Planeerimine on sinu igapäevaelu lahutamatu osa. Näiteks kui mõtled kolmapäeval, mida nädalavahetusel ette võtta, on see planeerimine. Rääkimata võimaluste ja hindade uurimisest, et poole aasta pärast puhkusereisile sõita. Need olid näited lühiajalisest planeerimisest. Pikaajaliste plaanide tegemine ulatub vähemalt viie aasta kaugusele ning kuigi kaugele tulevikku oskavad näha vist ainult selgeltnägijad, tuleb siiski proovida läbi mõelda oma elu ka 20-40 aasta pärast.

Miks? Erinevad elusündmused on tahes-tahtmata seotud rahaga. Seega on rahaasjade teadlik korraldamine vajalik selleks, et igas olukorras rahaliselt toime tulla ja oma võimalused hästi ära kasutada ning olla valmis ka ootamatusteks. 

Valmistu ootamatusteks ja planeeri ette teada sündmusi

Elu pakub positiivseid sündmusi, kuid paraku ka negatiivseid üllatusi ja neid just siis, kui sa seda kõige vähem ootad. Seetõttu proovi ette kujutada nelja olukorda ja mõtle, kas sina saaksid oma rahalisi võimalusi arvestades nendes olukordades hõlpsalt hakkama. Kirjeldused on täiesti reaalsed, mis võivad igaühel ette tulla. 

1. Sul läheb auto katki. Remont maksab umbes 300-400 eurot. Kas sul on selline summa säästudest võtta või peaksid laenama? Või sõidad seni ühistranspordiga, kuni remondiraha kokku saad?
2. Ühel päeval teatab su ülemus, et sind koondatakse. Järelikult ei saa sa regulaarse sissetulekuga edaspidi mõnda aega arvestada, kuigi töötuskindlustushüvitis aitab teatud perioodi vee peal püsida. Isegi kui sinu šansid tööjõuturul on pigem heade killast, läheb uue töö leidmisega reeglina vähemalt paar kuud. Nüüd küsi endalt, kas sul on varuraha, et katta oma kolme kuu kulutusi (kommunaalmaksed, toit, laenumaksed), ilma et sul oleks harjumuspärase suurusega sissetulekut?
3. Me kõik vananeme. Nii oledki aastate pärast kurva fakti ees, et su ema ei saa enam iseseisvalt hakkama ja vajab pidevat hoolitsust. Sul on valida, kas lõpetada tööl käimine ja jääda ise ema hooldama või panna ema hooldekodusse. Mõlemad variandid nõuavad kopsakat rahavaru – hooldekodude kuuarved ulatuvad praegustes hindades üle 600 euro. Kust see raha leida?
4. Su täiskasvanud laps ilmub ühel päeval su juurde jutuga, et on võtnud SMS-laene ning võlgneb nüüd erinevatele laenukontoritele üle 3000 euro. Kui tagasimaksmisega venitada, kasvatavad viivised võlasumma veelgi suuremaks. Kas sa saad oma last aidata? 

Lisaks negatiivsetele ja ootamatutele sündmustele, mida sa ise küll ei planeeri, kuid milleks tasub valmis olla, on ka rida positiivseid sündmusi, mille toimumine on ette teada ja nii on sul võimalik teadlikult valmistuda ja rahavajadust ette näha. 

Näiteks lapse kooliminek või kooli lõpetamine, mis nõuab kulutusi. Või plaan kolme aasta pärast üürikorteris elamisest loobuda ning päris oma kodu osta – pangalaenu saamiseks peab sul olema omafinantseeringuks raha koos ja kodu hinnast moodustab see vähemalt 10–20%. Näiteks Tallinnas olid 2012. aasta teises pooles kolmetoalise normaalses korras Mustamäe korterite müügihinnad umbes 40 000–45 000 eurot. Omafinantseeringu osa ehk 10–20% sellest summast on 4000–9000 eurot. Jah, kui sul on pangale lisatagatist pakkuda, võidakse laenu anda ka ilma omafinantseeringuta, aga sel juhul võib su intress kõrgem olla ning kokkuvõttes maksad pangale rohkem nii kõrgema intressi kui ka suurema laenusumma tõttu.

Samuti teame ette, et ükskord jääme pensionile – argument, et nagunii ma pensionini ei ela, ei pruugi tõeks osutuda. Seetõttu tasub pensionieaks lisaraha koguda, sest riikliku pensioni osakaal pensioni kogusuuruses väheneb. Lisaks tuleb arvestada, et ka II sammas (kohustuslik kogumispension) ja III sammas (vabatahtlik kogumispension) ei taga tulevikus pensionieas praeguse palgaga võrdväärset sissetulekut. Millised on pikaajalised raha kasvatamise (investeerimise) võimalused, loe investeerimise ja pensioni peatükkidest.