Tulevase pensioni valem

Osa pensionist maksab ka tulevikus riik, kuid oma hea majandusliku olukorra eest pensionipõlves pead ka ise hoolt kandma. Ühte õiget vastust, kuidas seda teha, ei ole. Vastus on küllap kombinatsioon nii raha kogumisest pensionisambaid ja/või teisi investeerimisvõimalusi kasutades kui ka laste ja lähedaste tuge vastu võttes.

Oma senise elustandardi säilitamiseks pensionieas peaks pensioni suurus olema umbes 65–70% su pensionieelsest palgast. Arvutused näitavad, et I ja II sambast kokku saadav pension moodustab umbes 40% inimese pensionieelsest palgast. Kalkulaatoril saad arvutada enda umbkaudse pensioni suuruse.

Kasulikud viited

Müüdid pensioniks kogumise mõttetuse kohta

Pensioniks raha kogumise mõttetuse kohta levib mitmeid arvamusi. Vaatame neid lähemalt.

Arvamus: Nagunii ma pensionini ei ela, pole mõtet koguda.

Vastuväide: Eesti elanike keskmine eluiga järjest kasvab. Näiteks 2011. aastal oli meeste oodatav eluiga sünnimomendil 71,2 ja naistel 81,1 aastat.  See tähendab, et kui vanaduspensionile saab 65 aastaselt, peaksid mehed pensionipõlve veidi üle 6 aasta ja naised 16 aastat. Kui lisaks riiklikule pensionile, mille keskmine suurus oli 2013. aasta III kvartalis 328 eurot, endal midagi kogutud pole kas II samba (kohustuslik kogumispension), III samba (vabatahtlik kogumispension) või muude investeerimisviiside kaudu, peab pensionipõlves arvestama üsna nigela sissetulekuga.

Nii et küsi endalt, mis siis saab, kui peaksid ikkagi pensioniealiseks elama ning näiteks 5–10 aastat vaid riikliku pensioniga toime tulema.

Arvamus: Mu lapsed peavad mind pensionieas üleval.

Vastuväide: Kahtlemata on laste ja teiste lähedaste nii materiaalne kui emotsionaalne toetus oluline nii enne kui pärast pensioniea saabumist. Igaks juhuks tasuks aga materiaalse poole eest ka ise tööealisena hoolt kanda, sest võib juhtuda, et laste elus tekib perioode, kus on raske toime tulla iseendagi majandamisega ning ema ja isa toetamine kujuneks väga keeruliseks. Harvad pole kahjuks ka juhtumid, kus lapsed jätavad oma eakad vanemad lihtsalt saatuse hooleks.

Arvamus: Ma olen raha II pensionisambasse kogunud, aga majanduskriisi ajal kahanes summa tublisti. Ma ei usalda seda süsteemi.

Vastuväide: 2008. aastal alanud majanduskriis mõjutas kõiki II samba pensionifonde. Kuna pensionifondid investeerivad peamiselt väärtpaberiturgudele, vähem ka kinnisvarasse, sõltub nende tootlus väärtpaberiturgude liikumisest. Kuna väärtpaberiturud langesid, kahanes ka pensionifondide osakute väärtus. 2008. aastal langes II samba fondide väärtus allapoole sissemakseid, ka 2011. aastal oli fondide tootlus negatiivne, kuid 2012. aasta suveks oli pensionifondide varade maht juba suurem kui sissemaksed.

Pensionifondi kogujal tuleb arvestada sellega, et majandus on tsükliline ning paratamatult tuleb ette langusperioode. Kui pensioniks on aega koguda aastakümneid, teevad languse tõenäoliselt tasa väärtpaberiturgude tõusuperioodid. Need inimesed aga, kes tänavu või lähiaastatel hakkavad pensionile minema, ei pruugi II sambast tõesti saada sellist tulu, nagu loodetud.

Küsi endalt: kui kohustuslikus korras sinu palgast II sambasse raha ei koguneks, kas sa ise investeeriksid vähemalt samaväärse summa (2% brutopalgast) oma pensionieaks?

Arvamus: Investeerimine on väga keeruline.

 Vastuväide: Investeerimisfondidesse, aktsiatesse või kulda investeerimine nõuab tõesti rohkem teadmisi kui raha tähtajalisele hoiusele panemine, kuid selles pole midagi üle mõistuse käivat. Esiteks on vaja otsustada, et tahad end nende teemadega kurssi viia ning seejärel saad teadmisi täiendada. Internetist ja raamatutest info otsimine on täiesti tasuta. Kuidas investeerimisega alustada, loe Finantsaabitsast.