Kui maja või korteri kahjustumise korral käib selle taastamine või uue eluaseme ostmine üle jõu, oleks mõistlik sõlmida kodukindlustuse leping. Kui kindlustamisega kokkupuudet varem olnud ei ole, arvatakse vahel, et maja või korter tuleks kindlustada turuväärtuse ulatuses. Maja ja korteri kindlustusväärtus ei ole aga turuhind!
Kodu kindlustamisel võetakse tavaliselt aluseks elamu või korteri taastamisväärtus. Kindlustamist taastamisväärtuse ulatuses nõuavad reeglina ka pangad, kui nad eluaseme soetamiseks laenu annavad. Vanade ja renoveerimata hoonete kindlustamisel võib kindlustusselts aluseks võtta ka hoone jääkväärtuse.

Taastamisväärtus on eluaseme uuesti ülesehitamise või remondi maksumus tänaste ehitushindade juures. Kindlustusseltsi poolt makstava hüvitise aluseks on reeglina taastamisväärtus kui korter või elamu tegelikult taastatakse. Kui toimub kindlustusjuhtum, maksab kindlustusselts välja kahju suurusega võrduva hüvitise või korvab ehitusfirmale elamu taastamise kulud. Taastamisväärtuse suurus on oluline seetõttu, et muuhulgas ka selle alusel arvutatakse kindlustusmakse. Mida rohkem läheb eluaseme taastamine maksma, seda suurem on kindlustusmakse ja vastupidi.

Lisaks sellele, et elamispinna taastamisväärtuse pakub välja kindlustusselts, peaks elamu või korteri omanik ka ise hindama, kui palju eluaseme taastamine maksma võib minna. Selleks tuleb võrrelda kindlustusseltsi poolt pakutud taastamisväärtust kehtivate ehitushindade vastu. Pärast sellise võrdluse tegemist saab hinnata, kas kindlustusseltsi poolt pakutav hind ja seeläbi arvutatud kindlustusmakse on vastuvõetav. Alati tasub samasugustel tingimustel pakkumist küsida ka teistelt kindlustusseltsidelt. Ehitushindade muutumise kohta leiab ametliku info Statistikaameti kodulehelt.

Kui ehitushinnad langevad, peaks seda arvesse võtma ka hoone taastamisväärtuse hindamise puhul. Kui leiad, et kindlustusseltsi poolt pakutud taastamisväärtus ei arvesta tänast ehitusturu olukorda, siis asu seltsiga läbirääkimistesse.

Seda, kas ühe või teise kindlustusseltsiga kodukindlustusleping sõlmida, otsustab lõpuks ikkagi klient ise, mitte kindlustusselts. Arvesta, et hea leping on selline, kus kindlustatud on just see vara, mis võib saada kahjustatud või hävida. Hea kindlustuslepingu tunnuseks on ka see, et kindlustatud ei ole midagi ülearu, sest iga kindlustuskaitse maksab. Näiteks kas paneelmaja neljanda korruse elanikul on põhjust karta tormikahjusid või sisemaa elanikul üleujutust? Kui lepingus on riske, mille realiseerumine on ebatõenäoline või mille katmise suhtes sul huvi ei ole, siis asu samuti seltsiga läbirääkimistesse.