27. märts 2012

Pankade teenustasude paketid pakuvad erinevaid hindu

Pangad võivad igapäevaste pangateenuste puhul pakkuda soodustuste pakette, kus nad rühmitavad kliente näiteks vanuse, sissetuleku suuruse, tehingute mahu jmt järgi. Siiski on ka paketis arveldamisel teenustasu erinevates pankades erinev ja nii võibki sul ühes pangas kuu jooksul teenustasudele kuluda mitu eurot rohkem kui mõnes teises pangas.
Teenustasude erinevust aitavad võrrelda tarbijaveebis valminud kolm uut võrdlustabelit. Võrdlemiseks on loodud kolm erinevas vanuses ja erinevaid teenuseid kasutavat näidistarbijat: 800-eurose netopalgaga 40-aastane Oliver, kes on aktiivne internetipanga kasutaja, väiksema sissetulekuga ja tihti Soomes käiv 25-aastane üliõpilane Jürgen ning pensionär Helju-Maie, kes soovib raha välja võtta pangakontorist klienditeenindaja käest.
 
Nende kolme näidistarbija kuu jooksul teenustasudele kuluvaid summasid võrdlustabelist näebki: sinna on 10 panka sisestanud teenustasud nii juhul, kui näidistarbija maksab tavahinnakirja alusel, kui ka siis, kui ta kasutab mõnda teenuste paketti. Tabeli põhjal võib öelda, et näiteks aktiivse arveldaja Oliveri puhul on teenustasude hinnavahe kuue soodustusi pakkuva panga võrdluses märkimisväärne, ulatudes 1-eurosest tasude summast ligi 4 euroni. Samuti tuleb tabelist välja, et mitmed pangad ei paku tänaseks üsna tavapäraseks muutunud teenust nagu otsekorraldusega arvete maksmine, samuti pole kõigil pankadel oma sularahaautomaate, kuid n-ö võõra panga automaadist raha välja võtmine on tihti tasuline.

Seega tasub tarbijal oma igapäevaste pangateenuste (sularaha väljavõtmine, maksed internetipangas, otsekorraldused, püsikorraldused jne) kasutamine ja nende eest makstav teenustasu üle vaadata ja analüüsida, kas ja kuidas saab neilt kuludelt kokku hoida. Vaata ka pankade teenustasude võrdlustabelit. Siin mõned näited võimalustest:
  • Kui sa pead internetipangas tehtavate ülekannete eest maksma teenustasu, uuri, kas sul on maksete tegemiseks võimalik sõlmida otsekorralduslepingud (eeldab, et makse saajal on sinu pangaga sõlmitud leping). Kõik pangad otsekorralduslepingu sõlmimise võimalust ei paku.
  • Kui pead internetipangas tehtavate ülekannete eest maksma teenustasu ning otsekorralduslepingut neile kõigile sõlmida pole võimalik, tasuks mõelda arvelduskonto avamisele mõnes pangas, kus ülekande eest teenustasu ei võeta. Arvelduskonto omamise eest kuutasu maksta ei tule ja nii tasubki oma teisele kontole kanda korraga mitme kuu maksete jagu raha, et vältida iga maksega kaasnevat teenustasu.
  • Kui sul on sõlmitud püsikorralduse leping, siis vaata järele, kas pead selle eest teenustasu maksma – mitmetes pankades on püsikorraldusega tehtav ülekanne teenustasuga.
  • Kui sul on mitu deebetkaarti, millest sa kasutad tegelikult vaid ühte, siis sulge ebavajalikud kaardid – üldjuhul tuleb deebetkaardi eest maksta igakuist hooldustasu.
  • Välismaale sõites vaata panga hinnakirjast järele, kui palju maksab välismaal sularahaautomaadist raha välja võtmine: tavaliselt on selleks fikseeritud summa, millele lisandub teatud protsent väljavõetavast summast.
Vaata näidistarbijate Oliveri, Jürgeni ja Helju-Maie teenustasude võrdlustabelit eesti keeles ja vene keeles.

Mängi mängu „Oliver otsustab!“ ja uuri välja, milline tarbija sa oled. Mängida saab ka venekeelset mängu.  
 
 
15. märts 2012

Kõikide riskide vastu pole võimalik kindlustada

Kindlustuslepingut sõlmides tasub teada, et kõikide riskide vastu end kindlustada pole võimalik. Näiteks üldjuhul ei paku reisikindlustus kaitset streigi tõttu ära jäänud reisi kulude hüvitamiseks ja kodukindlustus ei kindlusta elamispinna loomuliku kulumise vastu.
 
Seetõttu tasub enne kindlustuslepingu sõlmimist täpselt sõnastada need riskid, mille vastu sa kindlustuskaitset soovid ning seejärel uurida erinevate kindlustusseltside tingimusi – kas need riskid saavad kaetud? Erinevate seltside tingimuste võrdlemine on oluline seetõttu, et kuigi pakutakse sarnase nimega kindlustuslahendusi – näiteks reisikindlustus, kodukindlustus, kaskokindlustus – on nende sisu erinev. Seetõttu tasub võrrelda vähemalt kolme kindlustusseltsi pakkumisi, et leida enda vajadustele sobivaim.
 
Näiteks oletame, et soovid sõlmida autole kaskokindlustuse lepingu (tegemist pole liisitud masinaga) ja hindad tõenäoliseks riskiks õnnetusjuhtumit (nt avarii põhjustamine sinu süül, teele jooksnud metsloom), kuid auto varguse tõenäosust hindad väga madalaks. Seega võib sul olla nn superkasko asemel, mis kindlustab kõigi ülalnimetatud riskide vastu, mõistlik valida väiksema kindlustuskaitsega nn minikasko või osakasko. Siinjuures tasub tähele panna, et erinevate seltside tingimused on erinevad. Näiteks võib üks kindlustusselts pakkuda minikaskoga kaitset röövimise, tulekahju ja varguse vastu, kuid ei kindlusta õnnetusjuhtumit. Samas mõned teised seltsid kindlustavad minikaskoga just õnnetusjuhtumi vastu, aga mitte varguse ja röövi vastu. Sinu kindlustushuvile vastakski just see teine variant.
 
Loe hoolikalt kindlustustingimusi: seal on kirjas, millised juhtumid on kindlustusjuhtumid ehk millal on seltsil kohustus kahjud hüvitada. Teiseks on lepingus kirjas välistused ehk need juhtumid, mille puhul kahju ei hüvitata. Seltsiti on need erinevad. Näiteks võib üks kindlustusselts oma kodukindlustuse tingimustes ette näha kahjude väljamaksmise siis, kui su kelder on lumesulamise veest üle ujutatud. Teise kindlustusseltsi tingimustes võib selline juhtum aga kirjas olla välistusena. Kui tingimustes jääb midagi ebaselgeks, siis küsi hilisemate arusaamatuste vältimiseks kindlustuse pakkujalt segaseks jäänud punktid üle. Soovitav on seda teha kirjalikult.
 
Kindlustuslepingut sõlmides pead arvestama sellega, et varakindlustuse puhul kehtib sul omavastutus: see on summa, mis on sinuga lepingut sõlmides kokku lepitud ja mille kannad kahju korral sina. Tavaliselt pakub kindlustusselts välja mitu võimalikku omavastutuse suurust – kui valid suurema omavastutuse, tuleb kindlustusmakse madalam ja vastupidi. Osad seltsid on ka ette näinud juhtumid, mille puhul omavastutust ei rakendata, näiteks kaskokindlustuse puhul klaaside purunemine – uuri nende kohta kindlustustingimustest. 

Millele kindlustustingimustes tähelepanu pöörata? 

  • Mida tähendavad mõisted nagu kindlustatud isikute vanuselised piirangud, kindlustusperiood, kindlustussumma, kindlustusjuhtum jne? Erinevate kindlustusseltside tingimused pakuvad erinevas ulatuses kindlustusjuhtumiks tunnistatavaid sündmusi. Näiteks reisikindlustuse puhul võib ühe seltsi tingimustes olla kirjas, et kindlustusjuhtum on kroonilise haiguse ägenemine reisi ajal, kuid teise seltsi kindlustustingimustes kroonilise haiguse ägenemine kindlustusjuhtum ei ole.
  • Vaata, kuidas defineeritakse erinevaid riske: näiteks ühe seltsi kodukindlustuse tingimuste järgi on torm siis, kui tuul puhub kiirusega vähemalt 17 m/s, teise seltsi puhul siis, kui tuule kiirus on vähemalt 21 m/s ning kolmas selts ei määratlegi üldse tuule tugevust konkreetse numbriga.
  • Pööra tähelepanu välistustele ehk juhtudele, millal kindlustusseltsil tekib õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. Näiteks reisitõrkekindlustuse tingimustes võib välistusena kirjas olla streik – kui reis jääb ära või katkeb transporditöötajate streigi tõttu, siis hüvitist ei maksta. Kaskokindlustuse puhul on üldjuhul välistusena kirjas olulised liikluseeskirja rikkumised nagu lubatud sõidukiiruse oluline ületamine, purjuspäi sõitmine jne. Erinevates seltsides on välistused erinevad!
  • Mõtle, milline oleks optimaalseim kindlustussumma. Kindlustussumma on maksimaalne summa, mida selts kindlustusjuhtumi korral välja maksma peab. Vahel võib olla kindlustusseltsil paar valikut kindlustussummadest juba lepingut sõlmides sulle ette antud, kuid üldjuhul võid valida ka endale sobiva summa.
  • Uuri, millistel tingimustel sulle kahjujuhtumi korral kahju hüvitatakse. Näiteks kodukindlustuse puhul võidakse sulle kahju hüvitada kas kindlustushüvitise väljamaksmisega või hoopis kodu taastamise näol.
  • Pööra tähelepanu enda kohustustele, sealhulgas milline on kahjujuhtumist teatamise kord ning tähtajad. Kohustuste puudulikul täitmisel või täitmatajätmisel on kindlustusseltsil õigus kindlustushüvitist vähendada või hüvitise väljamaksmisest keelduda.

Loe kindlustuse kohta lähemalt tarbijaveebi kindlustamise rubriigist.

Kust kindlustust osta? Selleks on kolm võimalust:

  • Konkreetse kindlustusseltsi kontorist või interneti teel.
  • Kindlustusmaakleri vahendusel. Sina annad maaklerile teada oma kindlustushuvist, maakler esitab sulle üldjuhul vähemalt kolme erineva seltsi pakkumised ning ühtlasi viitab nende seast sinu huvidele kõige paremini vastavale pakkumisele. Sul ei ole kohustust maakleri viidatud pakkumisega nõustuda, lõpliku valiku teed sina. Kindlustusmaakler tegutseb sinu kui kindlustusvõtja huvides, sest ta ei ole ühegi kindlustusseltsi töötaja.
  • Kindlustusagendi vahendusel. Kindlustusagent esindab ainult ühte konkreetset kindlustuseltsi – näiteks on võimalik reisibüroost osta ühe konkreetse seltsi reisikindlustust ja seega on reisibüroo selle kindlustusseltsi agent.
Kui kindlustuslepingu sõlmimine on sinu jaoks kohustuslik seoses mõne finantsteenuse ostmisega – näiteks kodulaenu võttes tuleb laenu tagatiseks olev vara kindlustada, sama kehtib autoliisingu kohta – ei ole sul kohustuslik kindlustust osta kodulaenu või autoliisingu pakkuja kaudu. Sa võid ka ise kindlustuspakkumisi otsida, kas siis otse kindlustusseltsidega suheldes või kindlustusmaakleri vahendusel.
 
6. märts 2012

Krediitkaardi valik sõltub tarbimisvajadusest

Kui sul on plaanis hakata krediitkaarti taotlema, aitab erinevate tingimustega kaartide vahel valikut teha vastus küsimusele: mille jaoks sul seda vaja on? Kas üksikute suuremate ostude tegemiseks, kui omal raha parasjagu napib või läheb seda tarvis peamiselt välisreisidel? 
 
Siinkohal tasuks veel sammuke tagasi astuda ja mõelda, kas ilma krediitkaardita kuidagi ei saa? Kuna krediitkaart on sisuliselt laen ehk sa kulutad pangalt laenuks saadud raha, siis võib emotsionaalsematel ostlejatel tekkida oht laenutsüklisse sattuda. Lisaks tuleb arvestada sellega, et krediitkaardi kasutamine on üldjuhul kulukam kui deebetkaart – reeglina pead krediitkaardi eest maksma kuu- või aastatasu ning kasutatud rahalt tasuma intressi. Sularahaautomaadist krediitkaardiga raha välja võtmine on samuti kulukas, sest selle eest võetakse teenustasu. Seega igapäevasteks pangatehinguteks krediitkaart hädavajalik ei ole, eriti neile, kes välismaal ei käi ning internetipoodidest ei osta. Positiivse poole pealt pakub krediitkaart üsna paindlikku lühiajalist laenuvõimalust ning reisimisel võib see vahel olla ainuvõimalik kaardimaksevahend.

Sama nimi, erinev sisu

                                                                                                           
Kui pärast ülaltoodud küsimustele mõtlemist leiad, et sa siiski vajad krediitkaarti, alusta erinevate pankade pakutavate kaartide tingimuste võrdlemisega. Olulist rolli mängib su netosissetuleku suurus, sest sellest sõltub, millise krediitkaardi ja kui suure krediidilimiidi on pank nõus sulle andma. Sissetuleku nõue on erinevatel pankadel ja kaartidel erinev. 
 
Samuti tasub teada, et kuigi kolm levinumat krediitkaardi tüüpi kannavad erinevates pankades sama nime – vaba tagasimaksega, määratud tagasimaksega ja püsimaksega krediitkaart, sõltuvad nende tingimused konkreetsest pangast ja kaardist. Kõige mugavam on erinevate pankade krediitkaartide tingimustega tutvuda tarbijaveebi krediitkaartide võrdlustabeli abil. 
  • Määratud tagasimaksega krediitkaart – saad kokkulepitud päevade jooksul üldjuhul kasutada intressivaba raha. Intressivabade päevade arv sõltub pangast ja konkreetsest krediitkaardist ning see võib olla näiteks 40–50 päeva. Kõik eelneval kuul kulutatud summad võtab pank ise kokkulepitud maksepäeval sinu kontolt maha. Kui siis vajalikku summat kontol ei ole, hakkab pank arvestama viivist. Tagasimakse päev on kindel kuupäev, näiteks iga järgneva kuu 10. või 20. päev. Üldjuhul on kaardile kehtestatud kuu- või aastatasu. 
  • Vaba tagasimaksega krediitkaart – kulutatud summa tagasimaksmisel saad üldjuhul ise valida tagasimaksmise aja ja summa ning võid maksta ka osade kaupa. Arvestama pead, et intressivabad on reeglina sõltuvalt pangast ja kaardist näiteks 30–55 päeva. Kui sa kasutatud raha selle aja jooksul tagasi pole kandnud, pead kasutatud summalt hakkama pangale maksma intressi, nii et mida kiiremini tagasi maksad, seda kasulikum sulle. Üldjuhul on kaardile kehtestatud kuu- või aastatasu.   
  • Püsimaksega krediitkaart – kasutatud summa maksad pangale tagasi lepingus fikseeritud suurusega ja regulaarsete osamaksetena ning osamaksed saab jaotada pikema perioodi peale. Kuigi lepingus on ette nähtud minimaalne osamakse summa, võid maksta ka rohkem, sest mida kiiremini kannad pangale laenatud summa tagasi, seda vähem pead intressi maksma. Üldjuhul intressivabu päevi ei ole, nii et kui kaarti maksmiseks kasutad ja info tehingust jõuab panka, algab kasutatud summalt intressiarvestus. Püsimaksega krediitkaartide seast on võimalik leida ka kuu- ja aastatasuta kaarte.
On ka selliseid krediitkaarte, kuhu saad ise raha juurde maksta, et kaardi vaba jääki suurendada. Enda raha kasutamise eest ei pea pangale loomulikult intressi maksma. 
 
Kui sul juba on krediitkaart, tasub oma tehingute väljavõttele ja kaardi kasutamise tingimustele mälu värskendamiseks pilk peale heita ja kaaluda, kas tegemist on kõige kasulikuma lahendusega või on sinu tarbimisvajadused vahepeal muutunud ning aeg on küps uue kaardi võtmiseks või sellest hoopis loobumiseks. 
 

Krediitkaartide lisavõimalused

Krediitkaardiga võidakse kaasa pakkuda lisateenuseid, näiteks reisikindlustust, kaardikaskot, ostukindlustust, soodustusi samas pangas teiste lepingute sõlmimisel, samuti soodustusi erinevates teenindusasutustes. Lisateenuste olemasolu ei tohiks kaardi valimisel määrava tähtsusega olla. Hinda kriitiliselt esiteks seda, kas sul ühte või teist lisateenust üldse vaja on ning teiseks, kui ostaksid selle eraldi, kas hind tuleks soodsam ja teenus vastaks rohkem sinu soovidele?
 
Tavaliselt pakutakse võimalust vormistada krediitkaardile ka lisakaart(e). See tähendab, et sul on võimalik näiteks oma pereliikmele lisakaart teha, nii et temagi saab sulle antud krediidilimiiti kasutada. Seejuures tasub tähele panna, et sina vastutad ka lisakaardi omaniku tehingute eest.  
 

Kuidas krediitkaarti arukalt kasutada?

  • Hoia krediitkaardiga tehtud ostudel interenetipanga väljavõtte abil regulaarselt silm peal, et sa kulutamisega hoogu ei satuks. Distsiplineeri end ja püüa maksimaalset limiiti mitte ära kasutada, et järgmisel kuul selle tagasimaksmisega raskusi poleks. 
  • Kuigi vaba tagasimaksega kaardiga saad ise valida tagasimakstava summa suuruse ja aja, püüa kasutatud raha või vähemalt suurem osa sellest intressivabade päevade jooksul tagasi maksta. Nii maksad vähem intressi. Samal põhjusel tasub ka püsimaksega kaardi puhul maksta kogu kasutatud summa võimalikult kiiresti tagasi, sest püsimaksega kaardi puhul reeglina intressivabu päevi ei ole.   
  • Arvesta, et kui oled kasutatud krediidi tagasimaksmisega hiljaks jäänud, hakkab pank arvestama viivist. 
  • Kui näed, et krediitkaardi omamine hakkab üle jõu käima, koosta eelarve. Pane kirja oma igakuised tulud ja kulud ning arvuta, kui kiiresti suudaksid krediitkaardi võla tagasi maksta. Tee endale tagasimakse graafik ja järgi seda! 
  • Kui oled tagasimaksmisega raskustes, võta pangaga ühendust, et lahendus leida.