Minuraha Sinu erapooletu abimees rahaasjade korraldamisel
  • Eesti keeles
  • По-русски
Minu raha

Log in with Facebook

MINU RAHA. KULUD, TULUD JA EESMÄRGID

Oma eelarve koostamiseks, salvestamiseks ja hilisemaks täiendamiseks logi sisse. Sisse logimiseks vali kahe võimaluse vahel: registreerud ja lood endale kasutajanime ja salasõna või logid sisse Facebookiga. Sõltumata sellest, kumba varianti eelistad, näed oma sisestatud andmeid üksnes sina, kui sa just ise oma paroole kellelegi kättesaadavaks ei tee.
NB! Kui oled esimest korda sisse loginud näiteks registreerunud kasutajana ja järgmine kord sisened Facebooki kaudu, siis sa eelmisel korral ehk registreerunud kasutajana salvestatud andmeid ei näe. Seetõttu tasub kogu aeg sisse logida samal viisil!
Kui eelistad mitte sisse logida, siis su andmed ei salvestu, kuid eelarve ridu saad täita ja vormi pdf-formaadis välja trükkida. 

Nõusolek ja põhimõtted isikuandmete töötlemiseks
Finantsinspektsiooni poolt veebilehe minuraha.ee vahendusel (edaspidi Veebileht) pakutava teenuse „Minu raha“ (edaspidi Teenus) kasutamisega kinnitan, et olen tutvunud ja annan nõusoleku mulle kuuluvate isikuandmete töötlemiseks alljärgnevate põhimõtete alusel:

  • Isikuandmete töötlejaks on Finantsinspektsioon (aadress: Sakala 4, Tallinn 15030; telefon: 6680 500; mail: info@fi.ee).
  • Teenuse raames töötleb Finantsinspektsioon Teenuse kasutaja isikuandmeid ulatuses, mis puudutab Teenuse kasutaja enda poolt Teenuse raames sisestatavat ja soovi korral salvestuvat eelarvet (tulud, kulud, prognoosid jms). Käesolev nõusolek on antud kõikide Teenuse kasuta isikuandmete töötlemise kohta mida Teenuse kasutaja on Teenuse kasutamise raames pidanud vajalikuks Teenusesse sisestada.
  • Teenuse raames Teenuse kasutaja poolt info sisestamine ja selle maht on vabatahtlik, nagu ka selle kustutamine. Finantsinspektsioon võib vajadusel kogutud isikuandmed kustutada.
  • Andmete töötlemise eesmärgiks on pakkuda teenust, mille kaudu on Teenuse kasutajal võimalik jälgida enda poolt koostatud eelarvet ning analüüsida endaga seotud rahaasju.
  • Finantsinspektsioon võib volitada Teenuse kasutaja isikuandmeid töötlema teisi isikuid või asutusi, eelkõige seoses Teenuse osutamiseks vajamineva tehnilise toega.
  • Finantsinspektsioon järgib isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.
  • Teenuse kasutajal on seoses teda ennast puudutavate isikuandmetega kõik isikuandmete kaitse seadusest tulenevad õigused, sh õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt Teenuse kasutaja kohta kogutud isikuandmetega, nõuda isikuandmete parandamist, täpsustamist, kustutamist jm. Käesoleva nõusoleku võib Teenuse kasutaja igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
  • Isikuandmete õiguste kohta saab täpsemat teavet isikuandmete kaitse seadusest (www.riigiteataja.ee) või Andmekaitse Inspektsioonist (www.aki.ee).
  • Finantsinspektsioonil on õigus käesolevaid isikuandmete töötlemise põhimõtteid iseseisvalt muuta, teavitades nendest Veebilehe vahendusel.

 

Logi sisse:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

Unustasid parooli?

Jäta meelde


Sisse logides kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun tingimustega.

Oled uus kasutaja:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

korda salasona

Olen tutvunud ja nõustun tingimustega

Asud siin:
Teenused > Investeerimine > Aktsia ja aktsiafond
  • Teenused
    • Igapäevased pangateenused
      • Arvelduskonto
      • Sularahatehingud
      • Maksed
      • E-arve püsimakse ja püsikorraldus
      • Panga vahetamine
    • Pangakaardid
      • VIIPEMAKSED
      • Enne kaardilepingu sõlmimist
      • Deebetkaart
      • Krediitkaart
      • Pangakaardi turvalise kasutamise meelespea
    • Hoiused
      • Miks hoiustada?
      • Hoiustamine hoiu-laenuühistutes
      • Enne hoiustamist
      • Kogumishoius
      • Kasutushoius
      • Tähtajaline hoius
      • Investeerimishoius
      • Hoiuste tagatus
    • Laenud
      • Enne laenulepingu sõlmimist
      • Intress ja muud laenamisega seotud tasud
      • Laenu tähtaeg ja laenusumma suurus
      • Muud laenulepingu tingimused
      • Käendus
      • HÜPOTEEK
      • Arvelduskrediit
      • Krediitkaart
      • Järelmaks
      • Väikelaen ja tarbimislaen
      • Riiklik õppelaen
      • Eluasemelaen
      • Laenu ennetähtaegne tagasimaksmine
      • Kui laenu tagasimaksmine käib üle jõu
    • Liising
      • Enne liisingulepingu sõlmimist
      • Liisingu põhitingimused
      • Kasutus- või kapitalirent
      • Tasud ja muud võimalikud kulud
    • Kindlustus
      • Miks kindlustada?
      • Enne kindlustuslepingu sõlmimist
      • Kust kindlustust osta?
      • Ala- ja ülekindlustus
      • Liikluskindlustus
      • Kaskokindlustus
      • Reisikindlustus
      • Kodukindlustus ja varakindlustus
      • vastutuskindlustus
      • Elukindlustus
      • Õnnetusjuhtumikindlustus
    • Investeerimine
      • Mis on investeerimine?
      • Investeerimisvõimaluste võrdlus
      • Investeeringu sobivuse hindamine
      • Investeerimisriskid
      • Kuidas alustada?
      • Väärtpaberitehingute tegemine
      • Väärtpaberiportfelli valitsemine
      • Tähtajaline hoius
      • Investeerimishoius
      • Investeerimisriskiga elukindlustus
      • Investeerimisfond
      • Aktsia ja aktsiafond
      • Võlakiri ja võlakirjafond
      • Tuletisväärtpaberid
      • Investeerimiskonto
    • Pension
      • Miks pensioniks valmistuda?
      • I sammas
      • II sammas
      • III sammas
    • Leia huvipakkuv teema ja loe edasi
  • Kasulikud abivahendid
  • Kui on probleem
  • Elu- sündmused
  • Minu Raha
Aktsiatehingute tasude võrdlustabel
Sõnaraamat

Aktsiainvesteeringutega kaasnevad kulud

  • Aktsiate ostmise ja müümisega kaasnevad sulle kulud. Pead avama väärtpaberikonto, millelt võetakse igakuist hooldustasu, samuti maksad tehingute tegemisel tasu.
  • Kuna pankadel ja investeerimisühingutel, kes väärtpaberitehingute tegemise võimalust pakuvad, on erinev hinnakiri, tasub enne väärtpaberikonto avamist võrrelda erinevate pakkujate hindu ja tingimusi. Sa ei pea avama väärtpaberikontot samas pangas, kus igapäevaselt arveldad. Vaata ka aktsiatehingute tasude võrdlustabelit.
  • Aktsiate müümisest teenitud tulult pead maksma tulumaksu. Tulumaksukohustust saad edasi lükata, kui kasutad investeerimisel investeerimiskonto süsteemi.

Kasulikud viited

  • Investeerimise teejuht: investeeringud aktsiatesse lk 127–170
  • Investeerimisriskidest lähemalt
  • Investeerimiskontost lähemalt
Tweet

Aktsia ja aktsiafond

  • Aktsiatesse investeerimise plussid ja miinused
  • Väärtpaberite avalik pakkumine
  • Aktsiafond
  • Aktsiafondi plussid ja miinused

Kui ostad mõne ettevõtte aktsiaid, saad üheks selle ettevõtte omanikuks ehk aktsionäriks. Väikeinvestoril on kõige hõlpsam osta nende ettevõtete aktsiaid, mis on noteeritud mõnel väärtpaberibörsil. Näiteks Tallinna, Riia ja Vilniuse börsid kuuluvad maailma suurima börsikontserni NASDAQ OMX Groupi koosseisu. Vaata siit lähemalt. 

Ajalooliselt on aktsiaturud pakkunud kõige kõrgemat tootlust, samas kaasneb aktsiainvesteeringutega üldjuhul ka kõrgem risk võrreldes näiteks investeerimisfondidega. 

Aktsionärina ei ole sulle tulu garanteeritud. Tulu on võimalik teenida kas dividendidena, kui ettevõtte aktsionäride koosolek otsustab osa kasumist dividendina välja maksta või aktsia kursi tõusu pealt. Samas võib aktsia hind langeda näiteks ettevõtte kehvade majandustulemuste ja/või maailmamajanduse kehva olukorra tõttu. Samuti võidakse dividende mitte maksta, kui otsustatakse kasum hoopis ettevõtte arengusse investeerida või kui kasumit ei saadudki. Nii pead arvestama võimalusega, et su investeeringu väärtus vahepeal hoopis väheneb. Kui ettevõte peaks pankrotti minema, võid kogu rahast ilma jääda.

Nimiväärtus ja turuväärtus

Aktsia võib välja lasta nimiväärtusega aktsiana või nimiväärtuseta aktsiana. Nimiväärtust nimetatakse ka nominaalväärtuseks ja see on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud rahalise või mitterahalise sissemaksega ühe aktsia kohta. Kui aktsiad on välja lastud aga nimiväärtuseta, määratakse ühe nimiväärtuseta aktsia arvestuslik väärtus aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga.

Turuväärtus on aktsia hind börsil. Aktsia hinda mõjutavad paljud asjaolud: ettevõtte käekäik; majandussektori käekäik, kus see ettevõte tegutseb; ettevõtte asukohariigi käekäik; ettevõtte suurus, sest väiksemate ettevõtete aktsiad võivad ole kõikuvamate hindadega kui suuremate omad; üldised hoiakud aktsiatesse investeerimise kohta ehk investorite emotsioonid jne.

Aktsiate ostmine

Börsil noteeritud aktsiate ostmiseks pead avama pangas või mõne muu investeerimisühingu juures väärtpaberikonto. Vaata lähemalt siit.

Tweet

Aktsiatesse investeerimise plussid ja miinused

PlussidMiinused
aktsiate ostuga muutud ettevõtte üheks omanikuksriskantne väärtpaber: aktsia hind võib kõikuda suures ulatuses
sul on võimalik osa võtta aktsionäride üldkoosolekustreaalne risk kaotada investeeritud raha
aktsiate omanikul on õigus osale ettevõtte varast ja kasumistühe või teise aktsia ost eeldab põhjalikku ettevõtte majandusseisu uurimist ning analüüsimist
aktsiate omanikul on õigus dividendidelebörsil mittekaubeldavat aktsiat võib olla hiljem väga raske müüa, sest sellele ei pruugi ostjat leida
 aktsia hind on kõikuv ning sõltub konkreetse firma majanduslikust olukorrast ja plaanidest
 arvestama peab tehingukulude ja väärtpaberikonto hoolduskuludega
 tulu teenimise korral tuleb maksta tulumaksu

 

Tweet

Väärtpaberite avalik pakkumine

Väärtpaberite avalikul pakkumisel ehk väärtpaberite emiteerimisel pakutakse väärtpabereid kõikidele soovijatele – avalikkusele.

  • Kõige tavapärasemalt pakutakse avalikul pakkumisel aktsiaid. Uusi aktsiad emiteeriv ettevõte kaasab sellega oma ettevõtluse arendamiseks avalikkuselt täiendavat raha.
  • Avaliku pakkumisena käsitletakse teavet väärtpaberite omandamise võimaluste kohta. Teave peab olema piisavalt täpne nii pakkumise tingimuste kui pakutavate väärtpaberite osas, et soovijatel oleks võimalik otsustada, kas väärtpabereid osta või mitte.
  • Avaliku pakkumise korral võib tegemist olla nii väärtpaberite esmakordse avaliku pakkumisega (kasutatakse lühendit IPO – initial public offering) kui ka pakkumisega väärtpaberite järelturul, kus pakutakse juba varem välja lastud (emiteeritud) väärtpabereid.
  • Väärtpaberite avalik pakkumine kuulutatakse välja teate avaldamisega vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. See teade sisaldab endas muuhulgas infot, kus on võimalik tutvuda pakkumise kohta avaldatud dokumentatsiooniga.

Väärtpaberite avalik pakkumine ja prospekt

Väärtpaberite avaliku pakkumise korral avalikustatakse prospekt, mis sisaldab teavet nii pakutavate väärtpaberite kui ka neid väärtpabereid väljastava isiku ehk emitendi kohta.  

  • Prospektis avalikustatav teave annab võimaluse hinnata nii väärtpaberite kui ka emitendi finantsseisundiga seotud olulisi asjaolusid. 
  • Prospekt võib koosneda ühest või mitmest dokumendist. Igal juhul peab see sisaldama kokkuvõtet, milles esitatakse lühidalt ja selgelt ning arusaadavalt pakkumise põhilised asjaolud. Kui prospekt avalikustatakse inglise keeles või Finantsinspektsiooni loal mõnes  muus keeles, siis kokkuvõte avalikustatakse eesti keeles.
  • Kokkuvõte hõlmab küll pakkumise olulisemaid asjaolusid ning annab ülevaate prospektis sisalduvast, kuid seda tuleb siiski käsitleda vaid prospekti sissejuhatusena. Väärtpaberitesse investeerimise üle otsustamisel peab tutvuma kogu prospektiga. 
  • Reeglina peab väärtpaberite avaliku pakkumise prospekt, sealhulgas prospekti kokkuvõte olema enne selle avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist registreeritud Finantsinspektsioonis. Finantsinspektsioon kontrollib, kas esitatud dokumentatsioon ja selles kajastuvad andmed on kooskõlas õigusaktides sätestatuga. Andmete õigsuse eest prospektis vastutab väärtpaberite emitent.
Pane tähele!
Avaliku pakkumise läbi aktsiaid või võlakirju ostes on oluline teada, et esimesel etapil toimub aktsiate märkimine, mis pole veel ostutehing.

Võib juhtuda, et osta soovijaid on rohkem kui väärtpabereid, mida pakutakse. Nii ei pruugi investor saada aktsiaid nii palju, kui ta soovis. See, kuidas ülemärkimise puhul väärtpaberite jaotamine toimub, peab olema prospektis kirjeldatud. Samuti võib juhtuda, et märgitakse vähem aktsiaid ja emissioon ebaõnnestub.
 

Enne avalikus pakkumises osalemist:
 

  • Selgita välja, kas tegemist on seadusliku avaliku pakkumisega ehk kas pakkumine on registreeritud Finantsinspektsioonis või kas Finantsinspektsiooni on teises lepinguriigis registreeritud emitendi puhul nõuetekohaselt teavitatud. Infot Finantsinspektsioonis ja ka teistes Euroopa Liidu riikides registreeritud avalike pakkumiste kohta leiab Finantsinspektsiooni veebilehelt.
  • Tutvu avaliku pakkumise prospektiga ning tee endale selgeks pakkumisega seotud asjaolud.
  • Selgita välja, millised on investeeringuga seotud kulutused.
  • Küsi vajadusel pakkujalt täiendavaid selgitusi pakkumise asjaolude kohta. 
  • Hinda pakkumise vastavust oma investeerimiseesmärkidele ja riskitaluvusele.
     

Investoril on õigus:

  • Olla informeeritud teiste investoritega võrdsetel alustel, st investoreid peab informeerima võrdses ulatuses ja sarnase korra kohaselt. 
  • Tutvuda prospektiga ning saada selgitusi väärtpaberite pakkumise asjaolude kohta.
  • Nõuda trükitud prospekti tasuta kättetoimetamist konkreetse pakkumise raames väärtpabereid turustava isiku poolt.
  • Omandada investeeringu suurusele vastav osa pakutavatest väärtpaberitest. Väärtpaberi omandamise tingimused ja kord, sealhulgas vajalikud toimingud väärtpaberite omandamiseks ning väärtpaberite jagamise kord on kehtestatud prospektis. Seetõttu peab tähelepanelikult tutvuma prospekti vastava osaga ning võimalike küsimuste korral paluma selgitusi pakkumist korraldavatelt isikutelt.
  • Nõuda pakutud väärtpaberite tagasiostmist vähemalt märkimisel makstud ostuhinna eest juhul, kui pakkuja avalikustab pakkumise perioodil prospekti lisa, millega esitatakse või muudetakse prospektis sisalduva teabega seotud olulisi asjaolusid.
  • Nõuda kahju hüvitamist, mis tuleneb prospektis esitatud väärtpaberi hindamise seisukohalt olulise teabe mittevastavusest tegelikkusele kui emitent või pakkuja oli või pidi sellest teadlik olema. Sama kehtib ka siis, kui prospektist on välja jäetud asjakohased faktid või pakkuja on varjanud teavet. Prospekti kokkuvõtte põhjal võib investor nõuda kahjutasu, kui kokkuvõte oli eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus. 
  • Kahju hüvitamise kohustus lasub pakkujal või emitendil ka juhul, kui prospektis on märgitud teabe saamise allikaks kolmas isik.
  • Kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades pakutud väärtpaberid kannatanult hinna eest, mis kannatanu sellise pakutud väärtpaberi omandamiseks tasus. Sel juhul vabaneb kahju tekitaja muu kahju hüvitamise kohustusest.
  • Kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat arvates vastava väärtpaberi pakkumise algusest valeteavet sisaldava või mittetäieliku prospekti alusel.
  • Nõue väärtpaberite tagasiostmiseks tuleb esitada pakkujale pakkumise teates sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks tööpäeva, arvates prospekti lisa või pakutava väärtpaberi müügihinna ja arvu kohta lõpliku teabe avalikustamisest.

 

Kasulikud viited

  • Investeerimisfondidest lähemalt
  • Investeerimisriskidest lähemalt
Tweet

Aktsiafond

Aktsiafond on üks investeerimisfondide liike. Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib professionaalne fondivalitseja. Kui tegemist on aktsiafondiga, tähendab see seda, et fondivalitseja paigutab investoritelt saadud raha erinevate, peamiselt börsidel kaubeldavate ettevõtete aktsiatesse.

Fondide investeerimiseesmärgid ja -strateegia, tasud ja muu info on kirjas fondi tingimustes ja prospektis. Kõige lihtsamalt ja kokkuvõtlikumalt on info kirjas lihtsustatud prospektis. Sellega saad tutvuda näiteks kas fondivalitseja juures või tema kodulehel.

Investeerimisfondi osakute ostmiseks pead pangas või mõne investeerimisühingu juures avama väärtpaberikonto.

Tasud

Investeerimisel aktsiafondi tuleb arvestada kahte liiki tasudega:

  1. Väljalaske- ja tagasivõtmistasud. Need on tasud, mida investor maksab fondiosakute ostmisel või müümisel. Need kajastuvad osaku väljalaske- ja tagasivõtmishinnas ja on tavaliselt teatud protsent osaku puhasväärtusest. Mõnikord võib väljalasketasu ja tagasivõtmistasu olla ka konkreetne summa.

  2. Tasud, mida makstakse sinu fondiinvesteeringu arvelt. Need võivad olla näiteks valitsemistasu, edukustasu, depootasu, muud võimalikud tehingutasud, tasud väärtpaberitehingute vahendajatele jms. Näiteks valitsemistasu maksad fondivalitsejale fondi valitsemise eest ja see on üldjuhul määratud teatud protsendina fondi varadest aasta kohta.

Tweet

Aktsiafondi plussid ja miinused

PlussidMiinused
riskid on hajutatudei ole sobilik lühiajaliseks investeeringuks
suurem likviidsus võrreldes ühe ettevõtte aktsiasse investeerimisegakuigi riskid on fondis hajutatud, ei tähenda see, et risk puudub
võimalus investeerida korraga erinevate riikide ja/või ettevõtete aktsiatessefondiosaku müümisel ning tulu teenimisel tuleb maksta tulumaksu
fondi investeerimisstrateegia ja –eesmärgid on fikseeritud prospektis ja fondi tingimustes, kus saab tutvuda põhilise informatsioonigatuleb arvestada fondivalitseja poolt kehtestatud tasude ja muude tehingukuludega
investeeringud on juhitud professionaalse fondijuhi poolt 
regulaarsed raportid 
riiklik järelevalve fondi tegevuse üle 

 


  • Teenused:
  • Igapäevased pangateenused
  • Pangakaardid
  • Hoiused
  • Laenud
  • Liising
  • Kindlustus
  • Investeerimine
  • Pension
  • Kasulikud abivahendid:
  • Uudised
  • Kalkulaatorid
  • Võrdlustabelid
  • Korduvad küsimused
  • Huvitavat lugemist
  • Mängud
  • Sõnaraamat
  • Kontaktandmed
  • Kui on probleem:
  • Makseraskustes käitumine
  • Lähedase kaotus ja pärimine
  • Probleem pangateenusega
  • Probleem liisinguga
  • Probleem tarbijakrediidiga
  • Probleem kindlustusega
  • Probleem investeerimisega
  • Petuskeemid
  • Kuidas hoiduda pettusest
  • Elusündmused:
  • Igapäevased rahaasjad
  • Raha kasvatamine
  • Pension
  • Lähedase kaotus

© FINANTSINSPEKTSIOON

Kasutustingimused

Sakala 4, Tallinn 15030

Tel: 6680 500

Faks: 6680 501

tarbija@fi.ee