Minuraha Sinu erapooletu abimees rahaasjade korraldamisel
  • Eesti keeles
  • По-русски
Minu raha

Log in with Facebook

MINU RAHA. KULUD, TULUD JA EESMÄRGID

Oma eelarve koostamiseks, salvestamiseks ja hilisemaks täiendamiseks logi sisse. Sisse logimiseks vali kahe võimaluse vahel: registreerud ja lood endale kasutajanime ja salasõna või logid sisse Facebookiga. Sõltumata sellest, kumba varianti eelistad, näed oma sisestatud andmeid üksnes sina, kui sa just ise oma paroole kellelegi kättesaadavaks ei tee.
NB! Kui oled esimest korda sisse loginud näiteks registreerunud kasutajana ja järgmine kord sisened Facebooki kaudu, siis sa eelmisel korral ehk registreerunud kasutajana salvestatud andmeid ei näe. Seetõttu tasub kogu aeg sisse logida samal viisil!
Kui eelistad mitte sisse logida, siis su andmed ei salvestu, kuid eelarve ridu saad täita ja vormi pdf-formaadis välja trükkida. 

Nõusolek ja põhimõtted isikuandmete töötlemiseks
Finantsinspektsiooni poolt veebilehe minuraha.ee vahendusel (edaspidi Veebileht) pakutava teenuse „Minu raha“ (edaspidi Teenus) kasutamisega kinnitan, et olen tutvunud ja annan nõusoleku mulle kuuluvate isikuandmete töötlemiseks alljärgnevate põhimõtete alusel:

  • Isikuandmete töötlejaks on Finantsinspektsioon (aadress: Sakala 4, Tallinn 15030; telefon: 6680 500; mail: info@fi.ee).
  • Teenuse raames töötleb Finantsinspektsioon Teenuse kasutaja isikuandmeid ulatuses, mis puudutab Teenuse kasutaja enda poolt Teenuse raames sisestatavat ja soovi korral salvestuvat eelarvet (tulud, kulud, prognoosid jms). Käesolev nõusolek on antud kõikide Teenuse kasuta isikuandmete töötlemise kohta mida Teenuse kasutaja on Teenuse kasutamise raames pidanud vajalikuks Teenusesse sisestada.
  • Teenuse raames Teenuse kasutaja poolt info sisestamine ja selle maht on vabatahtlik, nagu ka selle kustutamine. Finantsinspektsioon võib vajadusel kogutud isikuandmed kustutada.
  • Andmete töötlemise eesmärgiks on pakkuda teenust, mille kaudu on Teenuse kasutajal võimalik jälgida enda poolt koostatud eelarvet ning analüüsida endaga seotud rahaasju.
  • Finantsinspektsioon võib volitada Teenuse kasutaja isikuandmeid töötlema teisi isikuid või asutusi, eelkõige seoses Teenuse osutamiseks vajamineva tehnilise toega.
  • Finantsinspektsioon järgib isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.
  • Teenuse kasutajal on seoses teda ennast puudutavate isikuandmetega kõik isikuandmete kaitse seadusest tulenevad õigused, sh õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt Teenuse kasutaja kohta kogutud isikuandmetega, nõuda isikuandmete parandamist, täpsustamist, kustutamist jm. Käesoleva nõusoleku võib Teenuse kasutaja igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
  • Isikuandmete õiguste kohta saab täpsemat teavet isikuandmete kaitse seadusest (www.riigiteataja.ee) või Andmekaitse Inspektsioonist (www.aki.ee).
  • Finantsinspektsioonil on õigus käesolevaid isikuandmete töötlemise põhimõtteid iseseisvalt muuta, teavitades nendest Veebilehe vahendusel.

 

Logi sisse:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

Unustasid parooli?

Jäta meelde


Sisse logides kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun tingimustega.

Oled uus kasutaja:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

korda salasona

Olen tutvunud ja nõustun tingimustega

Asud siin:
Kasulikud abivahendid > Uudised > Kulud ületavad aeg-ajalt tulusid 42% inimestest
  • Teenused
  • Kasulikud abivahendid
    • Uudised
    • Kalkulaatorid
      • Palgakalkulaator
      • Õppelaenu kalkulaator
      • Säästmise kalkulaator
      • Hoiuse intressitulu kalkulaator
      • Laenukalkulaator
      • Euribori muutuse mõju laenumaksetele
      • Kiirlaenu kalkulaator
      • Investeeringute tootluse kalkulaator
      • Liitintressi kalkulaator
      • Investeerimisfondi tootluse kalkulaator
      • II samba pensionifondide tasude ja tootluse kalkulaator
      • Pere-eelarve vorm
      • Pere-eelarve stressitaluvuse kalkulaator
      • Reisikulude eelarve
      • Eurokalkulaator
      • Liikluskindlustuse kalkulaator
    • Võrdlustabelid
      • Pankade teenustasud
      • Pankade näidistarbijate teenustasud
      • Hoiuseintressid
      • Krediitkaardid
      • Tarbimislaenu intressid
    • Korduvad küsimused
      • Küsimused panga- ja investeerimisteenuste kohta
      • Küsimused kindlustamise kohta
      • Küsimused investeerimiskonto kohta
      • Küsimused II samba kohta
      • Muud küsimused
    • Huvitavat lugemist
      • Finantsaabits
      • Uuringud
    • Mängud
      • Pane oma teadmised proovile!
    • Sõnaraamat
    • Kontaktandmed
    • Leia huvipakkuv teema ja loe edasi
  • Kui on probleem
  • Elu- sündmused
  • Minu Raha
Uudised Arhiiv

  • 4. jaanuar 2019

    Kuidas uuel aastal oma rahaasjad kontrolli all hoida

  • 27. november 2018

    Millele pöörata tähelepanu investeerimisriskiga elukindlustuse lepingu sõlmimisel?

  • 15. november 2018

    Tarbimislaenude maht kasvas varasemast veelgi tempokamalt

  • 31. oktoober 2018

    Makseteenuseid saab nüüd mugavalt võrrelda

  • 30. oktoober 2018

    Eesti Panga muuseum ootab 3. novembril rahatarkuse perepäevale

  • 2019
    • jaanuar
    • veebruar
    • märts
    • aprill
    • mai
    • juuni
    • juuli
    • august
    • september
    • oktoober
    • november
    • detsember
  • 2018
  • 2017
  • 2016
  • 2015
  • 2014
  • 2013
  • 2012
  • 2011
  • 2010
  • 2009
  • 2008
  • 2007
  • 2006
Tweet
16. märts 2011

Kulud ületavad aeg-ajalt tulusid 42% inimestest

Viimase aasta jooksul on 42% eestimaalastest kogenud olukorda, kus nende sissetulek ei kata täielikult kulutusi, selgub uuringust „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“.
 
Kui tulud ei katnud kulusid, oli uuringus küsitletute seas kaheks peamiseks käitumisviisiks kulude vähendamine (39%) ja laenamine perelt või sõpradelt (31%). Üheksa protsenti vastanuist aga kasutas rahanappusesse jäädes krediitkaarti, et arvete ja toidu eest maksta.
 
Seejuures ei ole ajutistesse rahalistesse raskustesse sattujad mitte ainult väikese sissetulekuga inimesed. Uuring näitas, et olukordi, kus kulutused ületasid sissetulekut, tuli ette 36% vastanuist, kelle netosissetulek pereliikme kohta oli üle 7500 krooni kuus.
 
Kuigi rahalistesse raskustesse sattumise üks põhjus võib olla majanduskriis ja selle mõjud näiteks tööhõivele, siis ei saa mainimata jätta ka inimeste harjumatust või oskamatust oma rahaasju pikemaajaliselt ette planeerida. Uuringu põhjal ei sea endale pikemaid rahalisi eesmärke 60% küsitletutest ning kõige levinum planeerimisperiood on üks kuu ehk palgapäevast palgapäevani.
 

Kuidas rahalistes raskustes käituda?

Ei maksa loota, et olukord laheneb iseenesest – isegi siis, kui rahalised raskused tunduvad olevat ajutised. Probleemiga tuleb tegeleda, enne kui see veelgi suuremad mõõtmed omandab.
  • Alustuseks tuleks üle vaadata oma pere-eelarve või kui seda veel pole, tuleks pere-eelarve kindlasti koostada, et saada täpne ülevaade oma tuludest ja kuludest ning leida võimalusi säästmiseks. Kindlasti tasub eelarvet tehes tulevikku vaadata ja mõelda, millised muudatused sissetulekutes võivad ees oodata. Vastavalt sellele saad järgnevate kuude jaoks koostada range eelarve, kus tulud ja kulud peaksid saama tasakaalu.  
  • Kui sul on võetud mõni laen – olgu siis eluasemelaen või tarbimislaen – ja näed, et lähikuudel võib selle tagasimaksmisega probleeme tekkida, võta kohe ühendust laenuandjaga. Kindlasti ei tohi venitada ja laenu võlgnevusse lasta! Laenuandja poole pöördudes selgita oma olukorda ja uuri, millised oleksid võimalikud lahendusvariandid. Sulle võidakse pakkuda näiteks maksepuhkust või igakuise laenumakse vähendamist koos laenu tagasimaksmise aja pikendamisega. Enne ükskõik millise lahenduse kasuks otsustamist püüa analüüsida, mida see sulle tegelikult tähendab. Missugused lepingumuudatused sind ootavad, missuguseid kulutusi see kaasa toob?

    Näiteks laenuperioodi pikendamisel väheneb küll igakuine kuumakse, kuid kokkuvõttes maksad laenuandjale rohkem intressi. Maksepuhkuse vormistamisel tasub teada, et enamasti antakse see kuni kuueks kuuks ning reeglina laenu põhiosale – intresse tuleb aga edasi maksta. Lisaks tuleb arvestada sellega, et ühe laenulepingu tingimuse muutmine võib kaasa tuua ka mõne teise laenulepingu tingimuse muutmise – näiteks võib pank seada maksepuhkuse andmise eelduseks sinu riskimarginaali tõstmise.
  • Kindlasti ei tohiks ajutiste rahaliste raskuste leevendamiseks võtta ülikõrge intressiga SMS-laenu. Laenates kuuks ajaks 200 eurot, võib tunduda tagasi makstav 250 eurot mitte väga suure summana, kuid kui arvutada, kui suur on sellise laenu intress aasta baasil, on tulemuseks 300%.  
Uuringu „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“ viis Faktum & Ariko Rahandusministeeriumi tellimusel läbi 2010. aasta oktoobris ja novembris. Valim oli 1000 inimest vanuses 18–74 aastat. 
  • Loe lisaks rubriigist"Kuidas makseraskustes käituda?".
     
  • Tutvu uuringuga „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“.
     
  • Vaata, kuhu pöörduda probleemide korral. 

  • Teenused:
  • Igapäevased pangateenused
  • Pangakaardid
  • Hoiused
  • Laenud
  • Liising
  • Kindlustus
  • Investeerimine
  • Pension
  • Kasulikud abivahendid:
  • Uudised
  • Kalkulaatorid
  • Võrdlustabelid
  • Korduvad küsimused
  • Huvitavat lugemist
  • Mängud
  • Sõnaraamat
  • Kontaktandmed
  • Kui on probleem:
  • Makseraskustes käitumine
  • Lähedase kaotus ja pärimine
  • Probleem pangateenusega
  • Probleem liisinguga
  • Probleem tarbijakrediidiga
  • Probleem kindlustusega
  • Probleem investeerimisega
  • Petuskeemid
  • Kuidas hoiduda pettusest
  • Elusündmused:
  • Igapäevased rahaasjad
  • Raha kasvatamine
  • Pension
  • Lähedase kaotus

© FINANTSINSPEKTSIOON

Kasutustingimused

Sakala 4, Tallinn 15030

Tel: 6680 500

Faks: 6680 501

tarbija@fi.ee