Minu rahaVäljamaksete saamise võid edasi lükata
Sa ei pea vanaduspensionikka jõudes kohe kogumispensioni saama hakkama, vaid võid väljamaksete saamise edasi lükata. See võib olla mõistlik näiteks siis, kui jätkad tööl käimist ja seega ka kogumist II sambasse. Samuti juhul, kui oled koguda jõudnud vaid mõned aastad ning su pensionifondi kogunenud summa on üsna väike – siis võib olla mõistlik väljamaksetega mitte alustada, vaid oodata näiteks majandusolude paranemist, mis väärtpaberiturgude tõusu näol kajastuks ka sinu pensionifondi osakute väärtuse kasvus. Vaata siit lähemalt.
II sammas ehk kohustuslik kogumispension
Kes saab? Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud inimene, kes on jõudnud vanaduspensioniikka. Kogumispensionide süsteem hakkas Eestis kehtima 2002. aastal ja vabatahtlikult said sellega liituda 1942–1982. aastal sündinud inimesed. Seega on esimestel liitujatel olnud võimalik endale pensioniraha koguda üle kümne aasta.
Millal saab? Kui oled jõudnud vanaduspensioniikka. Vanaduspensioniiga on praegu 63 eluaastat, kuid enne 1953. aastat sündinud naised saavad vanaduspensionile varem. Kui vanalt täpselt, vaata siit.
Kuidas saab? Kui oled pensionieas ja otsustasid, et soovid hakata saama kogumispensioni väljamakseid, tuleb sul esitada avaldus. Kellele avaldus esitada, sõltub sellest, kui suures väärtuses on sul pensionifondi osakuid kogunenud. Sellest omakorda sõltub see, kuidas sulle väljamakseid tegema hakatakse. Väljamakseteks on kolm varianti:
- Kui kogunenud osakute väärtus on alla 10-kordse rahvapensioni määra*, võid kogutu ühekorraga välja võtta. Avalduse esitad pangale või registripidajale. Loe lähemalt siit.
- Kui kogunenud osakute väärtus jääb 10–50 rahvapensioni määra* vahele, hakkad saama regulaarseid makseid otse pensionifondist. Avalduse esitad pangale või registripidajale. Loe lähemalt siit.
- Kui osakute väärtus on üle 50-kordse rahvapensioni määra*, pead sõlmima eluaegse pensionilepingu kindlustusseltsiga. Avalduse esitad pensionilepingu sõlmimist pakkuvale kindlustusseltsile, kellele täpselt, võid ise valida. Täpsema info ja seltside nimekirja leiad siit.
* Rahvapensioni määr on valitsuse iga-aastaselt kinnitatud indeksi alusel arvutatud summa, mille järgi arvutatakse pensione neile, kellel puudub õigus saada riiklikku vanaduspensioni. 1. aprillist 2017 on rahvapensioni määr 175,94 eurot.
Kui palju saab? See, kui suures väärtuses sulle väljamaksete tegemise hetkeks on pensionifondi osakuid kogunenud, sõltub mitmest asjaolust. Esiteks sellest, kui suur on olnud sinu töötasu, millelt on igakuiselt 2%+4% pensionifondi laekunud. Teiseks sellest, kui kaua on sul olnud aega sissemakseid teha. Kolmandaks sõltub pensioni suurus sinu valitud pensionifondi tootlusest ehk sellest, kas ja kui suurt tulu on pensionifond teeninud.
Seda, kui palju sul on pensionikontole kogunenud, saad vaadata näiteks oma internetipangast või Pensionikeskuse lehelt „Minu konto“ nupu abil pensioniregistrisse sisenedes.