Kes saab? Eesti alalised elanikud või siin tähtajalise elamisloaga või elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kui nad on saanud 63 aastaseks ning neil on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.
 
Millal saab? Praegu on vanaduspensionile õigus 63 aastaseks saanutel. Enne 1953. aastat sündinud naised saavad vanaduspensionile enne 63-aastaseks saamist. Kui vanalt täpselt, vaata siit. Kuna 2010. aastal muudeti seadust ja kehtestati vanaduspensioni eaks 65 aastat, siis hakkab alates 2017. aastast kehtima üleminekuaeg neile inimestele, kes on sündinud 1954.–1960. aastal. Nende pensioniiga kasvab astmeliselt kolm kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani 2026. aastaks. Inimesed, kes on sündinud pärast 1961. aastat, saavad pensionile jääda 65 aastaselt.
Pensionile on võimalik jääda ka enne pensioniikka jõudmist või pensionile jäämist edasi lükata.

• Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seaduse järgi ette nähtud pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Loe täpsemalt siit.
• Kui lükkad pensionileminekut edasi, suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra pensioni taotlemist edasi lükkad. Loe täpsemalt siit.

Kuidas saab? Riikliku pensioni taotlemiseks esita avaldus ning muud vajalikud dokumendid (tööraamat, foto jne) oma elukohajärgsele pensioniametile. Millised dokumendid pead esitama, saad vaadata siit ja avalduse blanketi saad siit.

Pensioni kannab Pensioniamet igal kuul kas sinu arveldusarvele või sinu avalduse alusel teise inimese arvele. Kui tahad pensioni posti teel, pead postikulu ise tasuma. Loe pensioni väljamaksevõimalustest lähemalt siit.

Kui palju saab? Keskmine vanaduspension oli 2017. aasta esimeses kvartalis ligi 391 eurot kuus. See, kui palju sina pensioni saad, arvutatakse välja sulle pensioni määramisel. Arvesse võetakse baasosa, mis on kõigile ühesuurune 134,9093 eurot kuus. Sellele lisatakse staažiosak, mis arvestab sinu pensioniõigusliku staaži pikkust (töötatud ja töötamisega võrdsustatud aastad, näiteks laste kasvatamine, ajateenistus) ja kindlustusosak, mille suurus sõltub sinu eelnevast palgast. Kindlustusosakut hakati arvestama 1999. aastast ja see tähendab, et riiklik vanaduspension sõltub üha enam sellest, kui palju on sinu eest makstud sotsiaalmaksu ehk kui suur on olnud su palk. Vanaduspensioni arvutamise kohta loe siit.

Kui sul ei ole nõutavat pensioniõiguslikku staaži, makstakse sulle rahvapensioni. Selle saamiseks pead olema jõudnud pensioniikka, olema Eesti alaline elanik või siin tähtajalise elamisloaga või elamisõiguse alusel elav välismaalane ning elanud Eestis enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat. Rahvapensioni suurus on 175,94 eurot alates 1. aprillist 2017. Loe lähemalt siit.