22. märts 2007

Finantsinspektsioon hoiatab SMS laenu pettuste eest!

Viimastel kuudel väga populaarseks muutunud SMS-laenude pakkumise tõttu on märgatavalt sagenenud kergeusklike inimeste arvel tehtud pettuste arv. Teiste isikute nimel laenuraha võtjad kasutavad mitmeid erinevaid skeeme, et laenu tagasimaksmist vältida. SMS-laenu kasutamisel on isikuandmete kontroll peaaegu olematu, mistõttu on äärmiselt lihtne kergeusklikke inimesi ära kasutada.
 
Finantsinspektsioon kutsub inimesi üles olema äärmiselt ettevaatlik oma isikuandmete, sh. isikukoodi ja panga arveldusarve numbri ning sellega kaasnevate paroolide avaldamisel võõrastele isikutele.
 
SMS-laenu puhul kasutavad petturid laenu saamiseks üldjuhul teiste isikute isikuandmeid ning arvelduskontot. Petturitel on vaja teada mõne teise isiku isikukoodi, arvelduskonto numbrit ning internetipanga koode. Vahel kasutavad petturid kergeusklikke inimesi ära sel moel, et pakuvad näiteks tööpakkumise ettekäändel välja arvelduskonto avamise pangas, kuid internetipanga koodid paluvad enda kätte. Sel juhul saab pettuseskeemi läbiviija petetud isiku käest laenuraha. Laenu tagasimaksmise kohustus jääb aga heausksele isikule, kes nõustus oma isiku ja pangaga seotud andmeid avaldama.
 
Pettuseskeemid SMS-laenu kaudu teiste isikute nimel raha saamiseks:
  • Keegi palub luba kasutada teie arvelduskontot
Selle skeemi puhul sobitavad petturid tutvust või isegi sõprust võõraste inimestega. Pettur pöördub oma uue tuttava poole ning palub kasutamiseks tema arvelduskontot. Väidetavalt kannab keegi varsti sinna suurema summa raha, mida oleks vaja kohe kätte saada. Kui nõusolek on saadud, tellib pettur SMS-laenu kontoritest teie isikuandmeid kasutades teie arvelduskontole laenusummad, palub raha välja võtta ning talle üle anda. Pettuse kavandanud isik saab teie käest raha, kuid laenu tagasimaksmise kohustus jääb teie kanda.
 
HOIATUS: Sellises olukorras on kõige kindlam tutvuda konto väljavõttega ja vaadata, kust nimetatud summad on teile üle kantud. Vähimagi kahtluse korral kandke raha ülekande tegijale tagasi.
  • Palutakse abi, kuna väidetavalt on kaotatud dokumendid ja rahakott
Selle skeemi puhul pöördub teie poole avalikes kohtades - näiteks bussijaamas - keegi võõras palvega kasutada teie arvelduskontot, sest tema rahakott ja dokumendid on kadunud või varastatud. Tema sõber või sugulane on väidetavalt nõus kojusõiduraha panka üle kandma, mille saaks kohe sularahaautomaadist välja võtta. Sealsamas helistab ta väidetavale raha saatjale ja küsib teie käest isikukoodi, arvelduskonto numbrit ja muid isikuandmeid. Enda abistamise eest lubatakse heategijatele tihtipeale ka tasuks mingi rahasumma. Saadud informatsiooni alusel võtab pettuse kaasosaline mobiiltelefoni teel SMS-laenu heauskse isiku arvele. Seejärel minnakse koos sularahaautomaadi juurde ning võetakse laekunud summa sularahas välja ning antakse petturile. Pealtnäha on tegu teise inimese abistamisega ning pettust lihtsustab asjaolu, et sularahaautomaadist ei ole näha, kellelt laekunud raha pärineb. Alles mõni aeg hiljem saabub abi pakkunud inimesele võlanõude teatis.
 
HOIATUS: Hoiduge enda isikuandmete ja pangaandmete avaldamisest, püüdes leida olukorrale mingi muu lahenduse. Sellised ettepanekud viitavad enamjaolt alati pettusele. Abistaja jaoks on kindlasti kindlam võimalus pakkuda abivajajale võimalust helistamiseks või raha pileti ostmiseks.
  • Helistatakse ajalehes ilmunud müügikuulutuse peale
Selle skeemi puhul kasutavad petturid ajalehtedes ilmuvaid müügikuulutusi, kus müüakse odavaid, näiteks 100 või 200 krooni maksvaid esemeid.  Pettuse läbiviijad helistavad eseme müüjale ning suurt huvi üles näidates soovivad müügis oleva asja ära osta. Maksmisviisiks pakuvad nad pangaülekannet. Raha ülekandmiseks küsitakse müüja isikukoodi, arvelduskonto numbrit, aadressi ning lubatakse ülekanne ära teha. Esitatud andmete alusel võtab pettur telefoni teel müüja arvele SMS-laenu. Seejärel helistab ta uuesti ülekande saajale ning teatab, et kandis kogemata 200 krooni asemel üle 2000 krooni ja palub enamlaekunud summa tagastamist oma arvelduskontole. Pahaaimamatu inimene tagastabki nö. enammakstud summa petturile, laenu tagasimaksmise kohustus jääb aga petetule.
 
HOIATUS: Finantsinspektsioon soovitab tungivalt alati kontrollida konto väljavõttelt, kelle käest teile laekunud summad pärinevad enne, kui te asute raha kellegi palvel kuhugi edasi kandma. 
  • Inimene annab arvelduskonto avamisel ise internetipanga koodid petturile
Selle skeemi puhul kasutatakse ära vähemtealikke inimesi - näiteks eakaid või töötuid. Soliidne mees või naine pakub mingil usaldusväärsel ettekäändel abi, mille tõttu minnakse panka ja avatakse arveldusarve. Internetipanga paroolid palub võõras enda kätte. Petta saanud isik ei oska midagi kahtlustada, sest avatud arvelduskontol ju raha veel pole ja midagi kaotada seetõttu tal ka pole. Seetõttu peab ta paroolide edasiandmist ohutuks. Võõras võtab pettasaanud isiku nimel SMS-laene ja kannab need enda kontole edasi.
 
HOIATUS: Ärge mitte mingil juhul avage eelkirjeldatud näidetega sarnastes olukordades võõraste inimeste palvel või ettepanekul arvelduskontot ning ärge kunagi andke oma internetipanga koode teiste isikute kätte!
 
Finantsinspektsioon soovitab vähimagi kahtluse korral keelduda kui keegi palub võimalust kasutada teie arvelduskontot ning samuti keelduda ettepanekust see täiendavalt mõnes pangas avada!
 
Kontrollige alati konto väljavõttelt, kellelt laekunud summad pärinevad enne, kui asute seda kellegi palvel mõnele teisele arvelduskontole tagastama!
 
Kui avastate, et teie kontole on laekunud SMS-laenu pakkujatelt summa, mida te ise tellinud ei ole, siis kõige lihtsam viis laenukohustusest ja sellega kaasnevast intressist vabaneda on summa koheselt ülekande tegijale tagastada.

Hoiduge alati eelkirjeldatud olukordades oma isikuandmete avaldamisest võõrastele isikutele! Samuti hoiduge internetipanga paroolide ja pangakaartide paroolide üleskirjutamisest ja ärge avaldage neid võõrastele ka suusõnaliselt!

Võimalike SMS-laenu pakkujate nimekiri (nimekiri ei ole ammendav):
 
Kuna erinevalt krediidiasutustest ei teostata laenukontorite ega muude laenuandjate üle riikliku järelevalvet, tuleb laenuvõtjal võimaliku vaidluse korral enda õigusi kaitsta ise ning ainsaks võimaluseks on pöörduda kohtusse.
 
 
Merilin Kuusler
jurist
Finantsteenuste järelevalve divisjon