Laenukalkulaator

Intress laenujäägilt või kogusummalt?

Uuri enne laenulepingu sõlmimist, kas intressi arvestatakse laenujäägilt või laenusummalt. Viimane arvestusviis on muudel võrdsetel tingimustel sulle oluliselt kallim, sest kuigi oled laenuperioodi jooksul osa laenu juba tagasi maksnud, arvestatakse intressi ikkagi veel kogusummalt, mille laenasid.

Intress on laenu hind, mida tuleb pangale laenu kasutamise eest maksta ning selle suurust ehk intressimäära väljendatakse protsentides. Tee endale selgeks, millest koosneb sinu laenu intressimäär ja millised on intressimäära kujunemise alused. Samuti uuri, kas intressimäära kujunemise alused võivad laenulepingu jooksul muutuda. 

Kindla protsendiga intressimäär

Üks intressimäära kujundamise variant on selline, et intressimäär on kindel protsent, mis on sinu ja laenuandja vahel laenulepingut sõlmides kokku lepitud. Sellised laenud on näiteks riiklik õppelaen ning tavaliselt ka väikelaen, tarbimislaen, järelmaks ja krediitkaart. Eluasemelaenu on samuti võimalik sõlmida fikseeritud intressimääraga.

Muutuv intressimäär

Teine variant intressimäära kujundamisel on pangapoolne marginaal + Euribor. Sellised laenud on näiteks eluasemelaen ning teised hüpoteegiga tagatud laenud (näiteks suuremas summas tarbimislaen).

  • Pangapoolne marginaal on reeglina täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. Marginaali arvutab pank igale kliendile personaalselt. Selle suurus võib sõltuda kliendi sissetulekust, laenusummast, tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning panga ja kliendi suhtest. Näiteks sellest kui korrektselt on täidetud eelnevad kohustused panga ees. 
  • Euribor (European Interbank Offered Rate) on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks, nii et üldjuhul muutub Euribor iga 6 või 12 kuu tagant. Vastavalt sellele muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant. Kui Euribor on selle aja jooksul tõusnud, siis tõuseb ka laenumakse ja vastupidi. 

Eluasemelaenu puhul võivad pangad kasutada ka teistsuguseid intressi kujundamise aluseid, selle kohta loe täpsemalt siit.

Kas mõistlik on võtta muutuva või fikseeritud intressiga laen?

  • Muutuva või ujuva intressiga laenu korral koosneb intress kahest komponendist: ajas muutuvast Euriborist ning panga ja kliendi vahel fikseeritud marginaalist. Muutuva intressiga laenu korral muutub Euribor üldjuhul iga 6 või 12 kuu tagant. Vastavalt sellele muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant. Kui Euribor on selle aja jooksul tõusnud, siis tõuseb ka laenumakse ja vastupidi.
  • Fikseeritud intressiga laenu korral lepivad klient ja pank pikemaks ajaks kokku lõpliku intressi (näiteks viieks või kümneks aastaks). Fikseeritud intressiga kaitseb laenuvõtja ennast intresside tõusude eest, sest vaatamata intresside võimalikule tõusule tema laenumakse kokkulepitud perioodi jooksul ei muutu. Samas peab fikseeritud intressiga laenuvõtja arvestama sellega, et kui rahaturul hinnad vähenevad (ehk laenuhind väheneb), siis tema maksab ikka fikseeritud intressi.

See, kas soodsam on fikseeritud või ujuva intressiga laen, sõltub muutujast, mille suurus ei ole üheselt ette ennustatav - üleeuroopalisest pankadevahelisest laenuintressist Euribor. Kumb laenuintress on ühel või teisel ajahetkel soodsam, sõltub sellest, milline on arvutuse hetkel Euribori suurus. Euribori ning selle määra liikumise kohta leiab infot pankade kodulehekülgedelt ja siit.

Intress pole ainus kulu

  • Ükskõik millise laenu võtmisel arvesta, et lisaks intressile kaasneb veel kulusid, näiteks lepingutasu või muud teenustasud. Laenuandja on kohustatud sind kõigist kuludest informeerima ning välja tooma tarbijakrediidi kulukuse määra.
  • Tarbijakrediidi kulukuse määr on informatiivne näitaja, mida arvutatakse aastase protsendina ja mis näitab laenu kasutamisest tulenevat kogukulu sinu jaoks (intress, laenulepingu sõlmimise tasu, muud võimalikud tasud).
  • Krediidi kulukuse määr sõltub konkreetse laenu summast, tähtajast, intressimäära ja lepingutasu suurusest, kas on muid ühekordseid või regulaarseid kulusid jne. See tähendab, et erinevate laenuandjate sama liiki laenud (nt õppelaen, eluasemelaen, väikelaen) on erineva krediidi kulukuse määraga.

Kasulikud viited

Laenamisega seotud tasud

Laenamine on seotud nii ühekordsete kui regulaarsete tasudega. Regulaarsed tasud on näiteks igakuise laenumakse intress, tagatise kindlustamine ning laenu- ja/või elukindlustus.  

Võimalikud tasud on järgmised:

  • Kinnisvara hindamine. Eluasemelaenu tagatiseks on enamasti ostetav kinnisvara. Pank võib enne laenulepingu sõlmimist nõuda laenu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisakti. Tagatist võib hinnata panga töötaja või panga poolt aktsepteeritud hindaja – kinnisvarabüroo. Tagatise hindamise kulud tuleb tasuda laenutaotlejal.
  • Lepingutasu. Laenulepingu sõlmimise ja hiljem ka võimaliku muutmise eest võtab pank üldjuhul tasu, mis on määratud protsendina sinu laenusummast või on fikseeritud summa.
  • Intress on laenu hind, mida tuleb laenu kasutamise eest maksta.
  • Notaritasu ja riigilõiv. Pärast eluasemelaenu lepingu allakirjutamist sõlmitakse notari juures kinnisvara ostu-müügileping ning kinnisvarale hüpoteegi seadmise leping. Hüpoteek seatakse panga kasuks. Pärast lepingute sõlmimist tuleb laenusaajal tasuda nii notaritasu kui ka riigilõiv.
    Notaritasu suurus sõltub tehingu väärtusest ja tasu määrad on kehtestatud notari tasu seaduses. Riigilõivu suurus sõltub samuti tehingu väärtuset ja riigilõivu määrad on kehtestatud riigilõivuseadusega.
  • Kindlustuskulud. Laenulepinguga võtab laenusaaja kohustuse laenu tagatiseks oleva kinnisvara kindlustada. Seega lisanduvad kindlustusmaksed vähemalt selle perioodi eest, mil sa pangale laenu tagasi maksad. Kindlustuslepinguga maandab pank oma riski, et tagatiseks antud vara võib laenuperioodi jooksul kahjustuda või hävida. Kindlustuslepingu sõlmimisel tuleb laenulepingust lugeda, millises ulatuses ja milliste riskide vastu pank kindlustust nõuab.
     
    Kõiki muid kindlustusi, mida sulle pakutakse, võib, kuid ei pea ostma. Näiteks pikaajaliste laenude puhul soovitab pank sõlmida elukindlustus- ja/või laenukindlustuslepingu. Sel juhul kindlustad oma laenu selliselt, et sinu surma korral ei jää laenukohustus pereliikmete kanda, vaid puudujääv laenusumma tasutakse laenukindlustusmaksest. Sama eesmärki täidab põhimõtteliselt ka elukindlustus.

    Tasub teada!Sa ei pea kindlustust sõlmima laenu andnud panga pakutavas kindlustusseltsis, vaid võid ise seltsi valida. Küll aga pead kindlasti järgima, et kindlustatud saaksid kõik need riskid, mille vastu laenulepingus on kohustus kindlustada. Üldiselt on nõutav kindlustamine tule, vee, vandalismi ja loodusõnnetuse vastu ja reeglina tuleb kindlustada taastamisväärtuse ulatuses. Taastamisväärtus on eluaseme uuesti ülesehitamise või remondi maksumus tänaste ehitushindade juures.