Minuraha Sinu erapooletu abimees rahaasjade korraldamisel
  • Eesti keeles
  • По-русски
Minu raha

Log in with Facebook

MINU RAHA. KULUD, TULUD JA EESMÄRGID

Oma eelarve koostamiseks, salvestamiseks ja hilisemaks täiendamiseks logi sisse. Sisse logimiseks vali kahe võimaluse vahel: registreerud ja lood endale kasutajanime ja salasõna või logid sisse Facebookiga. Sõltumata sellest, kumba varianti eelistad, näed oma sisestatud andmeid üksnes sina, kui sa just ise oma paroole kellelegi kättesaadavaks ei tee.
NB! Kui oled esimest korda sisse loginud näiteks registreerunud kasutajana ja järgmine kord sisened Facebooki kaudu, siis sa eelmisel korral ehk registreerunud kasutajana salvestatud andmeid ei näe. Seetõttu tasub kogu aeg sisse logida samal viisil!
Kui eelistad mitte sisse logida, siis su andmed ei salvestu, kuid eelarve ridu saad täita ja vormi pdf-formaadis välja trükkida. 

Nõusolek ja põhimõtted isikuandmete töötlemiseks
Finantsinspektsiooni poolt veebilehe minuraha.ee vahendusel (edaspidi Veebileht) pakutava teenuse „Minu raha“ (edaspidi Teenus) kasutamisega kinnitan, et olen tutvunud ja annan nõusoleku mulle kuuluvate isikuandmete töötlemiseks alljärgnevate põhimõtete alusel:

  • Isikuandmete töötlejaks on Finantsinspektsioon (aadress: Sakala 4, Tallinn 15030; telefon: 6680 500; mail: info@fi.ee).
  • Teenuse raames töötleb Finantsinspektsioon Teenuse kasutaja isikuandmeid ulatuses, mis puudutab Teenuse kasutaja enda poolt Teenuse raames sisestatavat ja soovi korral salvestuvat eelarvet (tulud, kulud, prognoosid jms). Käesolev nõusolek on antud kõikide Teenuse kasuta isikuandmete töötlemise kohta mida Teenuse kasutaja on Teenuse kasutamise raames pidanud vajalikuks Teenusesse sisestada.
  • Teenuse raames Teenuse kasutaja poolt info sisestamine ja selle maht on vabatahtlik, nagu ka selle kustutamine. Finantsinspektsioon võib vajadusel kogutud isikuandmed kustutada.
  • Andmete töötlemise eesmärgiks on pakkuda teenust, mille kaudu on Teenuse kasutajal võimalik jälgida enda poolt koostatud eelarvet ning analüüsida endaga seotud rahaasju.
  • Finantsinspektsioon võib volitada Teenuse kasutaja isikuandmeid töötlema teisi isikuid või asutusi, eelkõige seoses Teenuse osutamiseks vajamineva tehnilise toega.
  • Finantsinspektsioon järgib isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.
  • Teenuse kasutajal on seoses teda ennast puudutavate isikuandmetega kõik isikuandmete kaitse seadusest tulenevad õigused, sh õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt Teenuse kasutaja kohta kogutud isikuandmetega, nõuda isikuandmete parandamist, täpsustamist, kustutamist jm. Käesoleva nõusoleku võib Teenuse kasutaja igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
  • Isikuandmete õiguste kohta saab täpsemat teavet isikuandmete kaitse seadusest (www.riigiteataja.ee) või Andmekaitse Inspektsioonist (www.aki.ee).
  • Finantsinspektsioonil on õigus käesolevaid isikuandmete töötlemise põhimõtteid iseseisvalt muuta, teavitades nendest Veebilehe vahendusel.

 

Logi sisse:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

Unustasid parooli?

Jäta meelde


Sisse logides kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun tingimustega.

Oled uus kasutaja:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

korda salasona

Olen tutvunud ja nõustun tingimustega

Asud siin:
Elusündmused > Raha kasvatamine > Lühija pikaajaline planeerimine > Lühija pikaajaline planeerimine
  • Teenused
  • Kasulikud abivahendid
  • Kui on probleem
  • Elu- sündmused
    • Igapäevased rahaasjad
      • Planeerimine ja eesmärkide seadmine
      • Eelarve tegemine
      • Säästmine
      • Palk ja maksud
      • ARVELDUSKONTO JA MAKSED
    • Raha kasvatamine
      • Lühi- ja pikaajaline planeerimine
      • Säästmine
      • Kuhu säästud paigutada?
      • Investeerimine
      • Kuhu investeerida?
      • Millest alustada investeerimist?
      • Risk ja tulu
    • Pension
      • Miks pensionieale noorelt mõelda?
      • Pensioniks kogumine on mõttetu?
      • Millal pensioniks koguma hakata?
      • Kui palju raha pensionieas vajad?
      • Võimalused pensioni kogumiseks
      • Pensionile jääjale
    • Lähedase kaotus
    • Leia huvipakkuv teema ja loe edasi
  • Minu Raha

Erista soovid ja vajadused

Planeerimise juures on tähtis vahet teha kahel asjal – soovidel ja vajadustel. Kindel on see, et soove on alati rohkem kui nende täitmiseks raha, seega tasub mõelda, mis on vajalik ja milleta saab tegelikult päris hästi läbi. Näiteks kas telefoni kõige uuema versiooni omamine on soov või vajadus? Aga kodu remont?

Tweet

Lühi- ja pikaajaline planeerimine

Planeerimine on sinu igapäevaelu lahutamatu osa. Näiteks kui mõtled kolmapäeval, mida nädalavahetusel ette võtta, on see planeerimine. Rääkimata võimaluste ja hindade uurimisest, et poole aasta pärast puhkusereisile sõita. Need olid näited lühiajalisest planeerimisest. Pikaajaliste plaanide tegemine ulatub vähemalt viie aasta kaugusele ning kuigi kaugele tulevikku oskavad näha vist ainult selgeltnägijad, tuleb siiski proovida läbi mõelda oma elu ka 20-40 aasta pärast.

Miks? Erinevad elusündmused on tahes-tahtmata seotud rahaga. Seega on rahaasjade teadlik korraldamine vajalik selleks, et igas olukorras rahaliselt toime tulla ja oma võimalused hästi ära kasutada ning olla valmis ka ootamatusteks. 

Valmistu ootamatusteks ja planeeri ette teada sündmusi

Elu pakub positiivseid sündmusi, kuid paraku ka negatiivseid üllatusi ja neid just siis, kui sa seda kõige vähem ootad. Seetõttu proovi ette kujutada nelja olukorda ja mõtle, kas sina saaksid oma rahalisi võimalusi arvestades nendes olukordades hõlpsalt hakkama. Kirjeldused on täiesti reaalsed, mis võivad igaühel ette tulla. 

  1. Sul läheb auto katki. Remont maksab umbes 300-400 eurot. Kas sul on selline summa säästudest võtta või peaksid laenama? Või sõidad seni ühistranspordiga, kuni remondiraha kokku saad?
  2. Ühel päeval teatab su ülemus, et sind koondatakse. Järelikult ei saa sa regulaarse sissetulekuga edaspidi mõnda aega arvestada, kuigi töötuskindlustushüvitis aitab teatud perioodi vee peal püsida. Isegi kui sinu šansid tööjõuturul on pigem heade killast, läheb uue töö leidmisega reeglina vähemalt paar kuud. Nüüd küsi endalt, kas sul on varuraha, et katta oma kolme kuu kulutusi (kommunaalmaksed, toit, laenumaksed), ilma et sul oleks harjumuspärase suurusega sissetulekut?
  3. Me kõik vananeme. Nii oledki aastate pärast kurva fakti ees, et su ema ei saa enam iseseisvalt hakkama ja vajab pidevat hoolitsust. Sul on valida, kas lõpetada tööl käimine ja jääda ise ema hooldama või panna ema hooldekodusse. Mõlemad variandid nõuavad kopsakat rahavaru – hooldekodude kuuarved ulatuvad praegustes hindades üle 600 euro. Kust see raha leida?
  4. Su täiskasvanud laps ilmub ühel päeval su juurde jutuga, et on võtnud SMS-laene ning võlgneb nüüd erinevatele laenukontoritele üle 3000 euro. Kui tagasimaksmisega venitada, kasvatavad viivised võlasumma veelgi suuremaks. Kas sa saad oma last aidata? 

Lisaks negatiivsetele ja ootamatutele sündmustele, mida sa ise küll ei planeeri, kuid milleks tasub valmis olla, on ka rida positiivseid sündmusi, mille toimumine on ette teada ja nii on sul võimalik teadlikult valmistuda ja rahavajadust ette näha. 

Näiteks lapse kooliminek või kooli lõpetamine, mis nõuab kulutusi. Või plaan kolme aasta pärast üürikorteris elamisest loobuda ning päris oma kodu osta – pangalaenu saamiseks peab sul olema omafinantseeringuks raha koos ja kodu hinnast moodustab see vähemalt 10–20%. 

Samuti teame ette, et ükskord jääme pensionile – argument, et nagunii ma pensionini ei ela, ei pruugi tõeks osutuda. Seetõttu tasub pensionieaks lisaraha koguda, sest riikliku pensioni osakaal pensioni kogusuuruses väheneb. Lisaks tuleb arvestada, et ka II sammas (kohustuslik kogumispension) ja III sammas (vabatahtlik kogumispension) ei taga tulevikus pensionieas praeguse palgaga võrdväärset sissetulekut. Millised on pikaajalised raha kasvatamise (investeerimise) võimalused, loe investeerimise ja pensioni peatükkidest.

Millest sa unistad?

Tee lihtne mõtteharjutus lühi- ja pikaajaliste plaanide tegemiseks:

  1. Mõtle ja pane kirja kümme asja (näiteks auto, puhkusereis) või eesmärki (näiteks magistrikraad), mida lähemate aastate jooksul sooviksid. Ära sea endale piiranguid, ükski mõte ei ole naeruväärne. Lähtu enda soovidest ja vajadustest, mitte sõbra või naabri eelistustest.
  2. Nüüd jaota need kümme asja kolme kategooriasse: lühiajalised, keskmise ja pika perioodi ostud ning eesmärgid.
  3. Seejärel vali välja kolm, mis oleksid sinu jaoks kõige vajalikumad ning uuri, mis on nende hind. Kui sa tahad ostu teha laenu abil, arvuta hinna sisse ka laenu kulud (intress, lepingutasu jne).
  4. Nüüd mõtle läbi, kuidas need eesmärgid saavutada. Otsusta, kas sead endale eesmärgiks kõik need ostud sooritada, valid välja paar või hoopis ühe.

Pikaajalised eesmärgid on hea läbi mõelda sõltumata praegustest rahalistest võimalustest – kui sul on kindel siht silme ees, on hoopis lihtsam end motiveerida raha kõrvale panema või sissetulekute suurendamiseks lahendusi leida.


  • Teenused:
  • Igapäevased pangateenused
  • Pangakaardid
  • Hoiused
  • Laenud
  • Liising
  • Kindlustus
  • Investeerimine
  • Pension
  • Kasulikud abivahendid:
  • Uudised
  • Kalkulaatorid
  • Võrdlustabelid
  • Korduvad küsimused
  • Huvitavat lugemist
  • Mängud
  • Sõnaraamat
  • Kontaktandmed
  • Kui on probleem:
  • Makseraskustes käitumine
  • Lähedase kaotus ja pärimine
  • Probleem pangateenusega
  • Probleem liisinguga
  • Probleem tarbijakrediidiga
  • Probleem kindlustusega
  • Probleem investeerimisega
  • Petuskeemid
  • Kuidas hoiduda pettusest
  • Elusündmused:
  • Igapäevased rahaasjad
  • Raha kasvatamine
  • Pension
  • Lähedase kaotus

© FINANTSINSPEKTSIOON

Kasutustingimused

Sakala 4, Tallinn 15030

Tel: 6680 500

Faks: 6680 501

tarbija@fi.ee