1. Mõtle läbi, mis on su kindlustushuvi ehk mida ja mille vastu soovid kindlustada. Anna sellest kindlustusandjale täpne ülevaade.
2. Kindlustusseltsi valikul ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Millised on välistused kindlustushüvitise saamisel, kui suur on omavastutus? Vali kindlustusselts kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna.
3. Väga oluline on pöörata tähelepanu sündmuste kirjeldamisele ehk sellele, mida lepingu järgi peetakse kindlustusjuhtumiks. Erinevate kindlustusseltside lepingutingimused pakuvad erinevas ulatuses kindlustusjuhtumiks tunnistatavaid sündmusi.
4. Pöörata tähelepanu, millised on välistused ehk juhud, millal kindlustusseltsil tekib õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest üldse keelduda. Välistused on kirjeldatud kindlustuslepingu tingimustes. Nendeks võivad olla näiteks sõjalised sündmused, terrorism, streik, riigipööre, loodusõnnetus, epideemia, kindlustatud isiku joobeseisund või sellest tingitud kahjujuhtum, enesetapp või enesetapukatse jne. Üldjuhul ei hüvita kindlustusseltsid kahju, mis juba kuulub hüvitamisele teiste isikute poolt. Näiteks kulud, mis vastavalt rahvusvahelistele lepingutele või seadustele kuuluvad hüvitamisele Haigekassa, lennufirma, turismifirma jt asutuste poolt. Vaata lennu- ja rongireisijate õiguste kohta Euroopa Komisjoni veebilehelt.
5. Loe hoolega läbi kõik tingimused, sh ka väikeses kirjas kirjutatu. Küsi, kui midagi jääb arusaamatuks.
6. Eelista alati kindlustusseltsi, mille tingimused on koostatud selgelt, arusaadavalt ning kus on sätestatud kõik oluline: lahti on seletatud mõisted ning mõlema lepingupoole õigused ja kohustused. Konkreetselt ja arusaadavalt on selgitatud, mis on kindlustusobjekt, mida loetakse kindlustusjuhtumiks, millistel põhimõtetel toimub hüvitamine ning milline on vaidluste lahendamise kord.
7. Pööra tähelepanu reisikindlustuse lepingu mõistetele nagu näiteks kehtivuspiirkond, kindlustatud isikute vanuselised piirangud, kindlustusperiood, kindlustussumma jne. Samuti uuri, mida tähendab näiteks ühistransport: kas selle all mõeldakse ka taksosid?
8. Reisikindlustust on võimalik sõlmida pikkusega kuni üks aasta, kusjuures reiside arv selle aja jooksul ei ole piiratud. Tasub teada, et vastavalt kindlustusseltside tingimustele võidakse ühe reisi pikkust piirata. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi ei tohi reis kesta üle 28 järjestikuse päeva, teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga mitte üle 90 päeva.
9. Tervisekindlustuse sõlmimisel tuleb mõelda, kas reisi ajal on plaanis tegeleda spordiga või mitte. Reisikindlustuslepingu tingimustes on välja toodud erinevad spordialad nagu näiteks mägironimine, sukeldumine, surfamine jt, mida peetakse riskiohtlikeks. Mõnede spordialadega tegelemisel tekkivaid kahjusid seltsid ei hüvitagi, mõnede puhul võib olla võimalik osta juurde lisakindlustuskaitse.
   Mida teha, kui soov tegeleda spordiga tekib alles reisi ajal? Üks võimalus on pöörduda oma kindlustusseltsi poole sooviga sõlmida lisaleping. Teine võimalus on aga sõlmida uus kindlustusleping kohapeal. Ka sel juhul tuleb kindlasti tutvuda kindlustuslepingu tingimustega.
10. Erilist tähelepanu tuleb tingimustele pöörata rasedatel. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi kindlustatakse rasedaid ainult kuni 12. rasedusnädalani, lisaks võib olla kehtestatud eraldi suurusega hüvituslimiit.
11. Oluline on teada, et reisitõrkekindlustus ei pruugi hakata kohe kehtima. Kindlustusseltsid sätestavad lepingu jõustumise tähtaja erinevalt, leping võib jõustuda kohe pärast selle sõlmimist ja kindlustusmakse tasumist, kuid üldjuhul jõustub leping näiteks 2 kuni 5 päeva pärast.
12. Üldjuhul ei laiene pagasikindlustus lennupiletitele, rahale, pangakaartidele, kunstiesemetele, antiikesemetele, toiduainetele, jookidele, klaasist või muust haprast materjalist esemetele, väärismetallist esemetele, tööriistadele, koduloomadele jne. Lisaks võib kindlustusselts kehtestada teatud pagasile järelevalve ja hoiustamisega seotud erinõuded. Kindlustusselts võib keelduda kahju hüvitamisest, kui näiteks videokaamera või kohver oli jäetud järelevalveta autosse või auto uksed ei olnud lukustatud.
13. Jäta meelde reisikindlustuslepingu tingimustes sisalduvad kindlustusvõtja kohustused, sealhulgas milline on kahjujuhtumist teatamise kord ning tähtajad. Kohustuste puudulikul täitmisel või täitmatajätmisel on kindlustusseltsil õigus kindlustushüvitist vähendada või hüvitise väljamaksmisest keelduda.
14. Veendu, et räägid kindlustusseltsi esindajale kõikidest asjaoludest, mis võivad potentsiaalset kahjunõuet mõjutada.
15. Krooniliste haiguste olemasolul tuleb kindlustusseltsi sellest teavitada.
16. Kindlustuslepingu sõlmimisel on sul kohustus teavitada kindlustusseltsi või -vahendajat kõigist kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest.

• Kindlustuslepingu kehtivuse algus ja lõpp (sh kindlustuskaitse algus ja lõpp) on märgitud poliisile ja/või määratud vastavalt kindlustusseltsi tingimustele. Näiteks võib ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi kindlustuskaitse kehtima hakata kui oled ületanud Eesti Vabariigi piiri ning tasunud kogu kindlustusmakse. Teise kindlusseltsi tingimuste järgi aga siis, kui oled sisenenud lennukisse, millega on plaanis Eestist välismaale lennata.
• Kehtivuspiirkond. Kindlustuskaitse kehtib poliisile märgitud piirkonnas, milleks võib olla näiteks kogu maailm, Euroopa, Venemaa jne. Kehtivuspiirkonnaks ei saa olla Eesti, va reisitõrkekindlustuse puhul. 
• Kindlustatud isiku vanus. Tavatariif kehtib üldjuhul inimestele vanuses 18-65 eluaastat. Lastele võidakse pakkuda soodustusi. Üle 65 aasta vanustele võidakse pakkuda reisikindlustust eritingimustel. Näiteks võib kindlustusselts kehtestada kõrgema tariifi või kehtib piirang kindlustusperioodi maksimaalse pikkuse osas. 
• Kindlustussumma on poliisile märgitud maksimaalne summa, mille kindlustusselts kindlustusjuhtumi korral hüvitab. Kindlustussumma on erinevate kindlustuskaitsete puhul erinev. Hüvitamise aluseks on reaalselt tehtud kulutused. Kuivõrd ravikulude maksumus on erinevates riikides erinev, tasub kindlustussummale kindlasti tähelepanu pöörata, seda eriti kaugemate reiside puhul.  
• Omavastutus. Kindlustuslepingus võib olla märgitud omavastutus ehk miinimumsumma, millest väiksemaid kahjusid kindlustusselts ei hüvita ning mis tuleb kliendil endal kanda. 
• Kindlustusperiood on ajavahemik, millal reisil ollakse ning mille jooksul kehtib kindlustuskaitse. Üldjuhul ei saa kindlustusperiood olla lühem kui reis ise. Kindlustusperiood on märgitud poliisile ning selleks võib olla ajavahemik ühest päevast kuni ühe aastani.

Pane tähele! 

• Pööra tähelepanu reisikindlustuse üldistele välistustele, mille puhul kindlustusselts tekkinud kahju ei hüvita. Välistused on kirjeldatud kindlustuslepingu tingimustes. Nendeks võivad olla näiteks sõjategevus, terrorism, streik, riigipööre, loodusõnnetus, epideemia, kindlustatud isiku joobeseisund või sellest tingitud kahjujuhtum jne.
• Reisikindlustust on võimalik sõlmida kuni üheks aastaks, kusjuures reiside arv aasta jooksul ei ole piiratud. Tasub tähelepanu pöörata, et vastavalt kindlustusseltside tingimustele võidakse sel juhul ühe reisi pikkust piirata. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi ei tohi üks reis kesta üle 28 päeva, teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga näiteks 90 päeva.
• Reisikindlustusleping on soovitatav sõlmida varakult enne reisi ja seda eriti juhul, kui kindlustuslepingu osaks on reisitõrkekindlustus. Üldjuhul ei hakka reisitõrkekindlustus kohe kehtima. Kindlustusseltsid sätestavad lepingu jõustumise tähtaja erinevalt.
• Lepingu sõlmimise ning kehtivusaja alguse vahel toimunud kindlustusjuhtumi puhul kahjusid ei hüvitata.

Tervisekindlustus (meditsiiniabi kindlustus) katab üldjuhul kulud, kui reisi ajal toimub:

• ootamatu haigestumine või ootamatu tervisliku seisundi halvenemine;
• õnnetusjuhtum, mille tagajärjeks on kehavigastus või trauma;
• hambapõletik;
• kindlustatud isiku surm.

Tervisekindlustuse puhul võidakse hüvitada eelpool nimetatud riskidest tekkinud kulud nagu näiteks vältimatu arstiabi kasutamine, meditsiinilised uuringud, kulutused retseptiravimitele, ambulatoorne haiglaravi, hambaravikulud, meditsiinitransport, kodumaale naasmine jne.

Kasulik teada:

• Pööra erilist tähelepanu tervisekindlustuse välistustele ehk millal kindlustusseltsil ei ole kohustust sulle hüvitist maksta. Hüvitamisele ei kuulu üldjuhul näiteks plaaniline ravi, taastusravi kulud, alanud sünnituse tõttu tekkinud kulud. Samuti kulud, mis on seotud vaktsineerimisega, psüühiliste või onkoloogiliste haiguste raviga jne.

• Hüvitamisele kuuluvad summad on erinevatel kindlustusseltsidel erinevad. Lisaks hüvituslimiitidele võivad kehtida muud piirangud ja omavastustus. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi võib hambaravi hüvituslimiit olla 128 eurot, teise seltsi tingimuste järgi aga 200 eurot. Ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi võib statsionaarse haiglaravi hüvitatav pikkus olla 30 päeva, teise seltsi tingimuste järgi 45 päeva.
• Pööra tähelepanu tervisekindlustuse kindlustussummale, eriti kui on plaanis kaugem reis. Kindlustussumma suuruse variandid pakub reeglina välja selts ning sul võib olla võimalik valida mitme variandi vahel.
• Krooniliste haiguste korral tuleb kindlustusseltsi sellest teavitada.
• Tervisekindlustuse sõlmimisel tuleb mõelda, kas reisi ajal on plaanis tegeleda spordiga või mitte. Reisikindlustuslepingu tingimustes on välja toodud erinevad spordialad nagu näiteks mägironimine, sukeldumine, surfamine jt, mida peetakse riskiohtlikeks. Mõnede spordialadega tegelemisel tekkivaid kahjusid seltsid ei hüvitagi, mõnede puhul võib olla võimalik osta juurde lisakindlustuskaitse.
  Mida teha, kui soov tegeleda spordiga tekkib alles reisi ajal? Üks võimalus on pöörduda oma kindlustusseltsi poole sooviga sõlmida lisaleping. Teine võimalus on sõlmida uus kindlustusleping kohapeal. Ka sel juhul tuleb kindlasti tutvuda kindlustuslepingu tingimustega.
• Erilist tähelepanu tuleb kindlustustingimustele pöörata rasedatel. Näiteks kindlustatakse ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi rasedaid ainult kuni 12. rasedusnädalani, lisaks võib olla kehtestatud eraldi suurusega hüvituslimiit.

Reisitõrkekindlustuse abil on üldjuhul võimalik kindlustada järgmiste riskide vastu:

• reisi ärajäämine ehk kui kindlustatud isikul ei ole võimalik planeeritud reisile minna. Põhjuseks võib olla näiteks lähisugulase ootamatu haigestumine või kindlustatud isiku varale tekitatud kahju, mille tõttu on vajalik olla kodumaal;
• reisi katkemine ehk kui kindlustatud isik on sunnitud reisilt ennetähtaegsalt tagasi pöörduma. Põhjuseks võib olla näiteks lähisugulase eluohtlik seisund või surm;
• reisile hilinemine ehk kui kindlustatud isik ei jõua õigeks ajaks reisi alg- või transiitpunkti. Põhjuseks võivad olla näiteks lennuki tehniline rike või ilmastikuolud.

Kasulik teada:

• Pööra erilist tähelepanu reisitõrkekindlustuse välistustele ehk millal kindlustusseltsil ei ole kohustust maksta hüvitist. Pane tähele, et erinevatel kindlustusseltsidel on erinevad kindlustustingimused ning seega erinevad ka välistused. Näiteks ühel kindlustusseltsil võib olla välistusena kirjas, et kui lennureisi edasilükkamine või ärajäämine oli seotud streigiga, siis hüvitist ei maksta. Teisel kindlustusseltsil võib olla võimalik streigi vastu lisatasu eest lisakaitse otsa. Välistused võivad olla ka näiteks juhtumid, kui reisitõrke põhjuseks oli aegunud pass, kindlustatud isiku kroonilise haiguse ägenemine jne.
• Reisitõrkekindlustus ei hakka enamasti kohe kehtima. Kindlustusseltsid sätestavad lepingu jõustumise tähtaja erinevalt, leping võib jõustuda kohe pärast selle sõlmimist, aga ka näiteks alles 2 kuni 5 päeva pärast lepingu sõlmimist ja kindlustusmakse tasumist.
• Kindlustusperioodi alguseks võib olla märgitud ka kellaaeg. Kindlustuslepingut sõlmides tee endale selgeks täpne kindlustusperioodi algusaeg ehk mis hetkest hakkab kindlustuskaitse kehtima. Kindlustusperioodi pikkus ja selle täpne algusaeg märgitakse kindlustuspoliisile.
• Üldjuhul ei loe kindlustusselts reisitõrkeks tiiburlaeva või Eesti sisesel regulaarliinil sõitva laeva hilinemist või väljumatajäämist. Sel juhul kindlustusselts kahju ei hüvita.
• Üldjuhul ei hüvita kindlustusselts kahju kui kindlustatud isik hilineb reisile, sest reisi ajagraafik oli planeeritud valesti ja ei arvestatud ümberistumiseks ettenähtud ajaga. Kindlustusselts ei hüvita üldjuhul kahju kui reisile hilinetakse liiklusummiku tõttu, v.a juhul, kui ummik on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel. 
• Uuri kindlustustingimustest, mida mõeldakse ühistranspordi all. See on oluline seetõttu, et kui sinu valitud transport näiteks lennujaama hilineb, siis kas see annab sulle õiguse kindlustushüvitisele reisitõrkekindlustuse alusel? Näiteks võib tingimustes olla takso toodud välistusena.
• Reisitõrke korral on sul kohustus viivitamata tõrkest informeerida reisikorraldajat või teisi reisiga seotud ettevõtjaid, et tagada võimalikult väikesed reisitõrkega kaasnevad kulud. Vastasel juhul on kindlustusseltsil õigus viivitamisest tulenevad kulud hüvitamata jätta.
• Reisitõrkekindlustuse korral võib kindlustusselts nõuda enne kahju hüvitamist erinevaid tõendeid nagu näiteks arstitõend, politsei tõend, transportettevõtte tõend hilinemise ja selle põhjuse kohta jne.
• Üldjuhul ei hüvita kindlustusselts kahju, mis kuulub hüvitamisele teiste isikute poolt. Näiteks kulud, mis vastavalt rahvusvahelistele lepingutele või seadustele kuuluvad hüvitamisele Haigekassa, lennufirma, turismifirma jt asutuste poolt.

Pagasikindlustuse abil on üldjuhul võimalik kindlustada järgmiste riskide vastu:

• pagasi vargus või röövimine;
• pagasi hilinemine;
• pagasi kaotsiminek, kahjustumine või hävimine transpordiettevõtte süül. 

Kasulik teada:

• Pööra erilist tähelepanu pagasikindlustuse välistustele ehk millal kindlustusseltsil ei ole kohustust hüvitist maksta. Selts võib kehtestada pagasile järelevalve ja hoiustamisega seotud erinõuded. Näiteks võidakse keelduda kahju hüvitamisest, kui videokaamera, kohver või pass oli jäetud autosse ilma järelevalveta või auto uksed ei olnud lukustatud.
• Üldjuhul ei laiene pagasikindlustus lennukipiletitele, rahale, pangakaartidele, kunstiesemetele, antiikesemetele, toiduainetele, jookidele, klaasist või muust haprast materjalist esemetele, väärismetalle sisaldavatele esemetele, tööriistadele, koduloomadele jne.
• Üldjuhul on spordivarustuse, näiteks suusavarustuse hüvitamisele kehtestatud hüvituslimiit. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi võib maksimaalne hüvituslimiit olla 160 eurot, teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga 320 eurot.
• Pagasi hilinemisel transportettevõtte süül võib kindlustusselts hüvitada hädavajalikele esmatarbekaupadele tehtud kulutused. Tähelepanu tuleb pöörata hüvituslimiidi suurusele, mis on ette nähtud ühe päeva kohta ning ajalisele piirangule. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi hakkab õigus hüvitisele kehtima peale 4-tunnilist pagasi hilinemist, teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga alles peale 12-tunnilist hilinemist.
• Pagasi varguse või röövimise korral on kindlustuslepingus reeglina sätestatud konkreetne tähtaeg, mille jooksul tuleb toimunust kohalikule politseile teatada. Kindlustuslepingus on ka öeldud, kelle poole ja millise tähtaja jooksul veel pöörduda tuleb.
• Pagasikindlustuse korral võib kindlustusselts nõuda enne kahju hüvitamist erinevaid tõendeid ja tšekke nagu näiteks politsei tõend, transportettevõtte tõend vara kahjustumise või kadumise kohta, esmatarbekaupade ostmise tšekid jne.
• Pagasikindlustuse puhul ei ole kindlustusandjal hüvitamise kohustust kui kahju on tekkinud asjade tavapärase kasutamise käigus.
• Enamasti jätab kindlustusselts endale reisikindlustuslepingu tingimustes õiguse otsustada kahju hüvitamise viis. 

Tsiviilvastutuskindlustus hüvitab kahju, mida võib kindlustatu reisi ajal ettekavatsematult tekitada kolmandale isikule ning mille suhtes tal tekib tsiviilvastutus.

Üldjuhul võib kindlustusselts hüvitada kahju määratud limiitide ulatuses, mis on seotud näiteks ravikulude või esemete taastamiseks tehtavate kulutustega.
 

Õigusabikindlustus hüvitab mõistlikud kulutused õigusabile. Mõned kindlustusseltsid võivad vajadusel hüvitada lisaks õigusabile ka kautsjoni kindlustussumma ulatuses.

Üldjuhul kindlustusselts ei hüvita kulutusi õigusabile, mis on seotud näiteks kindlustatud isiku kriminaalkorras karistavaga teoga või seoses töökohustuste ja teiste lepinguliste kohustuste rikkumisega.
 

1. Täida kõiki kindlustuslepingust tulenevaid omapoolseid kohustusi. 
2. Tee kõik endast olenev selleks, et ära hoida kindlustusjuhtumit ning võimaliku kahju tekkimist.
3. Teavita eelnevalt kindlustusseltsi kõikidest teadaolevatest asjaoludest, millel võib olla mõju kindlustusseltsi otsusele kindlustusleping sõlmida.
4. Tasu kindlustusmakse õigeaegselt kindlustuslepingus sätestatud tähtajaks ja suuruses, seda isegi juhul, kui kindlustusselts ei ole tasumiseks arvet õigeaegselt väljastanud.

Kindlustusjuhtumist teata esimesel võimalusel oma kindlustusseltsile, kas: 

• telefoni teel
• e-postiga
• veebilehe kaudu
• minnes ise büroosse kohale.

Soovitatav on kindlustusjuhtumist teatada ka kirjalikult, näiteks e-posti vahendusel, sest kirjalik teade annab hiljem võimaluse õigeaegset teatamist tõendada. Kui kahjujuhtumist õigeaegselt ei teatata, võib kindlustusselts jätta endale õiguse hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda.

Esmalt kontrolli kindlustuslepingust, mida sa kahju hüvitamiseks oled kohustatud tegema.

Hüvitamise nõue tuleb kindlustusseltsile esitada võimalikult kiiresti, soovitavalt ja võimalusel samal ajal, kui teatad kindlustusjuhtumi toimumisest. Reisikindlustusega seotud kahju hüvitamine toimub kindlustuslepingus määratud ulatuses ja tingimustel.

Üldjuhul ei hüvita kindlustusseltsid kahju, mis kuulub hüvitamisele teiste isikute poolt. Näiteks kulud, mis vastavalt rahvusvahelistele lepingutele või seadustele kuuluvad hüvitamisele Haigekassa, lennufirma, turismifirma jt asutuste poolt.

Kindlustusselts ei ole kohustatud hüvitama rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Seda isegi siis, kui lepingujärgne kindlustussumma on suurem kui kahju ise.

Kindlustusselts peab hüvitama tekkinud kahju, millest on lahutatud omavastutus, kohe kui on lõpetatud hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud.

Tähtaeg, mille jooksul toimub kahju hüvitamine kindlustusseltsi poolt, on kirjas kindlustustingimustes.

Kui kindlustusselts ei ole ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikke toiminguid lõpetanud, võib nõuda täitmise kohustuse arvel raha maksmist summas, mida kindlustusselts vastavalt asjaoludele peaks minimaalselt maksma.

Kindlustusselts vabaneb vastutusest, kui kindlustusjuhtum põhjustatakse tahtlikult õigusvastase teoga.