hüvitist või keelduda kahju hüvitamisest.

Kui satud liiklusõnnetusse tuleb käituda vastavalt õnnetuse toimumise riigi seadustele. Liiklusõnnetuse vormistamiseks on soovitav võtta ühendust kohaliku politseiga, kes abistab materjalide vormistamisel ja informatsiooni andmisel. 

Lisaks liiklusõnnetuse vormistamisele peaksid osapooled kindlasti vahetama oma kontaktandmed ja andmed kindlustusseltside kohta. Võimalusel võiks kannatanu saada koopia kahju põhjustanud sõiduki rohelisest kaardist.

Kui võimalik, oleks soovitav teha ka sündmuskohal mõned fotod sõidukitest ja sündmuskohast ning võimalusel ka teise osapoole dokumentidest.

Kui oled kannatanu liiklusõnnetuses, mis juhtub Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis:

• Sul on õigus pöörduda hüvitise saamiseks otse süüdlase kindlustusseltsi poole või ka süüdlase kindlustusseltsi esindaja poole Eestis. Esindajaks on enamasti mõni Eestis tegutsev kindlustusselts. Esindajate kohta saab informatsiooni Eesti Liikluskindlustuse Fondist.   
• Kindlustusseltsi esindaja viib läbi vajalikud toimingud ja esitab otsuse hüvitamise või hüvitamisest  keeldumise kohta 3 kuu jooksul.  
• Juhul, kui sina kui kannatanu ei saa selle aja jooksul sind rahuldavat vastust, on sul õigus pöörduda Eesti Liikluskindlustuse Fondi, kes selgitab välja nimetatud otsuse või otsuse vastuvõtmisega viivitamise seaduslikkuse. 

Kui oled kannatanu liiklusõnnetuses, mis juhtub rohelise kaardi riigis: 

• Pärast liiklusõnnetuse vormistamist tuleb pöörduda liiklusõnnetuse toimumise riigis asuva kahju põhjustaja kindlustusseltsi poole.  
• Kui see ei ole võimalik, siis tuleb kahjunõue koos kõikide materjalidega (tõlgituna rahvusvahelisse keelde) saata süüdlase kindlustusseltsile.  
• Juhul, kui süüdlase kindlustusseltsi kohta andmed puuduvad, aitab süüdlase kindlustusandja tuvastamisel Eesti Liikluskindlustuse Fond.

Kui oled kannatanu muudes riikides: 

• Kui see riik ei ole rohelise kaardi süsteemiga liitunud, tuleb pärast liiklusõnnetuse vormistamist pöörduda liiklusõnnetuse toimumise riigis asuva kahju põhjustaja kindlustusseltsi poole.  
• Igas riigis võib kahjunõuete esitamise ja tõendamise kord olla erinev. Seetõttu on soovitav enne riigist lahkumist koguda võimalikult palju informatsiooni edasiseks menetluseks.

Varakahju hüvitamise eesmärk on taastada kindlustusjuhtumi eelne olukord.

Kindlustusselts võib maksta hüvitise kas otse kannatanule või liikluskahjuga seotud teenust osutanud isikule (remonditöökojale, raviasutusele jms). Hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse peab kindlustusselts tegema kohe, kui tal on selleks olemas vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul nõude esitamise ajast arvates. Otsuse tegemise tähtaeg võib pikeneda käimasoleva tsiviilkohtu-, kriminaal- või väärteomenetluse tõttu.

Kindlustusselts peab kahju hüvitama hüvitamise otsuse tegemisele järgneva tööpäeva jooksul. Kui kindlustusselts hilineb hüvitise maksmisega, peab ta maksma viivist.

Hüvitamisele kuuluv varakahju on:

• Sõiduki, isiklike esemete, piirdeaia, liiklusmärgi, hoone jmt rajatiste kahjustamise või hävimise kahju. Kahju põhjustanud sõiduki kahju liikluskindlustus ei hüvita.
• Õigusabi ja ekspertiisi mõistlik ja vajalik kulu.

Hüvitamisele kuuluv isikukahju on: 

• Ajutisest töövõimetusest tulenev kahju. Hüvitatakse liiklusõnnetuses saadud vigastustest tulenev sissetulekute vähenemine selle aja eest, mille jooksul kannatanu oli töövõimetu.
• Püsivast töövõimetusest tulenev kahju. Hüvitatakse liiklusõnnetuses saadud vigastustest tulenev sissetulekute vähenemine võrdeliselt töövõimetuse langusega selle aja eest, mille jooksul kannatanu oli töövõimetu.
• Kannatanu ravikulu. Hüvitatakse kannatanu ravimiseks tehtud põhjendatud kulu. Põhjendatuks loetakse kulutused raviprotseduuridele ja -vahenditele, mis on kannatanule meditsiiniliselt näidustatud ja mille otstarbekuse on arst-ekspert heaks kiitnud.
• Liiklusõnnetusega seotud mittevaraline kahju. Kui isik, kellele hüvitatakse isikukahju, pidi seoses selle kahjuga taluma ülitugevat valu või tal tekkis puue ja see on tuvastatud arstliku ekspertiisi käigus, siis tasub kindlustusandja ühekordse hüvitise.
• Liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi ravikulu raviasutuses.
• Surmaga lõppenud liiklusõnnetuse korral kannatanu ülalpeetava isiku elatise vähenemine või kaotus, samuti matusekulu.
• Kui isik, kellele hüvitatakse isikukahju, pidi seoses selle kahjuga taluma ülitugevat valu või tal tekkis puue ja see on tuvastatud arstliku ekspertiisi käigus, siis tasub kindlustusandja ühekordse hüvitise kuni 640 eurot.

Liikluskindlustuse alusel ei hüvitata: 

• Süüdlasele endale või tema sõidukile tekitatud kahju, v.a ravikulu raviasutuses.
• Süüdlase juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud kahju, v.a isikukahju.
• Saamata jäänud tulu, v.a isikukahju puhul ettenähtud hüvitis.
• Kahju, mis tekib seoses sellega, et liiklusõnnetuses kahjustatud või hävinud sõidukit või muud vara ei saa ajutiselt kasutada.
• Raha, väärtpaberite, kunstiväärtuste ja väärismetallist esemete kahjustumist või hävimist.
• Tundmatuks jäänud sõiduki poolt teisele sõidukile tekitatud kahju. Hüvitatakse aga tundmatuks jäänud sõidukiga tekitatud isikukahju, sealhulgas kahjud kui liiklusõnnetus lõppes surmaga.
• Kahju kui kivi või muu ese paiskus sõiduki liikumise tõttu vastu teist sõidukit.
• Kindlustussummat (hüvitise piirmäära) ületavat kahju osa.

Seadusega on ette nähtud, et kindlustussummad on ajas muutuvad. Kohaldamisele kuulub kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud kindlustussumma. Alates 11.06.2012 kehtivad Eestis toimunud liiklusõnnetuse puhul järgmised kindlustussummad: 

• isikukahju: maksimaalselt 5 miljonit eurot kindlustusjuhtumi kohta;
• varakahju: maksimaalselt 1 miljon eurot kindlustusjuhtumi kohta;
• mittevaraline kahju (isikukahjuga seotud valu ja vaev): kuni 640 eurot.

Välisriigis toimunud kindlustusjuhtumi puhul kohaldatakse vastava välisriigi seadustes määratud kindlustussummasid, v.a juhul, kui need on väiksemad sõiduki põhiasukoha riigi seaduses määratust.

Välisriigi sõiduki poolt Eestis tekitatud kindlustusjuhtumi puhul kohaldatakse sõiduki asukohariigi seaduses määratud kindlustussummasid, kui need on Eestis kehtivatest suuremad.

Esmalt tuleks püüda võimalikud konfliktid ning arusaamatused kindlustusseltsiga lahendada läbirääkimiste teel - lähtudes liikluskindlustuse seaduses sätestatust.

Kindlustusselts on kohustatud kindlustushüvitist taotlevale isikule kirjalikult teatama oma otsustest liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamise või mittetunnistamise kohta. Samuti on kindlustusselts kohustatud saatma kirjaliku teate kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. Liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tuleb teha kohe, kui selleks on olemas vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul kindlustusseltsile nõude esitamisest arvates. 

Kindlustuse vaidluskomisjon ja erapooletu lepitaja

• Kui sa kindlustusseltsi otsusega ei nõustu või läbirääkimised ei anna tulemusi, siis on sul õigus pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni või erapooletu kindlustuslepitaja poole.
• Liikluskindlustuse kaebuse läbivaatamine on kaebuse esitajale tasuta. Ka erapooletud kindlustuslepitajad töötavad tasuta.
• Komisjonile võib esitada kaebuse kindlustusseltsi või Eesti Liikluskindlustuse Fondi tegevuse kohta.
• Liikluskindlustuse alase vaidluse korral peab kindlustusselts komisjoni menetluses osalema. Muude kindlustusliikide korral on vaidluse lahendamiseks komisjonis vaja kindlustusseltsi nõusolekut. Muude kindlustusliikide korral võib pöörduda erapooletu kindlustuslepitaja poole.

Kohus

• Kui läbirääkimised kindlustusseltsiga jäävad tulemusteta, võib pöörduda hagiga kindlustusseltsi vastu I astme kohtusse (maakohtusse). Erinevalt vaidluskomisjoni või lepitaja poole pöördumisest tuleb I astme kohtusse pöördumisel tasuda riigilõiv.