Prindi see leht

Kohustuslik kogumispension ehk pensioni II sammas

Kohustusliku kogumispensioniga liitumine on kohustuslik kõigile, kes on sündinud pärast 1983. aasta 1. jaanuari. Kohustuslik liitumiskuupäev on sel juhul 18. aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuar. Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib valikuavalduse esitada ka vähemalt 16-aastane.

Kui oled sündinud pärast 1983. aasta 1. jaanuari ja pensionifondide vahel ise valikut ei tee, siis loositakse sulle konservatiivse investeerimisstrateegiaga kohustuslik pensionifond. Sul on õigus juba valitud või loosiga saadud fondi ise hiljem vahetada.
 

Enne 1983. aastat sündinutele oli kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitumine vabatahtlik, selleks tuli esitada avaldus. Avalduse esitamise tähtaeg sõltus sünniaastast. Tänaseks on enne 1983. aastat sündinud inimeste liitumine kohustusliku kogumispensioniga lõppenud.

Kui palju ja kuidas ma kogun?

Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud inimene, kelle eest tööandja tasub sotsiaalmaksu või kes maksab ise enda eest sotsiaalmaksu, kogub pensionipõlveks raha kohustuslikku pensionifondi. Töötaja brutopalgast läheb 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4% ja selle võrra jääb su riikliku pensioni (I sammas) kindlustusosak väiksemaks.

Kui perre sünnib laps ja tema vanem saab vanemahüvitist, maksab riik vanemahüvitise pealt iga sündinud lapse kohta. Täpsemat infot loe Pensionikeskuse lehelt

Võimalus sissemakseid ajutiselt suurendada
Kuni 15. septembrini 2013 oli võimalik esitada avaldus, et suurendada oma brutopalgast pensionifondi minevat makset aastatel 2014–2017 kahelt protsendilt kolmele.

Riigipoolne makse suurenes 2014–2017 automaatselt neljalt protsendilt kuuele protsendile nende pensionikogujate eest, kes tegid 2009. aastal avalduse omapoolsete maksete jätkamiseks – ajal, mil riigipoolsed maksed majanduskriisi tõttu ajutiselt külmutati. Need inimesed, kes toona avaldust ei esitanud, aga soovisid riigilt aastatel 2014–2017 saada 6% makset, pidid selleks esitama avalduse (seda sai teha 15. septembrini 2013) ning suurendama ka enda palgalt laekuvat makset kolmele protsendile.

 

Valida saab üle 20 pensionifondi vahel

Kohustuslik pensionifond toimib üldjoontes samadel alustel nagu tavaline investeerimisfond. Samas on kohustuslikele pensionifondidele kehtestatud rangemad investeerimispiirangud, maksusoodustused ning piirangud sisenemisel ja väljumisel.

Kohustusliku kogumispensioniga on võimalik liituda näiteks panga või kindlustusseltsi kontorites või internetipangas. Praegu on võimalik valida üle 20 erineva investeerimisstrateegiaga kohustusliku pensionifondi vahel. Samaaegselt võib sissemaksed teha vaid ühte kohustuslikku pensionifondi. Pensionifondid on registreeritud Finantsinspektsioonis

Pensionifondi osakute pakkuja ei tohi seada kohustusliku pensionifondi valikuavalduse esitamist või kohustusliku pensionifondi osaku omamist eeltingimuseks, kui inimene soovib sõlmida mõnda teist kindlustus-, finants- või investeerimisteenuse lepingut või soovib mõnda sellist lepingut muuta. Samuti ei tohi mõne muu kindlustus-, finants- või investeerimisteenuse lepingu tingimusi seada sõltuvaks sellest, kas inimene esitab pensionifondi valikuavalduse või kas ta omab kohustusliku pensionifondi osakuid.  

Investeerimisrisk!Pensionifondid investeerivad oma varad üldjuhul väärtpaberitesse ja vähemal määral ka kinnisvarasse. Fondide väärtus oleneb sellest, kuidas muutuvad ajas vastavate väärtpaberite ja muude varade hinnad. Kui need tõusevad, saab pensionifondi osaku omanik investeerimisest kasu, kui langevad, siis mitte. Seega pole fond riskivaba teenus, selle edukus sõltub majanduskeskkonna edukusest ja fondijuhtide oskusest investeerimistegevusega osakuomanikele kasu tuua.
 
Kui sind mingil põhjusel oma praeguse pensionifondi käekäik ei rahulda, saad oma pensionifondi osakud kas osaliselt või täies mahus vahetada mõne teise pensionifondi osakute vastu. Seda on võimalik teha kolm korda aastas.
 
Osakute vahetamiseks 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval tuleb registripidajale avaldus esitada hiljemalt 30. novembril. Selleks, et vahetada pensionifonde 1. maile järgneval esimesel tööpäeval või 1. septembril, tuleb avaldus esitada vastavalt hiljemalt 31. märtsil või 31. juulil.
 
Tulevaste sissemaksete suunamise uude pensionifondi võib osakuomanik otsustada igal ajal. Selleks tuleb esitada registripidajale avaldus ning uude fondi hakkavad maksed liikuma mitte hiljem kui kolmandal tööpäeval alates avalduse vastuvõtmisest. 
 

Kahju hüvitamine

Pensionifondivalitseja poolt osakuomanikele tekitatud kahju hüvitatakse vastatavalt Tagatisfondi seaduses sätestatud tingimustele, ulatusele ja korrale. Vaata täpsemalt siin.