Eile

II samba sissemaksete suurendamist võiksid kaaluda eelkõige kõrgepalgalised naised

Kuni 15. septembrini on lõviosal kogumispensioniga liitunutel võimalik esitada avaldus, et suurendada aastatel 2014–2017 oma brutopalgast pensionifondi minevat osa kahelt protsendilt kolmele. Kas maksete suurendamine võiks tulevast pensioni suurust silmas pidades olla mõistlik, on individuaalne ja sõltub mitmetest asjaoludest.

Kõigepealt taustast. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel, mis tähendab, et süsteemiga liitunud inimese brutopalgast läheb 2% tema valitud pensionifondi ning riik lisab inimese palgalt makstava sotsiaalmaksu arvelt veel 4%. See omakorda tähendab, et I samba ehk riikliku pensioni kindlustusosak muutub kogumispensioniga liitunud inimese puhul väiksemaks, kuna tema eest on riiklikku pensionikassase sotsiaalmaksu makstud 20% asemel 16%. Väljamakseid on inimesel oma II samba pensionifondi kogunenud rahast õigus saama hakata vanaduspensioniikka jõudes. II samba kohta saad lähemalt lugeda siit.

Kuna 2009. aasta juunist kuni 2010. aasta lõpuni olid majanduskriisi tõttu riigipoolsed maksed II sambasse peatatud ja inimestel oli toona võimalik valida, kas 2010. aastal oma palgast maksete tegemist jätkata või mitte, on nüüd riigi poolt ette nähtud võimalus vahepealne aeg n-ö tasa teha. Selleks pakutakse inimestele võimalust eeloleval neljal aastal oma pensionimakseid suurendada – kui tavakorras läheb töötaja brutopalgast 2% tema valitud pensionifondi, siis tänavu 15. septembrini on võimalik esitada avaldus, et aastatel 2014–2017 läheks brutopalgast pensionifondi 3%.

Riigipoolne makse suureneb 2014–2017 automaatselt neljalt protsendilt kuuele protsendile nende pensionikogujate eest, kes tegid 2009. aastal avalduse omapoolsete maksete jätkamiseks 2010. aastal. Need inimesed, kes toona avaldust ei esitanud, aga sooviksid riigilt 2014–2017 saada 6% makset, peavad selleks esitama avalduse (seda saab teha tänavu 15. septembrini) ning suurendama ka enda palgalt laekuvat makset kolmele protsendile. 1954. aastal ja varem sündinud inimesed makse suurendamise avaldust esitada ei saa. Loe maksete suurendamisest ka siit.

Mida tähendab makse suurendamine 600 eurose palgaga inimesele?

600 eurose brutopalgaga inimene, olgu ta nimi Kairi, maksab praegu pensionifondi 12 eurot ehk 2% kuus, makset kolme protsendini suurendades kasvaks summa 18 euroni.

  • Kui Kairi otsustab, et ei soovi eeloleval neljal aastal makseid suurendada, koguneb tal tavapärase 2%+4% süsteemiga nelja aasta jooksul pensionifondi 1728 eurot – eeldusel, et palk jääb samaks ning pensionifondi tootlus on võrdne inflatsiooniga. Seda, milline tootlus tegelikult on, ette prognoosida ei ole võimalik.
  • Kui Kairi otsustab makseid suurendada, koguneb 3%+6% süsteemiga aastatel 2014–2017 pensionifondi 2592 eurot ehk 864 eurot rohkem kui makseid mitte suurendades.
  • Kui Kairi eest hakkab riik automaatselt tegema 6% makset ja ta ise oma makset ei suurenda, koguneb tal pensionifondi 2014–2017 aastatel 2304 eurot.

Kui suurt pensionilisa võiks anda makse suurendamine?

Võtame aluseks, et Kairi hakkab pensionile jäädes II sambast väljamakseid saama kindlustusseltsi kaudu. Kindlustusseltsis pensionilepingu sõlmimise eelduseks on asjaolu, et Kairil on pensionikontole kogunenud vähemalt 7040,50 eurot. Väljamaksete teiste võimaluste kohta saad lähemalt lugeda siit  ning pensionilepingut sõlmivate kindlustusseltside nimekirja leiad siit. Rahandusministeeriumi koostatud statistika järgi oli 2012. aastal II sambast kindlustuslepingu kaudu väljamakseid saavatele pensionäridele igakuiselt makstav summa keskmiselt 44 eurot.

Kindlustusselts arvutab inimesele igas kuus või kvartalis tehtavad väljamaksed suremusstatistika alusel – see tähendab, et kasutatakse statistikat, kui kaua võib 63 aastane inimene prognoosi kohaselt veel elada. Erinevad kindlustusseltsid võivad kasutada erinevaid suremustabeleid, kuid ühes vanuses meeste ja naiste puhul kasutatakse samasuguseid oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid. Kui inimene peaks elama kauem kui selts prognoosis, peab selts talle ikkagi elu lõpuni lepingus kokkulepitud pensionimakseid tegema.

Oletame, et kindlustusselts võtab arvutuse aluseks, et Kairi elab alates lepingu sõlmimisest veel 20 aastat. Selleks, et arvutada, mida 600 eurose brutopalgaga Kairile tooks kaasa otsus makseid suurendada või mitte suurendada, teeme sellised tehted:

  • 2%+4% süsteemiga koguneks Kairil pensionifondi 2014–2017 aastatel 1728 eurot. Jagame selle summa 20 aastaga, selle omakorda 12 kuuga ja saame teada, et nende aastate eest koguneks igakuiseks pensioniväljamakseks 7,20 eurot.
  • 3%+6% süsteemiga koguneks pensionifondi 2014–2017 aastatel 2592 eurot ja seega igakuiseks pensioniväljamakseks 10,80 eurot. Seda on 3,6 eurot kuus rohkem kui sissemakseid mitte suurendades. 

Millest lähtuda maksete suurendamist või samaks jätmist otsustades?

  • Tasub hinnata oma majanduslikku olukorda – kui on teada, et pensionieas on loota ka muudele sissetulekutele peale I ja II samba, näiteks kinnisvara või teiste investeeringute müümisele, laste toele vmt, siis pole II samba maksete suurendamine kõige olulisem teema.
  • Oma II samba pensionikontole kogunenud summast saad ülevaate kas oma internetipangast või Pensionikeskuse lehelt alajaotusest „Minu konto“.

  • Kindlustusseltside kalkulaatori abil saad arvutada oma pensionilepingu oletatava igakuise või kvartaalse väljamakse suuruse. Kalkulaator asub siin.

  • Makse suurendamist võiksid kaaluda eelkõige kõrgepalgalised naised – statistika järgi elavad naised kauem kui mehed.

  • Arvestada tuleb, et II samba pensionifondid on avatud investeerimisriskile – see tähendab, et osakute väärtus võib nii tõusta kui langeda ning garantiid tootluse kohta ei saa keegi anda. Rahandusministeeriumi statistika järgi oli keskmine II samba tootlus 2012. aastal 9,5%. Keskmine II samba tootlus 2002–2012 oli 4%, kuid sama perioodi reaaltootlus ehk inflatsiooniga korrigeeritud tootlus oli -0,44%.  

6. mai 2013

Võrdlemine enne otsustamist tähendab otsest rahalist võitu

Enne laenu võtmist, hoiustamist või kindlustuslepingu sõlmimist tasub erinevate pakkujate tingimusi võrrelda, sest see võib anda otsest rahalist võitu. Näiteks 500eurose laenu puhul võib sõltuvalt laenu liigist olla pankades aastaintressi vahe ligi kolmekordne, selgub minuraha.ee tarbimislaenude võrdlustabelist.

Kuna otsus, mida sa laenu võttes või mõnda muud finantsteenuse lepingut sõlmides teed, mõjutab su rahalist olukorda üsna pika aja jooksul, tasub põhjalik eeltöö end ära. Seejuures ei peaks võrdlemisel peamiseks argumendiks olema hind, vaid lähtuma peaksid enda vajadustele kõige sobivamate tingimustega teenuse leidmisest.  
 
Kuigi mitmed finantsteenused võivad olla erinevate pakkujate juures sama nimega – näiteks tähtajaline hoius, väikelaen või kodukindlustus – on nende tingimused erinevad. Seega – kui on vaja mõnda finantsteenust osta, tasub aega võtta ja küsida pakkumisi mitmest kohast.
 
Võrdlemisel võib abi olla ka erinevatest portaalidest. Näiteks leiab liikluskindlustuse fondi kodulehelt liikluskindlustuse kalkulaatori, kus kirjas erinevate kindlustusseltside liikluskindlustuse pakkumised. Tarbijaveebist minuraha.ee leiab erinevaid võrdlustabeleid, mis aitavad pankade teenustasusid ning hoiuseid, tarbimislaene, krediitkaarte jmt võrrelda. Näiteks teenustasude võrdlustabelist on näha, et ülekande tegemine ühest pangast teise võib sõltuvalt pangast olla nii tasuta kui ka maksta kuni 38 senti ülekande eest.
 
2012. aasta lõpus Saar Polli läbi viidud uuring eestimaalaste finantskirjaoskusest ja finantsteenuste alasest teadlikkusest näitab, et alati võrdlevad enne mõne teenuse ostmist tingimusi vähem kui pooled inimesed (44%). Ise teadlikult valivate ja otsustavate inimeste kõrval on 15% neid, kes lähevad tavaliselt oma kodupanka ja ostavad sealt pakutava teenuse. Sama palju on ka neid, kes lähtuvad tuttavate ja pereliikmete soovitustest. 
 

Enne, kui hakkad mõnda finantsteenust ostma:

  • Mõtle läbi, millised tingimused on sinu jaoks konkreetset teenust ostes olulised. Kodukindlustuse puhul näiteks mõtle, milliste riskide vastu end kindlasti kindlustada tahad.
  • Vii ennast teenuse sisuga kurssi. Siin aitavad nii teenusepakkujate veebilehed, klienditeenindajatelt täiendava info küsimine kui ka erapooletud tarbijaveebid, näiteks minuraha.ee.
  • Võrdle erinevate pakkujate teenuste tingimusi. Tarbijaveebis on selleks mitmeid kasulikke tööriistu. Näiteks võrdlustabelite abil saad paari hiireklikiga võrrelda erinevate pankade hoiuste, tarbimislaenude, krediitkaartide, II ning III samba pensionifondide tingimusi jpm. Kalkulaatorite seast leiad näiteks laenukalkulaatori, kuhu laenusumma, perioodi ja intressimäära sisestades saad välja arvutada igakuise kuumakse suuruse ja kogukulu intressidele. Hoiuste kalkulaatorisse hoiusumma, perioodi ja intressimäära kirja panemisel saad teada, kui palju sa neil tingimustel oma hoiuselt intressi teeniksid. 
Eesti elanike finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse uuringu viis 2012. aasta oktoobris läbi Saar Poll. Küsitleti 1513 inimest vanuses 18–80. Uuringu tellija oli Riigikantselei koostöös Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Uuring tehti tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Uuringut saad lugeda siit.