Kahju põhjustaja ja kahjustatud isik peavad liiklusõnnetusest viivitamata teavitama kas kahju põhjustaja kindlustusandjat või kahjustatud isiku kindlustusandjat.

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt võib liikluskahjust teatada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Arusaamatuste vältimiseks on kasulik seda teha kirjalikult, näiteks e-kirjaga. Kui kahjustatud isik teatab kindlustusjuhtumi toimumisest kirjalikus (ka e-kirja) vormis, loetakse, et ta on ühtlasi esitanud kahju hüvitamise nõude ja täiendavat avaldust kahju hüvitamiseks ei ole vajalik esitada. 

 Kui pole teada, kas ollakse kannatanu või kahju põhjustaja, siis tuleb juhtunust teatada oma kindlustusseltsile või Eesti Liikluskindlustuse Fondile.

Kui üks õnnetuses osalenutest oli välisriigi sõiduk, tuleb kindlasti täpsustada selle kindlustusandja andmed ja küsida rohelise kaardi duplikaat. Edasi tuleb pöörduda välisriigi kindlustusseltsi kahjusid käsitleva korrespondendi või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole.

Mis juhtub, kui sa ei tegutse nõuetekohaselt?

Kannatanu ja liiklusõnnetuse põhjustanud isik on kohustatud säilitama liiklusõnnetuses osalenud sõiduki ja muu kahjustatud vara võimalikult liiklusõnnetuse järgses seisundis. Seda kuni ajani, mil kindlustusseltsi esindaja on sõiduki üle vaadanud. Kui kindlustusselts sõidukit üle ei vaata, tuleb sõiduk hoida liiklusõnnetuse järgses seisundis kuni seitse päeva pärast liiklusõnnetusest teatamist. Kindlustusseltsil on õigus seda tähtaega pikendada kuni 15 päevani juhul, kui ta sellest kirjalikult teatab.

Kui kannatanu rikub kohustust kahjustatud sõiduki või muu kahjustatud asja säilitamiseks ja kindlustusandjal ei ole võimalik enam kogu kahju suurust kindlaks teha, siis kindlustusandja hüvitab vaid selle osa kahjust, mis oli võimalik kindlaks teha.

Kui kahju põhjustaja sõidukijuht ei näita kahjustatud sõidukit kindlustusandjale ette või ei anna juhtunu kohta vajalikku teavet, siis võib kindlustusandja esitada kahju põhjustanud sõidukijuhile regressnõude (maksimaalses summas 640 EUR).

Isikukahju korral on kannatanu kohustatud minema arstlikule läbivaatusele, kui kindlustusandja on ta sinna suunanud. Kui kannatanu nimetatud kohustust rikub, võib kindlustusselts vähendada hüvitist või keelduda kahju hüvitamisest.