Ole ettevaatlik pakkumiste osas, mis on esitatud stiilis: "suurenda oma raha kolm korda" või "teeme sinu 10-st eurost kolme nädalaga 50"! Niisuguste loosungitega reklaamimine ei ole kooskõlas ei hea tava ega reaalse turupraktikaga. Pakkumised, mis tunduvad liiga head, et olla tõsi, polegi reeglina tõsi. Äärmiselt ettevaatlik tuleb olla ka pakkumiste osas, mis saabuvad välismaalt ja mida tehakse telefoni või e-maili teel. Ka see ei ole ausatel ettevõtjatel just kõige tavapärasem viis otsida endale uusi kliente.

Kontrolli enne teenuse ostmist alati, kas finantsteenuse pakkuja on Finantsinspektsioonis registreeritud. Turuosaliste nimekiri on leitav Finantsinspektsiooni veebilehelt. Järelevalve alla kuuluvad pangad, investeerimis- ja pensionifondid, fondivalitsejad ja depoopangad, kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad, investeerimisühingud ja börsiettevõtted.

Järelevalve alla ei kuulu liisinguühingud ja laenukontorid. Finantsinspektsioon registreerib ka väärtpaberipakkumised ja kooskõlastab ülevõtmispakkumiste tingimused. Küsimuste korral pöördu Finantsinspektsiooni poole e-kirjaga aadressil info@fi.ee.

Loe lähemalt Kuidas makseraskustes käituda?

Kahjuks ei saagi internetikeskkonnas kunagi kõiges lõplikult kindel olla. Vähetuntud ja lühikest aega tegutsenud veebikeskkondadega suheldes peab alati arvestama, et risk jääb.

Veebikeskkonna usaldusväärsust võib kontrollida, sisestades kauplemiskeskkonna või teenuse nime otsingumootorisse. Mingil juhul ei tohi sisestada veebilehele oma krediitkaardi numbrit, kui krediitkaardi teabe sisestamise lehe allservas ei ole tabaluku kujutist! Kindlasti peab aadress algama sellise kujuga: https:// – see näitab turvalist salastatud andmesideühendust ehk ühendust SSL-turvaprotokolliga.

Abiks võib olla krediitkaart, mida on võimalus luua virtuaalsena, seejuures määrata krediidilimiit ja kaardi kehtivuse tähtaaeg. Limiidi võib määrata täpselt nii suure ja kasutamise tähtaja täpselt nii pika kui seda on näiteks konkreetse raamatu, fototehnika või mõne muu toote või teenuse ostmiseks läbi internetikeskkonna vaja.

Nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus ei reguleerita riiklikult finantsteenuste hindu. Seega ka Finantsinspektsioon ei reguleeri finantsteenuste ja -toodete hindu. Ühe või teise finantsteenuse hind kujuneb vaba konkurentsi tingimustes. Just konkurents peaks hoidma finantsteenuste hinna võimalikult madalal.

Pank võib arvelduskonto arestida ainult kohtutäituri arestimisakti alusel. Pangal ei ole seejuures kohustust arestimisakti aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt kontrollida. Seega kui arestitud konto omanikul on arestimisaktiga seoses küsimusi või vastuväiteid sellele, siis tuleks pöörduda mitte panga, vaid kohtutäituri poole, kes konto arestimise aluseks oleva täiteasja vormistas.

Konto aresti alt vabastamine saab toimuda üksnes kohtutäituri vastava akti alusel.

Selleks, et kontole jääks igakuiselt alles seaduses ette nähtud miinimumpalk, tuleb teha kohtutäiturile vastavasisuline avaldus. Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule miinimumpalga suuruse sissetuleku. Samuti võib kohtutäitur kuni avalduse lahendamiseni peatada arestitud kontolt sissenõudjatele raha ülekandmise ja vabastada konto aresti alt sellise summa ulatuses, mis on vajalik võlgniku või tema pereliikme hädavajalikuks ülalpidamiseks.

Kohtutäiturite tegevuse kohta leiad infot Justiitsministeeriumi veebilehelt.

• nõue ei või ületada 6400 eurot;
• avalduses esitatavad kõrvalnõuded (nt intressid ja viivised) ei tohi ületada põhinõuet;
• esitada ei saa nõuet, mille tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud;
• avaldust ei saa esitada pankrotivõlgniku vastu;
• maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda mittevaralise kahju hüvitamist;
• avalduse saab esitada kas avaldaja või tema esindaja;
• avaldus tuleb ID-kaardiga digitaalselt allkirjastada;
• avalduselt tuleb tasuda riigilõivu 3% põhinõudelt, kuid mitte vähem kui 47,93 eurotning mitte rohkem kui 1278,23 eurot.

Lapse elatisnõudes:

• saab elatist nõuda üksnes alaealisele lapsele;
• nõutava elatise suurus ei või ületada 200 eurot kuus;
• elatist saab nõuda üksnes vanemalt, kes on lapse vanemana lapse sünniakti kantud;
• maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt ega varem välja mõistetud elatise summa suurendamist;
• avaldus tuleb ID-kaardiga digitaalselt allkirjastada lapse esindajal, kes avalduse esitab (lapsevanem, eestkostja või lepinguline esindaja).

Maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab nii võlanõudes kui lapse elatisnõudes esitada üksnes elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu.

Portaal on veebis kättesaadav aadressil: http://www.e-toimik.ee/. Portaali saab siseneda ainult ID-kaardiga ning E-toimiku kaudu esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on vormilt lihtne ning lahtrite täitmise lihtsustamiseks on avalduse blanketi juures olemas abistav juhend.

Kui maksekäsu kiirmenetluses on kohtule esitatud kõik vajalikud andmed, teeb kohus võlgnikule makseettepaneku väidetav võlg tasuda. Kui võlgnik ei loe esitatud nõuet põhjendatuks, on tal õigus esitada makseettepanekule vastuväide. Vastuväite esitamisel lahendab kohus asja edasi tavalise hagimenetluse korras. Kui võlgnik vastuväidet ei esita ning ei tasu ka tähtajaks ära nõutud summat, teeb kohus määrusena maksekäsu võla sissenõudmise kohta. Maksekäsk on koheselt sissenõutav ja see pööratakse täitmisele sundtäitmise üldises korras.

Kui kohus on teinud makseettepaneku ning sul ei ole nõudele vastuväiteid, tuleb võlg määratud tähtaja jooksul tasuda.

Kui sul ei ole oma majandusliku olukorra tõttu võimalik nõutud summat korraga tasuda, on sul õigus pöörduda avaldaja poole ettepanekuga maksegraafiku sõlmimiseks. Selleks, et kohus koos maksekäsu tegemisega kinnitaks maksegraafiku võla tasumiseks, tuleb avaldajaga ühiselt esitada kohtule vastavasisuline avaldus enne vastuväite esitamise tähtaja möödumist (15-30 päeva).

Kui sa ei loe nõuet põhjendatuks, on makseettepanekule võimalik esitada vastuväide. Vastuväite esitamisel lahendab kohus asja edasi hagimenetluses.

Vastuväide maksekäsu kiirmenetluses esitatakse justiitsministri määrusega kehtestatud dokumendiblanketil. Seda võib teha kas paberil või digitaalallkirjastatud e-kirjaga. Vastuväidete dokumendivormid leiad siit.  

Kui nõutud summat tähtajaks ei tasuta ega vastuväidet ei esitata, vormistab kohus maksekäsu, mis on koheselt sissenõutav ja see pööratakse täitmisele sundtäitmise üldises korras.
 

Üldinformatsiooni Eesti kohtusüsteemi kohta leiab veebiaadressilt www.kohus.ee.

Kasulikku informatsiooni selle kohta, millal pöörduda halduskohtusse või maakohtusse ning kuidas vormistada selleks vajalikke dokumente saab Justiitsministeeriumi koduleheküljelt ja veebist Jurist aitab.

Enne võlanõustajaga kontakteerumist peab võlgnik tegema endale selgeks oma olukorra. Pead täpselt teadma, kui palju on sul kokku võlgasid, kellele ja missuguste summade ulatuses. Informatsiooni laenuvõla kohta saab eelnevalt küsida oma pangast. Informatsiooni täitemenetluste kohta aga kohtutäiturilt. Juhul, kui ei ole teada, milline kohtutäitur konkreetse täitemenetlusega tegeleb, siis on võimalik seda vaadata kodanikuportaalist www.eesti.ee täitemenetlusregistri alt või pöörduda Justiitsministeeriumisse Tallinnas Tõnismäe 5a (kaasa võtta pass või ID-kaart).

Võlanõustamisele tuleb kaasa võtta kõik dokumendid, mis on tekkinud võlgnevustega seotud, muuhulgas näiteks laenulepingud, erinevad võlateated, kohtukutsed, inkassoteated jms.

Arestida ei saa riiklikke peretoetusi (sh lapsetoetusi), seaduse alusel makstavat elatist, vanemahüvitist, sotsiaaltoetusi, sealhulgas puudega inimeste sotsiaaltoetusi, riiklikku pensioni seaduses sätestatud ulatuses, kehavigastuse või terviserikke tõttu makstavaid hüvitisi (v.a hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis), ravikindlustushüvitisi (v.a ajutise töövõimetuse hüvitis), ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest makstavat hüvitist, vanglast vabanemise toetust ega matusetoetust

Kuid oluline on teada, et kohtutäitur ei tea ega näe täpselt, mille eest raha sinu kontole on laekunud. Juhul kui arvelduskontole laekunud eelpool nimetatud summa on kohtutäituri poolt arestitud, siis tuleb pöörduda kohtutäituri poole ja esitada avaldus selle kohta, et arestitud on summa, mis seaduse kohaselt arestimisele ei kuulu. Kui tegemist on lapsetoetusega, tuleb kindlasti esitada ka lapse sünnitunnistus.

Kui sind on juba kohtusse kaevatud, siis on sinu jaoks kõige kulukam valik kohtusse minemata jätta. Makseraskustusse sattunud inimesel tuleb kohtukutsele kindlasti reageerida ja kohtusse minna. Kohtuistungil osalemisest hoidumine muudab olukorra ainult keerulisemaks ja ei ole lõppkokkuvõttes mingi väljapääs.

Loomulikult on kohtukutse saamine ebameeldiv üllatus. Kuid kohtusse minemata jätmisel loobub võlgnik võimalusest oma huve kaitsta ning selgitada, kuidas ja miks üks või teine võlg tekkis. Koos kohtukutsega kohustab kohus võlgnikku esitama omapoolsed vastuväited hagile. Kui hagile vastamata jätta, võib kohus võlausaldaja taotlusel hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. Sellisel juhul ei saa kohus arvesse võtta võlgniku olukorda leevendavaid asjaolusid, sest inimene on ju ise loobunud võimalusest probleemi lahendamisel kaasa rääkida. Näiteks kui võlgniku vastu on lisaks võlanõudele esitatud ka kahju hüvitamise nõue, võib kohus võlaõigusseadusele tuginevalt kahjuhüvitist vähendada, kui kahju täies ulatuses hüvitamine oleks võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu.