Raha pole paraku kunagi nii palju, et jätkuks piiramatult kõige jaoks, mida hing ihaldab. Seetõttu tasub oma rahaasju planeerida ja eesmärke seada, et läbimõeldult õigel ajal valikuid teha ning olla valmis ka ootamatusteks.

Mis juhtub, kui ei planeeri? See võib sinu jaoks tähendada nii valearvestusi kui ka ootamatuid olukordi. Näiteks oled kuu alguses kulutanud raha soodusmüügist hea hinnaga saadud, kuid tegelikult ebavajalikele asjadele ja seetõttu ei tule sa järgmise palgapäevani rahaga välja. Võib ka juhtuda, et sul läheb katki mõni kodumasin, mida oleks kohe vaja kas parandada või hoopis uus osta, aga kui sul ootamatustega toimetulekuks varuraha pole, mida siis teha? Kas pead ilma kodumasinata läbi ajama või kõrge intressiga tarbimislaenu võtma? 

Järelikult on kasulik oma rahaasju ette planeerida – nii kuu-paari lõikes kui ka pikemalt, aasta ja isegi aastakümnete kaugusele ette vaadates. Kui sa oled täna 25–40 aastane, tundub näiteks pension valgusaastate kaugusel olevat – aga paraku ei ole 2045 aasta paiku pensionile jääjatel mõnusat hõlpelu oodata isegi siis, kui pension koosneb riiklikust pensionist (I sammas) ja II ning III sambast. Seega tuleb juba aastakümneid varem mõelda, kas rahulduda tulevikus piskuga või mitte. Või teine näide - kui su lapsed on veel väikesed, mõtle sellele, mis juhtub siis, kui nad 10-15 aasta pärast kodust lahkuvad – on sul neile stardikapitali kaasa anda näiteks ülikoolis õppimiseks või oma kodu soetamiseks?

Lühi- ja pikaajalised eesmärgid on hea läbi mõelda sõltumata praegustest rahalistest võimalustest – kui kindel siht silme ees, on hoopis lihtsam end motiveerida raha kõrvale panema või sissetulekute suurendamiseks lahendusi leida. 

Rahaasjad kahe sammuga kontrolli alla 

Esimene samm: analüüsi oma praegust majanduslikku olukorda ja tee järeldused.

• Kas sul on sääste? Kui jah, siis kui palju?
• Kui kaua saaksid nende säästudega elada, kui su põhisissetulek ühel päeval tublisti väheneb või kaob hoopis?
• Kui sääste pole, kuidas plaanid üle elada ootamatused – kodumasina katkiminek, haigestumine, töökaotus jne?
• Kas sul on muid varasid – aktsiad, kinnisvara, väärisesemed?
• Kas ja kuidas sa saaksid oma sissetulekut kasvatada? 

Teine samm: koosta endale või oma perele finantsplaan, mille osaks on eesmärkide seadmine ja eelarve koostamine. Eesmärkide seadmine on peaaegu nagu unistamine. Mõtle, mida sa vajaksid või tahaksid (NB! need on erinevad asjad!) ning kui see on selge, saad edasi mõelda, kuidas oma soove täita. Eesmärke on tavaliselt mitut tüüpi.

1. Esiteks kuni aastaga saavutatavad lühiajalised eesmärgid, näiteks puhkusereisi või uue kodumasina jaoks raha kogumine.
2. Teised on keskmise pikkusega, kuni 5 aasta eesmärgid – näiteks sissemaksu kogumine uue kodu ostmiseks, ülikooliõpingute lõpetamine.
3. Kolmas liik eesmärke on pikaajalised, vähemalt 20–30 aastased. Näiteks oma pensioniajaks raha investeerimine või praegu veel lasteaiaealise lapse tuleviku kindlustamiseks raha kogumine. 

Kui sul on eesmärgid teada, saad mõelda, kuidas neid täita. Lähemate eesmärkide puhul (näiteks puhkusereis järgmisel suvel) võib abi olla igakuisest säästmisest: kui reisieelarve on teada, saad välja arvutada summa, mille peaksid iga kuu kõrvale panema. Kaugemate eesmärkide puhul (lapse tulevikuks või enda pensioniks raha kogumine) võiks kaaluda ka erinevate finantsteenuste võimalusi, alates kogumiskindlustusest kuni investeeringuteni fondidesse või aktsiatesse.

Finantsteenused ongi näiteks erinevad pankade, kindlustusseltside ja investeerimisfirmade pakutavad teenused – pangakaarti kasutades oled sa finantsteenuse tarbija, nagu ka II samba pensionifondi makseid tehes või kodukindlustuse lepingut sõlmides. Loe lähemalt finantsteenuste rubriigist.