2014. aasta 1. veebruarist ühendatakse Euroopa Liidu riigid, Island, Liechtenstein, Monaco vürstiriik, Norra ja Šveits ühtseks euromaksete alaks (SEPA, Single Euro Payments Area). See tähendab, et enam ei eristata Euroopa Majanduspiirkonnas siseriiklikke ja piiriüleseid makseid.

Inimestel, ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel on järgmise aasta veebruarist võimalik teha selles piirkonnas elektroonilisi pangaülekandeid eurodes ühtsetel alustel. Piiriülestele euromaksetele kehtivad sellest ajast alates pankades samad tingimused nagu riigisisestele maksetele, sealhulgas on teenustasud samad ja sarnane ka maksete laekumise kiirus.

2014. aasta veebruaris toimuvad muutused puudutavad Eestis tegutsevate pankade kõiki kliente – kontonumbrid muutuvad pikemaks, otsekorraldused teisenevad e-arve püsimakse teenuseks ja teise panka ülekande tegemine muutub mõnevõrra aeglasemaks. Eraisikute jaoks toimuvad paljud muutused automaatselt, s.t pangad teevad need inimeste eest ära.

Raha peab laekuma hiljemalt järgmiseks pangapäevaks

Riigisiseste pankadevaheliste maksete laekumine muutub alates 1. veebruarist 2014 aeglasemaks, sest raha peab uute nõuete kohaselt laekuma hiljemalt järgmiseks pangapäevaks. Praegu liiguvad maksed ühelt Eestis tegutseva panga kontolt teise Eestis tegutseva panga kontole umbes pooleteise tunniga. Alates 1. veebruarist 2014 võtab see aega 3–5 tundi ning selleks, et makse jõuaks ühest pangast teise samal päeval, tuleb see algatada hiljemalt kell 15.00–16.30. Endiselt jääb kehtima praegune süsteem, mille järgi õhtuti, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel sisestatud pankadevahelised maksekorraldused täidetakse järgmisel pangapäeval. Pangapäev tähendab kõiki päevi, mis pole laupäev, pühapäev, riigipüha ega rahvuspüha. Vaid siis, kui kasutada mobiilimakset, jõuab makse teises pangas asuva saaja kontole kohe ja seda ka õhtul ja nädalavahetustel. Samas ei paku mobiilimakset kõik pangad.  Loe uutel alustel maksete tegemise kohta lähemalt siit.

Raha laekumiste ajad hakkavad pankade lõikes erinema. Seda seetõttu, et pankadevaheliste maksete tegemiseks kasutavad pangad erinevaid jaemaksesüsteeme ning turg on avatud vabale konkurentsile. See tähendab seda, et erinevate süsteemide haldajatel on võimalik pankadele pakkuda erinevaid tingimusi ning pangad ise saavad otsustada, missugust jaemaksesüsteemi nad kasutavad.

Kontonumbrid muutuvad pikemaks ja otsekorraldus asendub e-arve püsimaksega

Senised kontonumbrid viiakse automaatselt üle rahvusvahelisele (IBAN) kujule, mis muudab kontonumbri mõnevõrra pikemaks. Inimese senine kontonumber säilib, kuid sellele lisanduvad ette täiendavad numbrid ja tunnused: riigikood, panga kood ja kontrollnumbrid. Selle muudatuse teevad pangad inimese eest ära. Küll aga peaks inimene meeles pidama, et kui ta edastab oma kontonumbri näiteks sõbrale, kes peaks talle makse tegema, tuleb kontonumber edastada uuel kujul. Ühtlasi peavad ettevõtjad ja asutused arvetel edaspidi kontonumbrit kuvama ainult IBAN-kujul.

Otsekorraldusteenus muutub samuti. Riigisiseselt lõpetatakse otsekorralduse pakkumine hiljemalt 31. jaanuaril 2014 ja senised lepingud muudetakse e-arvete püsimakselepinguteks. Otsekorralduste muutmine e-arve püsimakseteks tehakse klientide eest ära ning see tähendab, et arvete automaatset tasumist on võimalik jätkata sama mugavalt kui praegu. Kui seni saatis energia- või telefonifirma arve inimesele ja maksenõude panka, siis edaspidi saadab ettevõte panka e-arve. Klient saab soovi korral internetipangas e-arve üle vaadata, makse tasumine toimub automaatselt. E-arve püsimaksetele jäävad kehtima kõik senised makselimiidid, maksetähtaegade osas võib mõne ettevõtte puhul toimuda muudatusi. E-arve püsimaksest saad lähemalt lugeda siit.

Kui mõni ettevõte mingil põhjusel e-arvet kasutusele ei võta, siis teavitavad pangad otsekorralduse kliente lepingu lõppemisest. Sel juhul laekuvad arved edasi nagu seni kas e-posti või tavapostiga ja neid tuleb internetipangas ise tasuda. 

Artikli autor on Rainer Olt, Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist