Minuraha Sinu erapooletu abimees rahaasjade korraldamisel
  • Eesti keeles
  • По-русски
Minu raha

Log in with Facebook

MINU RAHA. KULUD, TULUD JA EESMÄRGID

Oma eelarve koostamiseks, salvestamiseks ja hilisemaks täiendamiseks logi sisse. Sisse logimiseks vali kahe võimaluse vahel: registreerud ja lood endale kasutajanime ja salasõna või logid sisse Facebookiga. Sõltumata sellest, kumba varianti eelistad, näed oma sisestatud andmeid üksnes sina, kui sa just ise oma paroole kellelegi kättesaadavaks ei tee.
NB! Kui oled esimest korda sisse loginud näiteks registreerunud kasutajana ja järgmine kord sisened Facebooki kaudu, siis sa eelmisel korral ehk registreerunud kasutajana salvestatud andmeid ei näe. Seetõttu tasub kogu aeg sisse logida samal viisil!
Kui eelistad mitte sisse logida, siis su andmed ei salvestu, kuid eelarve ridu saad täita ja vormi pdf-formaadis välja trükkida. 

Nõusolek ja põhimõtted isikuandmete töötlemiseks
Finantsinspektsiooni poolt veebilehe minuraha.ee vahendusel (edaspidi Veebileht) pakutava teenuse „Minu raha“ (edaspidi Teenus) kasutamisega kinnitan, et olen tutvunud ja annan nõusoleku mulle kuuluvate isikuandmete töötlemiseks alljärgnevate põhimõtete alusel:

  • Isikuandmete töötlejaks on Finantsinspektsioon (aadress: Sakala 4, Tallinn 15030; telefon: 6680 500; mail: info@fi.ee).
  • Teenuse raames töötleb Finantsinspektsioon Teenuse kasutaja isikuandmeid ulatuses, mis puudutab Teenuse kasutaja enda poolt Teenuse raames sisestatavat ja soovi korral salvestuvat eelarvet (tulud, kulud, prognoosid jms). Käesolev nõusolek on antud kõikide Teenuse kasuta isikuandmete töötlemise kohta mida Teenuse kasutaja on Teenuse kasutamise raames pidanud vajalikuks Teenusesse sisestada.
  • Teenuse raames Teenuse kasutaja poolt info sisestamine ja selle maht on vabatahtlik, nagu ka selle kustutamine. Finantsinspektsioon võib vajadusel kogutud isikuandmed kustutada.
  • Andmete töötlemise eesmärgiks on pakkuda teenust, mille kaudu on Teenuse kasutajal võimalik jälgida enda poolt koostatud eelarvet ning analüüsida endaga seotud rahaasju.
  • Finantsinspektsioon võib volitada Teenuse kasutaja isikuandmeid töötlema teisi isikuid või asutusi, eelkõige seoses Teenuse osutamiseks vajamineva tehnilise toega.
  • Finantsinspektsioon järgib isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.
  • Teenuse kasutajal on seoses teda ennast puudutavate isikuandmetega kõik isikuandmete kaitse seadusest tulenevad õigused, sh õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt Teenuse kasutaja kohta kogutud isikuandmetega, nõuda isikuandmete parandamist, täpsustamist, kustutamist jm. Käesoleva nõusoleku võib Teenuse kasutaja igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
  • Isikuandmete õiguste kohta saab täpsemat teavet isikuandmete kaitse seadusest (www.riigiteataja.ee) või Andmekaitse Inspektsioonist (www.aki.ee).
  • Finantsinspektsioonil on õigus käesolevaid isikuandmete töötlemise põhimõtteid iseseisvalt muuta, teavitades nendest Veebilehe vahendusel.

 

Logi sisse:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

Unustasid parooli?

Jäta meelde


Sisse logides kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun tingimustega.

Oled uus kasutaja:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

korda salasona

Olen tutvunud ja nõustun tingimustega

Asud siin:
Elusündmused > Pension > Pensioniks kogumine on mõttetu? > Müüdid pensioniks kogumise mõttetuse kohta
  • Teenused
  • Kasulikud abivahendid
  • Kui on probleem
  • Elu- sündmused
    • Igapäevased rahaasjad
      • Planeerimine ja eesmärkide seadmine
      • Eelarve tegemine
      • Säästmine
      • Palk ja maksud
      • ARVELDUSKONTO JA MAKSED
    • Raha kasvatamine
      • Lühi- ja pikaajaline planeerimine
      • Säästmine
      • Kuhu säästud paigutada?
      • Investeerimine
      • Kuhu investeerida?
      • Millest alustada investeerimist?
      • Risk ja tulu
    • Pension
      • Miks pensionieale noorelt mõelda?
      • Pensioniks kogumine on mõttetu?
      • Millal pensioniks koguma hakata?
      • Kui palju raha pensionieas vajad?
      • Võimalused pensioni kogumiseks
      • Pensionile jääjale
    • Lähedase kaotus
    • Leia huvipakkuv teema ja loe edasi
  • Minu Raha

Tulevase pensioni valem

Osa pensionist maksab ka tulevikus riik, kuid oma hea majandusliku olukorra eest pensionipõlves pead ka ise hoolt kandma. Ühte õiget vastust, kuidas seda teha, ei ole. Vastus on küllap kombinatsioon nii raha kogumisest pensionisambaid ja/või teisi investeerimisvõimalusi kasutades kui ka laste ja lähedaste tuge vastu võttes.

Oma senise elustandardi säilitamiseks pensionieas peaks pensioni suurus olema umbes 65–70% su pensionieelsest palgast. Arvutused näitavad, et I ja II sambast kokku saadav pension moodustab umbes 40% inimese pensionieelsest palgast. Kalkulaatoril saad arvutada enda umbkaudse pensioni suuruse.

Kasulikud viited

  • II samba pärimine
  • Ülevaade II samba fondide statistikast
Tweet

Müüdid pensioniks kogumise mõttetuse kohta

Pensioniks raha kogumise mõttetuse kohta levib mitmeid arvamusi. Vaatame neid lähemalt.

Arvamus: Nagunii ma pensionini ei ela, pole mõtet koguda.

Vastuväide: Eesti elanike keskmine eluiga järjest kasvab. Näiteks 2011. aastal oli meeste oodatav eluiga sünnimomendil 71,2 ja naistel 81,1 aastat.  See tähendab, et kui vanaduspensionile saab 65 aastaselt, peaksid mehed pensionipõlve veidi üle 6 aasta ja naised 16 aastat. Kui lisaks riiklikule pensionile, mille keskmine suurus oli 2013. aasta III kvartalis 328 eurot, endal midagi kogutud pole kas II samba (kohustuslik kogumispension), III samba (vabatahtlik kogumispension) või muude investeerimisviiside kaudu, peab pensionipõlves arvestama üsna nigela sissetulekuga.

Nii et küsi endalt, mis siis saab, kui peaksid ikkagi pensioniealiseks elama ning näiteks 5–10 aastat vaid riikliku pensioniga toime tulema.

Arvamus: Mu lapsed peavad mind pensionieas üleval.

Vastuväide: Kahtlemata on laste ja teiste lähedaste nii materiaalne kui emotsionaalne toetus oluline nii enne kui pärast pensioniea saabumist. Igaks juhuks tasuks aga materiaalse poole eest ka ise tööealisena hoolt kanda, sest võib juhtuda, et laste elus tekib perioode, kus on raske toime tulla iseendagi majandamisega ning ema ja isa toetamine kujuneks väga keeruliseks. Harvad pole kahjuks ka juhtumid, kus lapsed jätavad oma eakad vanemad lihtsalt saatuse hooleks.

Arvamus: Ma olen raha II pensionisambasse kogunud, aga majanduskriisi ajal kahanes summa tublisti. Ma ei usalda seda süsteemi.

Vastuväide: 2008. aastal alanud majanduskriis mõjutas kõiki II samba pensionifonde. Kuna pensionifondid investeerivad peamiselt väärtpaberiturgudele, vähem ka kinnisvarasse, sõltub nende tootlus väärtpaberiturgude liikumisest. Kuna väärtpaberiturud langesid, kahanes ka pensionifondide osakute väärtus. 2008. aastal langes II samba fondide väärtus allapoole sissemakseid, ka 2011. aastal oli fondide tootlus negatiivne, kuid 2012. aasta suveks oli pensionifondide varade maht juba suurem kui sissemaksed.

Pensionifondi kogujal tuleb arvestada sellega, et majandus on tsükliline ning paratamatult tuleb ette langusperioode. Kui pensioniks on aega koguda aastakümneid, teevad languse tõenäoliselt tasa väärtpaberiturgude tõusuperioodid. Need inimesed aga, kes tänavu või lähiaastatel hakkavad pensionile minema, ei pruugi II sambast tõesti saada sellist tulu, nagu loodetud.

Küsi endalt: kui kohustuslikus korras sinu palgast II sambasse raha ei koguneks, kas sa ise investeeriksid vähemalt samaväärse summa (2% brutopalgast) oma pensionieaks?

Arvamus: Investeerimine on väga keeruline.

 Vastuväide: Investeerimisfondidesse, aktsiatesse või kulda investeerimine nõuab tõesti rohkem teadmisi kui raha tähtajalisele hoiusele panemine, kuid selles pole midagi üle mõistuse käivat. Esiteks on vaja otsustada, et tahad end nende teemadega kurssi viia ning seejärel saad teadmisi täiendada. Internetist ja raamatutest info otsimine on täiesti tasuta. Kuidas investeerimisega alustada, loe Finantsaabitsast.


  • Teenused:
  • Igapäevased pangateenused
  • Pangakaardid
  • Hoiused
  • Laenud
  • Liising
  • Kindlustus
  • Investeerimine
  • Pension
  • Kasulikud abivahendid:
  • Uudised
  • Kalkulaatorid
  • Võrdlustabelid
  • Korduvad küsimused
  • Huvitavat lugemist
  • Mängud
  • Sõnaraamat
  • Kontaktandmed
  • Kui on probleem:
  • Makseraskustes käitumine
  • Lähedase kaotus ja pärimine
  • Probleem pangateenusega
  • Probleem liisinguga
  • Probleem tarbijakrediidiga
  • Probleem kindlustusega
  • Probleem investeerimisega
  • Petuskeemid
  • Kuidas hoiduda pettusest
  • Elusündmused:
  • Igapäevased rahaasjad
  • Raha kasvatamine
  • Pension
  • Lähedase kaotus

© FINANTSINSPEKTSIOON

Kasutustingimused

Sakala 4, Tallinn 15030

Tel: 6680 500

Faks: 6680 501

tarbija@fi.ee