Palka saab vähendada ainult kokkuleppel

Kokkulepitud põhipalga suurust saab muuta ainult siis, kui nii sina kui tööandja selles kokku lepite. See tähendab, et ka palga vähendamiseks peab tööandja sinult nõusoleku saama.

Kasulikud viited

Tööle minnes lepid sa tööandjaga muude tingimuste seas kokku ka palga suuruse. Palganumber pannakse kirja sinu ja tööandja vahelisse lepingusse. Sul tasub tööleping (olemas on ka käsundusleping ja töövõtuleping) kindlasti vormistada kirjalikult, sest siis on võimalik hiljem vaidluse korral tõestada, milles te täpselt kokku leppisite. Ettevaatlik tasub olla siis, kui tööandja ei taha mingil põhjusel sinuga kirjalikku lepingut sõlmida.

Sinu palk võib koosneda kas ainult põhipalgast või põhipalgast ja lisatasudest. Lisatasude liike on erinevaid, kuid üldistades võib need jagada kolmeks:

  • seadusest tulenevad lisatasud (näiteks ületunnitöö, puhkepäeval töötamine jms)
  • tööandja ühepoolse otsuse alusel makstavad lisatasud (näiteks preemia)  
  • töölepingust või muust kokkuleppest tulenevad lisatasud (näiteks müügitöötajatel kokkulepitud lisatasu suurus sõltuvalt müügitulemustest).

Põhipalga suurus ehk palgamäär peab olema töölepingusse kirja pandud ning see võib olla tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäär. Kokkulepitud põhipalga suurust saab muuta ainult siis, kui nii sina kui tööandja selles kokku lepite. See tähendab, et ka palga vähendamiseks peab tööandja sinult nõusoleku saama.

Brutopalk ja netopalk

Kuna töölepingusse pannakse kirja põhipalga määrana brutopalk, tuleb teha vahet mõistetel brutopalk ja netopalk.

  • Brutopalk tähendab seda, et sellelt summalt peab tööandja kinni kohustuslikud riigimaksud ja -maksed: tulumaksu (21%), töötuskindlustusmakse (2%) ja neil, kes on liitunud kohustusliku pensionikindlustuse süsteemi ehk II sambaga, ka kohustusliku kogumispensioni makse (2%). 
  • Netopalk on summa, mis pärast ülalkirjeldatud maksude tasumist sinu pangakontole üle kantakse. Näiteks kui töölepingus on sinu põhipalga summana kirjas 800 eurot, siis ei laeku su kontole mitte 800 eurot, vaid 637 eurot.

Tegelikult on tööandja jaoks sinu palgakulu veel suurem kui brutopalga summa, mis lepingus kirjas. Tööandja maksab palgafondist sinu eest ka sotsiaalmaksu, mis on 33% ja töötuskindlustusmakset, mis tööandja jaoks on 1%. Seega kui sinu brutopalk on 800 eurot, saad sa kätte 637 eurot ning tööandja jaoks on sinu palga kogukulu ehk palgafond 1072 eurot. 

Palga arvutamine käib nii:
 

Brutopalk 800
Sotsiaalmaks264
Töötuskindlustusmakse (maksab tööandja)    8
Töötuskindlustusmakse (maksad sina)*16
Kohustusliku kogumispensioni makse**    16
Tulumaks*** 131
Netopalk637
Tööandja kogukulu ehk palgafond1072

 * Vanaduspensionäri töötasult 2% töötuskindlustusmakset kinni ei peeta.

** Kui sa ei ole liitunud kohustusliku kogumispensioni süsteemiga, jääb sulle ülaltoodud näite puhul 16 eurot ehk kogumispensioni makse võrra rohkem kätte.

*** Arvutamisel on arvestatud tulumaksuvaba miinimumiga 144 eurot kuus.

Palgakalkulaator

Kasulikud viited

Mida sa kaotad ümbrikupalka saades?

Vahel võib tööandja tahta oma töötajatele palka maksta nn ümbrikus, et vältida maksude maksmist. Tööandja hoiab küll maksude arvelt kokku, aga sulle on ümbrikupalga saamine selgelt kahjulik, sest mitmete hüvitiste ja tasude maksmisel on summa arvutamise aluseks just ametlik sissetulek.

Näiteks puudub sul ümbrikupalka saades ravikindlustus, samuti ei anna nn mustalt töötatud aeg pensionikindlustusstaaži, sest sinu töötasult ei ole makstud sotsiaalmaksu. Kui peaksid töö kaotama, ei maksa Töötukassa sulle töötuskindlustushüvitist, sest selle saamiseks peab olema sinu palgalt eelnevalt töötuskindlustusmakseid makstud.

Kui plaanid pere juurdekasvu, ei saa sa arvestada ka vanemahüvitisega oma eelneva sissetuleku ulatuses, sest vanemahüvitise suurust arvestatakse sinu sissetulekult tasutult sotsiaalmaksult. Kui sul peaks tekkima vajadust pangast laenu taotleda, võib siingi takistusi tulla, sest pank arvestab sissetulekuna ainult dokumentaalselt tõestatavaid laekumisi.

Riigi seisukohast vaadates jäävad riigil saamata tulud, mis on aluseks nii sotsiaalkulutuste kui ka muude riigi toimimise seisukohast vajalike kulude tegemiseks. Näiteks makstakse riigieelarvest raha nii teede ehitamiseks kui ka politseinike, arstide ja õpetajate palkadeks. Kõigi nende teenuseid kasutame me kõik.

Palgakalkulaator

Kasulikud viited

Millised maksud su palgast maha lähevad?

  • Tulumaks on 21%, kuid seda ei tule maksta kogu brutopalgalt. Nimelt on Eesti elanikele kehtestatud maksuvaba tulu: see on osa sinu töötasust, millelt tulumaksu maksma ei pea. Praegu on see summa, millelt tulumaksu maksma ei pea, 144 eurot kuus ehk 1728 eurot aastas. Selleks, et tööandja sinu palga arvutamisel tulumaksuvaba osa arvesse võtaks, pead kirjutama tööle asudes avalduse.
  • Töötuskindlustusmakse jaguneb töövõtja ja tööandja vahel: sinu brutopalgast läheb maha 2% ning tööandja maksab 1%. See maks on mõeldud töötuskindlustuse rahastamiseks. Kui sind peaks koondatama, makstakse sulle sellest maksust kogunenud rahast töötuskindlustushüvitist. Loe lähemalt Töötukassa kodulehelt.
  • Sotsiaalmaks on 33% ning sellest rahastatakse riiklikku pensionikindlustust (I sammas) ja ravikindlustust ning osaliselt ka kohustuslikku kogumispensioni (II sammas). Selle eest saad arstiabi ja riiklikku pensioni. Loe lähemalt Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.
  • Kohustusliku kogumispensioni makse on 2% brutopalgast. Kui oled kohustusliku kogumispensioniga liitunud (II sammas), siis sinu tööandja kannab 2% su brutopalgast Maksu- ja Tolliametile, kus riik lisab sellele 4% sinu eest makstud sotsiaalmaksust. Kogu summa kantakse üle Eesti Väärtpaberikeskuse pangakontole, kes arvestab laekunud summa eest su pensionikontole vastava arvu pensionifondi osakuid ning kannab raha edasi sinu valitud pensionifondile. Oma pensionikonto seisu saad jooksvalt jälgida Pensionikeskuse "Minu konto" alateemas.

Kasulikud viited

Tuludeklaratsiooni esitamine

Kui sa oled aasta jooksul saanud palgatulu (ja haiguse korral ajutise töövõimetuse hüvitist) ainult ühelt tööandjalt ja muid tulusid ei ole saanud, siis sul pole kohustust Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni esitada. Samuti ei pea tuludeklaratsiooni esitama siis, kui su palk ühes kuus on väiksem kui 144 eurot (aastapalk alla 1728 euro).

Kui oled saanud aasta jooksul tulu ettevõtlusest, välismaalt või oma vara võõrandamisest, siis pead tuludeklaratsiooni esitama. Samuti pead deklaratsiooni esitama siis, kui oled investeerimiskontol teinud sisse- või väljamakseid. 

Kindlasti esita deklaratsioon siis, kui oled näiteks tasunud koolituskulusid või eluasemelaenu intresse – neilt kuludelt on sul võimalik tulumaks tagasi saada. Kokku võib eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi oma möödnud aasta tulust maha arvata kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses möödunud aasta tulust.

Kui sa ei ole teinud tööandjale avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks, siis arvestab tööandja tulumaksu kogu sinu palgalt. See tähendab, et oled maksnud tulumaksu rohkem kui seaduses ette nähtud ja saad deklaratsiooni esitades enammakstud tulumaksu tagasi. Tuludeklaratsiooni esitad sa maksustamisperioodile järgneval aastal eelneva maksustamisperioodi kohta – näiteks 2013. aastal esitad deklaratsiooni 2012. aasta kohta.

Tuludeklaratsiooni saad esitada 1. jaanuarist 31. märtsini ning alates 15. veebruarist saad seda teha e-maksuametis. Tuludeklaratsiooni on võimalik esitada ka paberil, kuid mugavam on seda teha internetis, kuna tööandjad peavad andmed oma töötajatele makstud palga ja maksude kohta Maksu- ja Tolliametile esitama ning nii on deklaratsiooni e-maksuametis juba ette ära täidetud. Sa pead lihtsalt üle vaatama, kas andmed on õiged.