Prindi see leht

Kuidas valida kohustuslikku pensionifondi?

II sambasse pensioniraha kogujatel on valida üle 20 pensionifondi vahel, mida pakuvad neli fondivalitsejat: LHV Varahaldus, Luminor Pensions Estonia, SEB Varahaldus, Tuleva Fondid AS ja Swedbank Investeerimisfondid. 
 

Enne kui langetad otsuse, millisesse pensionifondi raha koguma hakkad või kui kaalud fondi vahetamist või uute sissemaksete suunamist uude fondi, peaksid võrdlema erinevate fondivalitsejate pakutavate fondide investeerimisstrateegiat, tasusid, tootlust, tutvuma fondijuhtide senise kogemusega pensionifondi raha investeerimisel jne. Seega peab valik põhinema analüüsil, mitte sõbra soovitusel või nähtud reklaamikampaanial. 

Tutvu ka registreeritud kohustuslike pensionifondide prospektide ja tingimustega. 

 

Kuidas võrrelda ja valida?

  • Investeerimisstrateegia ja riskitaluvus. Fondidel on erinev investeerimisstrateegia. Konservatiivsed fondid investeerivad ainult võlakirjadesse ja võlakirjafondidesse, tasakaalustatud fondidel on lubatud kuni 25% varadest investeerida aktsiatesse või aktsiafondidesse, progressiivsed fondid võivad kuni 50% varadest aktsiatesse ja aktsiafondidesse paigutada ning agressiivsetel fondidel on see protsent kuni 75.
    Fondid, mis investeerivad rohkem aktsiatesse ja vähem võlakirjadesse, on üldjuhul riskantsemad kui need, mis investeerivad suuremas osas või ainult võlakirjadesse. Riskantsematel fondidel on suurem võimalus saavutada suuremat tootlust, kuid ka risk investeeringuga kaotada on kõrgem. Riskantsemad aktsiafondid ei sobi kindlasti lühiajaliseks investeerimiseks, sest nende tootlus võib lühikese aja jooksul oluliselt kõikuda. 
    Seega analüüsi, milline on su riskitaluvus ning kui kaua on sul aega pensioniraha kogumiseks. 
  • Tootlus. Kuigi ajalooline tootlus on mitmetel fondidel müügiargumendiks, ära otsusta ainult tootluse põhjal. Hea ajalooline tootlus ei ole garantiiks, et ka tulevikus sel fondil sama hästi läheb. Fondide erinevate perioodide tootlusega saad tutvuda Pensionikeskuse kodulehel. Tutvu ka fondi viimase poolaasta aruandega. Sealt saad ülevaate, kas fondi investeeringud on sinu jaoks sobivad ning kooskõlas sinu riskitaluvusega. Pensionifondide poolaasta aruanded leiad fondivalitsejate kodulehekülgedelt.
  • Tasud. Kõik fondivalitsejad võtavad valitsemistasu ehk tasu pensionifondi valitsemise eest. Erinevate fondide tasude suurusega saad tutvuda Pensionikeskuse kodulehel.
    Kui kaalud pensionifondi vahetamist, siis sellega võivad kaasneda kulud. Näiteks oma pensionifondi osakute vahetamisel ehk juba kogutud raha ületoomisel vanast fondist uude fondi võetakse sinult üldjuhul vanast kohast tagasivõtmistasu 1%. Selle võrra väheneb summa, mille eest sa saad uue pensionifondi osakuid. Tagasivõtmistasu ei ole lubatud võtta siis, kui sa oled riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi juba vanaduspensionieas või kui sul sellesse ikka jõudmiseni on jäänud viis aastat või vähem. Üldiselt ei võeta tagasivõtmistasu ka siis, kui teed vahetuse sama fondivalitseja sees: vahetad oma praeguse fondivalitseja pensionifondi mõne teise tema pakutava pensionifondi vastu.
    Kui jätad seni kogunenud osakud vanasse fondi alles ja suunad uued sissemaksed uude fondi, siis tagasivõtmistasu maksta ei tule.
  • Võrdlemine ja analüüs. Fondide võrdlemiseks saad kasutada Pensionikeskuse veebilehte, mis annab ülevaate kõigi II samba pensionifondide kohta – kes on fondivalitseja, kui suured on fondi tagasivõtmistasu ning valitsemistasu, milline on fondi investeerimispoliitika ja senine tootlus.