Maksed

Kasulikud viited

Maksete ehk ülekannete tegemiseks oma arvelduskontolt on võimalik kasutada internetipanka, minna pangakontorisse, kasutada makseautomaati või kasutada hoopis teisi makseteenuse pakkujaid peale pankade. Iga variandi puhul tasub uurida, kas ja kui suur teenustasu sellega võib kaasneda ning kui kaua makse aega võtab.
 
Alates 2014. aasta 1. veebruarist ei eristata enam Euroopa Majanduspiirkonnas siseriiklikke ja piiriüleseid makseid, sest lõpule jõudis Euroopa Liidu riikide, Islandi, Liechtensteini, Monaco, Norra ja Šveitsi ühendamine ühtseks euromaksete alaks (SEPA, Single Euro Payments Area). Loe SEPA-st lähemalt Eesti Panga kodulehel.

1. veebruarist 2014 viidi senised kontonumbrid üle rahvusvahelisele (IBAN) kujule, mis muudab kontonumbri mõnevõrra pikemaks. Inimese senine kontonumber säilib, kuid sellele lisandusid ette täiendavad numbrid ja tunnused: riigikood, panga kood ja kontrollnumbrid. Ühtlasi peavad ettevõtjad ja asutused arvetel edaspidi kontonumbrit kuvama IBAN-kujul.
 

1. veebruarist 2014 muutus riigisiseste pankadevaheliste maksete laekumine aeglasemaks, sest raha peab uute nõuete kohaselt laekuma hiljemalt järgmiseks pangapäevaks. Kui varem liikusid maksed ühelt Eestis tegutseva panga kontolt teise Eestis tegutseva panga kontole umbes pooleteise tunniga, siis alates 1. veebruarist 2014 võtab see aega 3-5 tundi. Selleks, et makse jõuaks ühest pangast teise samal päeval, tuleb see algatada hiljemalt 15.00-16.30. 

Endiselt kehtib süsteem, mille järgi õhtuti, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel sisestatud pankadevahelised maksekorraldused täidetakse järgmisel pangapäeval. Pangapäev tähendab kõiki päevi, mis pole laupäev, pühapäev, riigipüha ega rahvuspüha. Vaid siis, kui kasutada mobiilimakset, jõuab makse teises pangas asuva saaja kontole kohe ja seda ka õhtul ja nädalavahetustel. Samas ei paku mobiilimakset kõik pangad. 

Maksete tegemise võimalused 

Maksed pangakontoris

Pangakontoris ülekannete tegemiseks tuleb täita tehingukorraldus, mille teller sisestab arvutisse ning mis seejärel võetakse täitmisele. Pangakontoris ülekande tegemise eest võtab pank teenustasu.

Maksed makseteenuse pakkujate juures

Sarnaselt krediidiasutustele pakuvad maksete tegemise võimalusi ka Eestis tegevusluba omavad makseteenuse pakkujad. Teenust pakuvad ka välisriigi makseteenuse pakkujad, kellel on Eestis selleks õigus, aga ka välisriigi makseteenuse pakkujate Eestis asuvad agendid. Selliselt on võimalik makseid teostada välisriigis või Eestis asuva krediidiasutuse kliendi arvelduskontole, kuid ka makseteenuse pakkujale, kes rahalised vahendid saajale sularahas kättesaadavaks teeb. Teatud juhtudel ja tingimustel võib eelnimetatud teenusepakkujate ülekande teenustasu olla madalam kui pankadel. Lisaks võivad teenusepakkujad kindlaksmääratud juhtudel osutada kiiremat ülekandeteenust kui seda teevad pangad.

Internetipank

Internetipanga kasutamiseks peab olema sõlmitud internetipanga teenuse kasutamise leping. Lepingu sõlmimine on üldjuhul tasuta. Enne lepingu sõlmimist tuleb kindlasti tutvuda internetipangas erinevate tehingute tegemise hinnakirjaga.

Internetipanka sisenemiseks antakse liitumislepingut sõlmides kasutajatunnus ja püsiparool (salasõna). Püsiparool (salasõna) tuleks pärast esmakordset sisselogimist turvalisuse huvides ära muuta. Lisaks püsiparoolile tuleb enda autentimiseks ehk isiku tuvastamiseks kasutada kas ID-kaarti, PIN-kalkulaatorit, Mobiil-ID-d või pangast saadud paroolikaarti. Need on enamlevinud internetipanka sisenemise võimalused.

Internetipangast välja logides tuleb kindlasti vajutada „Väljun“ või „Väljun pangast“ nuppu – sõltub pangast, kuidas see on sõnastatud – ning siis sulgeda ka veebilehitseja aken. See garanteerib, et keegi teine ei saa teenuse kasutaja nime all tegutsemist jätkata.

Mobiilimakse

Seda pakuvad vähesed pangad. Teenuse kasutamiseks peab olema pangaga sõlmitud mobiilimakse kasutamise leping. Mobiilimaksega saab teha oma kontolt ülekandeid nendele inimestele ja ettevõtetele, kes on liitunud mobiilimakse teenusega, samuti maksta poes ostude eest, kui pood on liitunud mobiilimakse teenusega. Kuna tehing liigub läbi pankade kaardikeskuse, jõuavad ka nädalavahetusel ühest pangast teise tehtud ülekanded sisuliselt reaalajas kohale.

Mobiiltelefoniga saab teha ka päringuid oma konto jäägi, konto väljavõtte, krediitkaardi vaba jäägi ja krediitkaardi tehingute kohta. Teenuse kasutamise hind võib olla erinev. Üks variant on, et teenustasu makstakse vastavalt oma mobiilioperaatori hinnakirjale kas kasutatud kõneaja või andmeside eest. Samal ajal tuleb mobiilimakset eristada mobiilipanga teenusest, mille kohta on võimalik lugeda allpool.

Makseautomaat

Makseautomaadis saab deebetkaardiga teha siseriiklikke ja määratud makseid, vaadata kontojääki ja konto väljavõtet. Makseautomaate ei ole kõikidel pankadel.

Telefonipank

Saab teha oma kontolt ülekandeid, kontrollida oma kontojääki ja viimaseid tehinguid ning vajadusel pangakaarti sulgeda. Telefonipanga teenuse lepingu saab sõlmida pangakontoris. Erinevate pangatehingute tegemiseks tuleb helistada panga klienditoe numbril ning tuvastada oma isik. Telefonipanga tööaeg on erinevates pankades erinev – teenus võib olla avatud ööpäevaringselt või hommikust hilisõhtuni. Erinevad pangad võivad pakkuda ka lisateenuseid, näiteks hoiuse avamist, väärtpaberitehingute tegemist ja muud sellist. Hinnakirjast selgub, kas ja kui palju telefonipanga teenuse kasutamine maksab.

Mobiilipank

Mitmed pangad on välja töötanud spetsiaalselt mobiiltelefonis kasutatava internetipanga lahenduse, mille abil saab teha enamlevinud pangatoiminguid: vaadata kontojääki, teha siseriiklikke ülekandeid jne. Üldjuhul on eraldi rakendus nutitelefonidele, kuid mobiilipanka saab kasutada ka tavalise mobiiltelefoniga. Mobiilipanga kasutamiseks tuleb üldjuhul sõlmida internetipanga kasutamise leping. Sisselogimiseks võib kasutada näiteks PIN-kalkulaatorit, paroolikaarti või Mobiil-ID – sõltuvalt konkreetse panga pakutavatest võimalustest.

Internetipanka sisenemine

Internetipanka sisenemiseks on vaja internetipanga avalehel sisestada oma kasutajatunnus (see antakse internetipanga kasutamise lepingut sõlmides). Seejärel tuleb isiku tuvastamiseks kasutada kas ID-kaarti, PIN-kalkulaatorit, Mobiil-ID-d või koodikaarti. Koodikaardi (mõnes pangas nimetatakse seda ka paroolikaardiks) puhul on vaja sisestada ka püsiparool.

ID-kaart

Selle kasutamiseks peab arvutil olema ID-kaardi lugeja. See on kas arvutile juba sisse ehitatud või saab eraldi ID-kaardi lugeja osta näiteks pangast. ID-kaart on turvaline, sest kaardi andmed on salvestatud kiibile ning seda ei saa kopeerida. ID-kaardi kasutamiseks peab teadma oma kaardi PIN1 ja PIN2 koode, mis anti turvaümbrikus kaarti kätte saades. Kui need on unustanud, saab uusi koode taotleda kas politsei- ja piirivalveameti teenindustest või oma pangast. Politsei- ja piirivalveameti teenindustest saab uued koodid tasuta, pangakontoris võib see olla tasuline. Kõik pangad ei pruugi ID-kaardi koode väljastada, sel juhul tuleks pöörduda politsei- ja piirivalveameti teenindusse.

Mobiil-ID

Mobiil-ID abil saab internetipanka sisse logida mobiiltelefoni abil, seda võimalust pakub enamus panku. Mobiil-ID teenuse kasutamiseks tuleb telefonifirma esinduses sõlmida Mobiil-ID leping ning siis antakse uus SIM-kaart. See ei muuda telefoninumbrit! Teenuse aktiveerimiseks on vaja kasutada ka ID-kaarti, hiljem seda enam vaja ei lähe. Internetipanka sisse logimiseks tuleb sisestada oma kasutajatunnus ja vajutada nuppu „Sisenen Mobiil-IDga“. Seejärel tuleb vastavalt juhistele sisestada Mobiil-ID PIN1 kood.

PIN-kalkulaator ja paroolikaart

PIN-kalkulaator on väike elektrooniline seade. Selle saab osta näiteks pangakontorist ning koos kalkulaatoriga antakse kaasa ka esmane PIN-kood. See tuleks kohe ära vahetada. PIN-kalkulaatori kasutamiseks peab kõigepealt sisestama enda määratud PIN-koodi ning seejärel genereerib PIN-kalkulaator internetipanka sisenemiseks parooli, mis pärast esmakordset sisestamist muutub kehtetuks.

Paroolikaart või koodikaart on pangast antud ühekordse või korduvkasutusega paroolide loetelu. Pärast kasutajatunnuse ja sõltuvalt pangast ka püsiparooli sisestamist internetipanga avalehel küsib pank ühte koodi koodikaardilt. Pangad soovitavad turvalisuse eesmärgil kasutada internetipanka sisse logimisel kas ID-kaarti, PIN-kalkulaatorit või Mobiil-IDd. Korduvkasutusega koodikaardiga saab interneti- ja telefonipangas tehinguid teha kuni 200 euro eest päevas.

NB! Pärast internetipangas töö lõpetamist tuleb sealt väljuda, vajutades vastavale nupule "Väljun". Seejärel tuleb kindlasti sulgeda veebilehitseja aken. Mingil juhul ei tohi arvuti juurest lahkuda, olles internetipanka sisse loginud ning jättes arvuti avatuks.

Internetipanga turvalisus

  • Internetipanga kasutamise lepingu sõlmimisel väljastatakse sulle kasutajatunnus ja püsiparool ehk salasõna. Püsiparool antakse turvaümbrikus või saab selle ise välja mõelda ning seda ei tohi teada mitte keegi teine peale sinu. Püsiparool ei tohi olla lihtsasti ära arvatav, näiteks sünnipäev, nimi jne.
  • Lisaks kasutajatunnusele tuleb internetipanka sisenemisel isiku tuvastamiseks kasutada kas ID-kaarti, PIN-kalkulaatorit, Mobiil-ID-d või pangast saadud koodikaarti. Turvalisimad võimalused on ID-kaart, Mobiil-ID, PIN-kalkulaator.
  • Oma püsiparooli, ID-kaarti, PIN-kalkulaatorit, Mobiil-ID-d, koodikaarti ei tohi kasutada anda mitte kellelegi, ka mitte pereliikmetele.
  • Internetipanga aadressi sisestamisel luuakse ühendus arvuti ja internetipanga vahel. Selleks kasutatakse SSL-protokolli (krüpteeritud ühendus), mis tähendab, et aadress peab algama https://...
  • Turvalisuse huvides ei ole soovitav arvutil lasta internetipanga paroole meelde jätta.
  • Pank ei küsi kunagi sinult paroole e-maili teel!
  • Kui sul on tekkinud kahtlus, et kasutajatunnus, püsiparool või koodikaardi koodid on saanud teatavaks kellelegi teisele või kadunud, võta viivitamatult pangaga ühendust ning peata internetipanga kasutamise teenus. Internetipanga teenuse blokeerimine on kõigis pankades võimalik ööpäevaringselt. Teenuse taastamiseks pöördu panka, kust saad uue püsiparooli ning koodikaardi.
  • Kui eksid püsiparooli, kasutajatunnuse või koodi sisestamisega, siis palutakse sisestada sama numbriga kood uuesti.
  • Internetipanga lepingut sõlmides on tavaliselt määratud vaikimisi päeva- ja kuulimiidid. Kui need limiidid on võrreldes sinu igapäevaste tehingutega liiga suured, võiks vaikimisi limiitide asemel määrata endale sobivad. Vajadusel saab limiite alati suurendada, kuid parajate piirangutega on potentsiaalset kahju võimalik vähendada.
  • Aeg-ajalt tasub oma arvelduskontol toimunud tehingud tähelepanelikult üle vaadata.
  • Arvuti viirusetõrjeprogrammi tuleb regulaarselt uuendada.

Välismaksed ja välislaekumised

Välismakse on nii Eestist välismaale minev makse kui ka välisvaluutas tehtav makse ühest Eesti pangast teise. Välismakse tegemiseks on vaja täita välismaksekorraldus. Seda saab teha kas oma internetipangas, telefonipangas või pangakontoris, viimasel juhul tuleb arvestada suurema teenustasuga. Välismakseid on võimalik teha ka makseteenuse pakkujate vahendusel. 

Kui kontol pole valuutat, milles soovitakse makset teha, konverteerib pank vajaliku summa, võttes aluseks kursi, mis makse tegemise hetkel kehtib.

Ülekanne välisriiki

Makse tegemisse tuleb hoolikalt süveneda, kuna ülekande tegemiseks on võimalik valida erinevaid maksetüüpe. Neist sõltub nii teenustasu suurus kui ka raha jõudmise kiirus saaja kontole. Samuti võib olla samasse pangagruppi kuuluvate pankade siseste maksete liikumise tähtaeg lühem. Kui midagi jääb arusaamatuks, tuleks pangast või muult makseteenuse pakkujalt järele küsida. 

Maksetüübid

Välismakse puhul saab valida erinevate maksetüüpide vahel, mille konkreetne nimetus sõltub pangast. Pakutakse näiteks tavalist välismakset ja SEPA makset (SEPA tingimustele vastav makse võib mõnes pangas kanda ka näiteks nime EU-makse või Euroopa makse). Sõltuvalt pangast või makseteenuse pakkujast võib olla võimalik sooritada ka kiirmakset, ülikiirmakset, ekspressmakset. 

SEPA tingimused kehtivad kõigile Euroopa Majanduspiirkonnas tehtavatele euromaksetele. See tähendab, et piiriülestele euromaksetele kehtivad samad tingimused nagu riigisisestele maksetele (sh teenustasud ja tulevikus ka laekumise kiirus). SEPA kohta saab täpsemalt lugeda Eesti Panga kodulehelt. 

Vastavalt valitud maksetüübile ja sõltuvalt pangast laekub raha Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva saaja kontole kas samal päeval või järgneva pangapäeva lõpuks. Kui maksekorraldus on algatatud paberil, siis võib raha laekuda ülejärgmiseks päevaks. Kui saaja pank ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, võtab ülekanne kauem aega.  Ülekanne võib võtta kauem ka siis, kui ülekande algatamiseks kasutatakse muid makseteenuse pakkujaid peale pankade.
 
SEPA maksete puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  • makse valuuta on euro;
  • maksja ja saaja pank asuvad Euroopa Liidu liikmesriigis või Norras, Islandil, Liechtensteinis, Gibraltaril, Guadeloupel, Martiniquel, Prantsuse Guajaanas, Reunionis, Šveitsis;
  • maksekorraldusel on kasutatud saaja konto IBAN-it ja saaja panga BIC-i;
  • makse on tavamakse;
  • maksja ja saaja tasuvad oma kulud ise (kulud-kahasse-makse), st teenustasu lisandub makse summale;makse selgituse ja /või viitenumbri väli on täidetud.

Kui vähemalt ühte neist tingimustest ei täideta, pole tegemist SEPA maksega ja pangal on õigus rakendada lisatasu. Pank võib ka ise kõigile eelpoolnimetatud tingimustele vastava välismakse lugeda  SEPA makseks. 

Teenustasud 

Välismakse teenustasud võib jaotada maksja ja saaja vahel (kulud- kahasse-makse) või jäävad kõik kulud maksja kanda (täissumma saajale).

Kulud-kahasse-makse (lühend: SHA) korral maksab makse tegija teenustasu vastavalt oma panga hinnakirjale ja saaja maksab teenustasu vastavalt oma panga hinnakirjale. See tähendab, et makse jõuab saaja panka täissummas ning teenustasu ei tohi ükski makseahelas osalev pank võtta maksekorralduses märgitud summast maha.

Tasub teada, et see tingimus ei kehti siis, kui makse valuuta ei ole euro või mõni muu Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas kehtiv valuuta ja/või makse saaja ei asu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigis. Üldjuhul vähendab pank siis makse summat teenustasu võrra. 

Täissummas-saajale-makse (lühend: OUR) puhul maksab kõik teenustasud makse tegija ja saajani jõuab makse üldjuhul täissummas. Tasub teada, et Euroopa Majanduspiirkonna riikidesse ja nende käibevaluutades tehtavate maksete korral on täissummas-saajale-makse lubatud vaid juhul, kui maksega kaasneb valuutavahetus ehk maksja arvelduskonto valuuta ja maksevaluuta on erinevad. Näiteks kui teha Eestist USA dollarites arvelduskontolt ülekanne Venemaale rublades.   

Välislaekumine 

Välislaekumine kontole ehk välismaalt Eestis asuvale kontole tehtud ülekande kiirus sõltub sellest, millise maksetüübi maksja valis, samuti maksja asukohariigist ja valuutast. Maksja peab välismaalt saaja kontole ülekannet tehes teadma saaja täisnime, saaja ja saaja makseteenuse pakkuja ( sh.panga) aadressi, saaja rahvusvahelist kontonumbrit ehk IBANi, saaja makseteenuse pakkuja (s.h.panga) tunnuskoodi ehk BICi ning teatud juhtudel saaja panga korrespondentpanka (vastavalt makse valuutale). Oma makseteenuse pakkuja andmeid saad vaadata makseteenuse pakkuja kodulehelt või küsida infotelefonilt.

Kas välislaekumise eest peab maksma teenustasu, sõltub sellest, millise maksetüübi maksja valis ning saaja makseteenuse pakkuja hinnakirjast. Näiteks SEPA tingimustele vastavate maksete teenustasu peab olema sama suur kui riigisisese makse eest küsitav tasu. Teiste maksetüüpide puhul on laekumise eest teenustasu küsimine võimalik.

Kui saaja kontole laekub välisvaluuta, siis üldjuhul konverteeritakse see arvelduspäeval kehtiva ülekandekursiga. Samas võib saaja kontole jääda ka välisvaluuta, kui see on saaja panga tingimustes lubatud.

Mis on IBAN ja BIC?

Välismaksekorralduse vormistamisel on väga oluline täita lahtrid saaja rahvusvahelise kontonumbri (IBAN) ja panga tunnuskoodi (BIC) kohta. Kui seda ei tee, võib pank rakendada lisateenustasusid.
 
IBAN (International Bank Account Number) on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis võimaldab identifitseerida kliendi konto mistahes riigi mistahes pangas kui selles riigis on kasutusel IBAN standard.

BIC (Bank Identification Code) on 8- või 11- kohaline tähtede (või tähtede ja numbrite) kombinatsioon, mis võimaldab üheselt identifitseerida panka.

IBANi ja BICi kasutamine muudab välismaksete tegemise kiiremaks ja täpsemaks. 

Viimati uuendatud 23. august 2019