23. aprill 2012

Liisingu valimise ABC

Liisinguga auto soetamisel sõltub su igakuine liisingumakse nii liisingutüübist (kapitali- või kasutusrent) kui ka auto hinnast, esmase sissemakse suurusest, intressimäärast, liisinguperioodi pikkusest ning sellest, kui suur on sõiduki jääkväärtus liisingu lõppedes.
 
Kõigepealt tuleks selgeks teha, kumb liisingutüüp sinu vajadustega paremini sobib – kas kapitalirent või kasutusrent.
  • Kapitalirent sobib siis, kui sa tahad pärast liisingu lõppemist saada auto omanikuks. Liisinguperioodi jooksul tasud igakuiste maksetena liisinguandjale kogu sõiduki maksumuse koos intressidega. Kui liisinguperiood lõpeb ja sa oled kõik maksed korrektselt tasunud, saad auto omanikuks. Selleks, et kuumaksed oleksid väiksemad, on võimalik jätta viimane osamakse suurem – teisisõnu on tegemist jääkväärtusega kapitalirendiga. Üldiselt on kapitalirendi puhul kuumakse veidi suurem kui kasutusrendi puhul. 
  • Kasutusrent sobib siis, kui sul pole eesmärki saada pärast liisinguperioodi lõppemist auto omanikuks, vaid soovid näiteks liisida järgmise. Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja sinu valitud auto ning annab selle sulle teatud perioodiks kasutada. Sina tasud igakuiseid liisingumakseid ning kui liisinguperiood lõpeb, võid masina tagastada. Lisaks sellele on sul ka võimalik auto jääkväärtusega välja osta. Tähele tasub panna seda, et auto tagastamisel peab see olema heas korras ning vastama tagasiostja kehtestatud nõuetele. Ka võib kasutusrendi puhul kehtida läbisõidukilomeetrite piirang – see tähendab, et auto ei või liisingu lõppedes olla läbi sõitnud rohkem kui lepingus ette nähtud, näiteks 100 000 km.  
  • Kui ostad auto eraisikult või firmalt, kes pole käibemaksukohuslane, võid kasutada ka järelmaksu. See on tingimuste poolest sarnane kapitalirendiga.
Nii kapitali- kui kasutusrendi ja järelmaksu puhul võid üldjuhul lepinguperioodi lõppedes sõiduki kasutamise jätkamiseks ka liisingu või järelmaksulepingut pikendada – juhul kui auto vanus seda võimaldab.

Sissemakseks vähemalt 10% auto hinnast

Lepingu sõlmimisel tuleb sul teha ka esimene sissemakse. Nõue selle suurusele on erinevates liisingufirmades erinev, kuid üldiselt peab endal olema vähemalt 10% auto hinnast. Sinu jaoks on kasulikum teha võimalikult suur sissemakse, sest esiteks on siis igakuised maksed väiksemad ja teiseks tasud kokkuvõttes vähem intresse. Konkreetne intressimäära suurus sõltub mitmetest erinevatest teguritest: auto vanus, liisinguperioodi pikkus, esimese sissemakse suurus, jääkväärtuse suurus jne.
 
Liisingu tähtaja maksimaalne pikkus sõltub liisinguandjast, kuid on üldjuhul 5-6 aastat. Sellele, kui vana võib auto liisinguperioodi lõppedes olla, on erinevad nõuded, mis võivad sõltuda ka liisingu tüübist. Ühes firmas võib auto vanus liisingu lõppedes olla näiteks maksimaalselt 8 aastat, teises maksimaalselt 15 aastat. 
 
Liisingulepingu sõlmimisel tuleb arvestada lepingutasuga, mis võib olla nii teatud protsent sõiduki hinnast kui ka fikseeritud tasu. Lepingutasu võib ulatuda sadadesse eurodesse.
 
Enne lepingu allkirjastamist uuri, millistel tingimustel on võimalik lepingut ennetähtaegselt lõpetada. Näiteks võib üldjuhul nii kapitali- kui ka kasutusrendi korral liisinguandja nõuda sinult ennetähtaegse tagasimaksmisega tekitatud kahju hüvitamist sõltuvalt sellest, kas tegemist on fikseeritud või fikseerimata intressimääraga lepinguga. Vaid viimase puhul ei või kahjude hüvitamist nõuda, kui leping on sõlmitud pärast 1. juulit 2011. Küll aga tuleb sul kahju hüvitamisega arvestada juhul, kui näiteks auto varastatakse või see hävib. Sellisel juhul võib kindlustusandja katta vaid auto turuväärtuse, aga auto turuhind on reeglina aasta pärast madalam kui oli ostuhind. Vaata täpseid liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimusi oma lepingust.
 
Kuna liisinguandjad pakuvad liisingut erinevatel tingimustel (erinev intressimäär, lepingutasu, liisinguperioodi pikkus jmt tingimused), siis tasub võtta aega ja võrrelda vähemalt kolme erinevat pakkumist. Võrdlemisel aitab see, et iga liisinguandja peab sulle andma tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, kus on kirjas sulle pakutava krediidi suurus, intressimäär aastas, krediidi kulukuse määr, muud lisanduvad tasud, viivised ja teised võlgnevusega seotud tasud, lepingu kestvus jne. Kuna nende teabelehtede vorm on kõigi liisinguandjate jaoks ühesugune, teeb see pakkumised sinu jaoks lihtsasti võrreldavaks.
 

Millega tuleb arvestada liisinguperioodi jooksul?


Lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele tuleb sõlmida autole ka vabatahtlik ehk kaskokindlustus kogu liisinguperioodi jooksul. Mõni liisinguandja võib siinkohal teha erandi odavamatele autodele, summapiir on seejuures ette määratud. Kaskokindlustuse sõlmimisel tasub teada, et sa ei pea tingimata kindlustust sõlmima liisinguettevõtte pakutavas kindlustusseltsis, vaid võid ise seltsi valida. Küll aga pead järgima seda, et kindlustatud saaksid kõik need riskid, mille vastu liisingulepingus on kohustus kindlustada. Reeglina on nendeks riskideks vargus, vandalism, röövimine, õnnetusjuhtum ja tulekahju.
 
Ühtlasi tasub teada, et sa ei tohi autot ilma liisingufirma loata anda kellelegi teisele, näiteks sõbrale kasutada ning kui autoga peaks juhtuma õnnetus, pead lisaks kindlustusfirmale informeerima ka liisinguandjat. 
12. aprill 2012

Mis vahe on kindlustusseltsil ja kindlustusmaakleril?

Kindlustusselts müüb ainult enda seltsi pakutavaid kindlustusteenuseid, näiteks reisikindlustust, kodukindlustust, kaskokindlustust jne. Kindlustusmaakler on aga kindlustusvahendaja, kes otsib sulle kui kliendile erinevate kindlustusseltside pakkumisi.
Erinevate seltside võrdlemine on oluline, sest kõikide kindlustusseltside teenuste tingimused on erinevad. Seega on üks variant võrdlemise töö ise ära teha, võttes pakkumised vähemalt kolmest kindlustusseltsist. Teine võimalus on kasutada kindlustusmaakleri abi.

Kindlustusmaakler on kindlustusvahendaja ja tema töö on valida pärast sinu kui kliendi kindlustushuvi väljaselgitamist erinevate kindlustusseltside pakkumiste seast välja sulle kõige sobivam. Kindlustusmaakler peab sulle  esitama piisava hulga, soovitavalt vähemalt kolme erineva seltsi pakkumised. Samuti pakub kindlustusmaakler välja enda meelest sinu huvidele kõige paremini vastava kindlustuspakkumuse variandi, kuid sul ei ole kohustust sellega nõustuda. Lõpliku valiku tegemise õigus jääb sulle.

Kindlustusmaaklerile maksavad vahendustasu kindlustusseltsid ning kliendil on õigus teada, kui suur on ühe või teise kindlustusseltsi poolt vahendatava kindlustuslepingu eest võetav vahendustasu. 
  • Loe lähemalt minuraha.ee kindlustuse rubriigist.
  • Kindlustusseltside, kindlustusseltside filiaalide ning kindlustusmaaklerite nimekirjaga saab tutvuda Finantsinspektsiooni lehel alajaotuses „Turuosaliste nimekirjad“.
 
3. aprill 2012

Väike sissetulek ei takista arukat käitumist rahaasjades

14 riigis läbi viidud finantskirjaoskuse uuringust selgub, et head finantsalased teadmised võivad olla väga erineva sissetulekuga inimestel – seega ei mõjuta sissetuleku suurus inimest teadmiste hankimisel või rahaasjades arukalt käitumisel.
 
Finantskirjaoskus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks. Inimese käitumine oma rahaasjades mõjutab oluliselt tema majanduslikku käekäiku. Selleks, et välja selgitada, millised on inimeste teadmised, hoiakud ja käitumine, vastasid uuringus osalenud inimesed küsimustele oma rahaasjade korraldamise, levinumate finantsteenuste (näiteks hoiused, laenud, aktsiad jne) tundmise ja kasutamise ning hoiakute kohta.
  
Kõigis riikides tuli välja sama probleem: inimesed ei ole finantsteenuste sisuga eriti kursis ning ei vaevu ka enne mõne finantsteenuse ostmist võtma pakkumisi erinevatelt teenusepakkujatelt. Eesti puhul tuli välja, et mitme ettevõtte erinevaid võimalusi kaalutakse kõige rohkem eluasemelaenu ja kindlustusteenuste puhul, mõnevõrra ka pensionifondide ja investeerimisfondide osakute ostmisel ning kinnisvara tagatisel antava pangalaenu puhul. Kõige vähem otsitakse erinevaid pakkumisi tähtajalise hoiuse lepingu sõlmimisel ning tagatiseta pangalaenu võtmisel.
 
Säästmisega on olukord riigiti väga erinev. Näiteks Ungaris oli uuringu läbiviimisele eelnenud aasta jooksul säästnud vaid 27% inimestest, seevastu Malaisias on raha kõrvale pannud pea kõik (97%). Kokkuvõttes on neid riike siiski vaid kolm, kus üle 80% elanikest säästavad. Kuna uuringus ei küsitud inimestelt säästmise või mittesäästmise põhjuste kohta, siis võib oletada, et vähem säästmisega tegelenud riikide elanike puhul on üheks põhjuseks majanduslik olukord. Näiteks alla poole jäi säästjate arv Ungaris (27%), Armeenias (42%), Eestis ja Albaanias (mõlemad 36%). Need riigid on majanduslikult tagasihoidlikumas olukorras kui näiteks suure säästjate arvuga Norra (71%) või Saksamaa (86%). Samas üsna kõrge on säästjate osakaal Tšehhis – 72% vastanuist, mistõttu ei saa säästmist pidada automaatselt vaid n-ö rikaste riikide elanikele iseloomulikuks. 

Vanus ja sissetulek

Uuring näitab, et vanuse ja sissetuleku lõikes on finantskirjaoskuse tasemes suured erinevused. Seejuures tuleb välja, et hea finantsalane kirjaoskus on võimalik kõigil sissetuleku tasemetel – seega ei mõjuta sissetuleku suurus inimest teadmiste hankimisel või arukal finantsalasel käitumisel. Siiski on madal sissetulek sageli teatud käitumise põhjus – näiteks laenu võtmine igapäevaste kuludega toimetulekuks või säästude puudumine. Uuringust selgub siiski, et üldiselt on kõrgema sissetulekuga inimestel ka paremad teadmised finantsasjadest, kuid see pole kõigis riikides nii – sealhulgas Eestis.

Kuigi võiks eeldada, et vanuse kasvades suurenevad ka inimese teadmised, ei ole see finantsalase kirjaoskuse puhul nii. Põhjuseks on tõenäoliselt asjaolu, et finantsteenused on aastatega kiiresti arenenud ja muutunud, samuti on arenenud tehnoloogia, nii et vanemad inimesed ei jõua enam sellega sammu pidada. Seetõttu ongi paljudes riikides keskealistel kõige kõrgem finantskirjaoskuse tase, Eestis mõnevõrra noorematel ehk 30-39 aastastel. Veel nooremas vanusegrupis ei ole aga teadmiste tase kiita. 

Sugu

Uuringust selgub, et üldiselt on naiste finantsalaste teadmiste tase madalam ning ka nende käitumine kinnitab seda. Näiteks olid naised oma rahaasjade pikaajalises ette planeerimises meestest pisut kehvemad. Samas ei kehti see väide Eesti kohta: meil vastas 24% küsitluses osalenud naistest, et püstitab pikaajalisi rahalisi eesmärke ning püüab neid saavutada, meestest vastas samamoodi 21%. Ka väitele “ma hoian oma rahaasjadel hoolikalt silma peal��? vastas Eestis 61% naistest jaatavalt, meeste vastav protsent oli madalam, 49%.
 
Samas finantsteenuste tundmist eeldavatele või arvutamisoskust nõudvatele küsimustele vastates jäid Eestis uuringus osalenud naised sarnaselt teiste riikide naistega meestele alla. Näiteks küsimusele “kui paned 100 eurot hoiusele, mille aastaintress on 2%, siis kui palju raha on sul seal ühe aasta pärast“ vastas Eestis õigesti 58% naistest ja 70% meestest. Naised jäid meestest enam hätta ka investeerimist puudutavatele küsimustele vastamisega ning olid kõigis riikides oma teadmiste hindamisel ebakindlamad kui mehed, andes meestest sagedamini uuringus küsitud küsimustele vastuseks “ei tea". 
  • OECD väljatöötatud küsimustiku alusel tehtud uuring toimus lisaks Eestile ka Tšehhis, Poolas, Ungaris, Iirimaal, Suurbritannias, Saksamaal, Armeenias, Albaanias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Malaisias, Norras, Peruus ja Briti Neitsisaartel.
  • Ingliskeelse uuringuga saab tutvuda siin.
  • Eestis viis uuringu „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“ Faktum & Ariko Rahandusministeeriumi tellimusel läbi 2010. aasta oktoobris ja novembris. Küsitleti 993 inimest vanuses 18–74 aastat.