Kuna investeerimishoius on segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest, mille tulusus sõltub hoiuse intressi kujundava alusvara muutumisest, siis tuleb enne investeerimishoiuse lepingu sõlmimist endale selgeks teha, millised on riskid ja kuidas kujuneb intress.
Investeerimisriskiga hoius ehk investeerimishoius on ühelt poolt nagu tähtajaline hoius, mille puhul on sissemakstud summa säilimine garanteeritud. Kuid teisalt tuleb arvestada, et investeerimishoiusele makstav intress ei ole erinevalt tähtajalisest hoiusest kokku lepitud, vaid sõltub hoiuse alusvara hinna liikumisest hoiuse perioodi jooksul. Alusvaraks võivad olla näiteks väärtpaberid, valuutad, toorained ning kuna nende hinna liikumist ei ole võimalik ette ennustada, pole ka investeerimishoiuse puhul võimalik öelda, kui suurt intressi see teenib.
Kui alusvara hind liigub hoiuse perioodi lõpuks üles, saab intressi, mis reeglina võib olla kõrgem tavalise tähtajalise hoiuse omast. Kuid kui alusvara hind jääb hoiuperioodi lõpuks samaks või langeb, siis intressi ei saa. Kui sõlmisid ilma riskipreemiata hoiuse, siis hoiustatud summa on kaitstud – selle saab hoiuperioodi lõpus tagasi ka juhul, kui intressi teenida ei õnnestunud.
Lisaks on üldjuhul võimalik sõlmida investeerimishoius riskipreemiaga ehk tagastamatu lisatasuga. See tähendab, et kui lisaks hoiustatavale summale maksad täiendava summa riskipreemiaks, tõuseb sinu osalusmäär alusvara hinnaliikumises (osalusmäär näitab, kui suure osa alusvara tootlikusest maksab pank sulle hoiustamisperioodi lõpus intressina). Kui alusvara hind liigub hoiuseperioodil üles, teenid sa riskipreemiaga hoiuse puhul suuremat intressi kui riskipreemiata hoiuse puhul. Kui aga alusvara hind langeb, siis intressi ei saa ning lisaks jääd ilma ka riskipreemiaks makstud summast, sest seda ei tagastata.