Palk ja maksud

Tööle minnes lepid sa tööandjaga muude tingimuste seas kokku ka palga suuruse. Palganumber pannakse kirja sinu ja tööandja vahelisse lepingusse. Sul tasub tööleping (olemas on ka käsundusleping ja töövõtuleping) kindlasti vormistada kirjalikult, sest siis on võimalik hiljem vaidluse korral tõestada, milles te täpselt kokku leppisite. Ettevaatlik tasub olla siis, kui tööandja ei taha mingil põhjusel sinuga kirjalikku lepingut sõlmida.

Sinu palk võib koosneda kas ainult põhipalgast või põhipalgast ja lisatasudest. Lisatasude liike on erinevaid, kuid üldistades võib need jagada kolmeks:

  • seadusest tulenevad lisatasud (näiteks ületunnitöö, puhkepäeval töötamine jms)
  • tööandja ühepoolse otsuse alusel makstavad lisatasud (näiteks preemia)  
  • töölepingust või muust kokkuleppest tulenevad lisatasud (näiteks müügitöötajatel kokkulepitud lisatasu suurus sõltuvalt müügitulemustest).

Põhipalga suurus ehk palgamäär peab olema töölepingusse kirja pandud ning see võib olla tunni-, päeva , nädala- või kuupalgamäär. Kokkulepitud põhipalga suurust saab muuta ainult siis, kui nii sina kui tööandja selles kokku lepite. See tähendab, et ka palga vähendamiseks peab tööandja sinult nõusoleku saama.

Brutopalk ja netopalk

Kuna töölepingusse pannakse kirja põhipalga määrana brutopalk, tuleb teha vahet mõistetel brutopalk ja netopalk.

Brutopalk tähendab seda, et sellelt summalt peab tööandja kinni kohustuslikud riigimaksud ja -maksed: tulumaksu (20%), töötuskindlustusmakse (1,6%) ja neil, kes on liitunud (kohustusliku) pensionikindlustuse süsteemi ehk II sambaga, ka (kohustusliku) kogumispensioni makse (2%). 

Netopalk on summa, mis pärast ülalkirjeldatud maksude tasumist sinu pangakontole üle kantakse.

Millised maksud su palgast maha lähevad?

  • Tulumaks on 20%, kuid seda ei tule maksta kogu brutopalgalt. Nimelt on Eesti elanikele kehtestatud maksuvaba tulu: see on osa sinu töötasust, millelt tulumaksu maksma ei pea. Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Selleks, et tööandja sinu palga arvutamisel tulumaksuvaba osa arvesse võtaks, pead kirjutama tööle asudes avalduse. Täpsemalt tulumaksu ja maksuvaba tulu arvestamise kohta saad lugeda Maksu- ja Tolliameti veebist.
  • Töötuskindlustusmakse jaguneb töövõtja ja tööandja vahel: sinu brutopalgast läheb maha 1,6% ning tööandja maksab 0,8%. See maks on mõeldud töötuskindlustuse rahastamiseks. Kui sind peaks koondatama, makstakse sulle sellest maksust kogunenud rahast töötuskindlustushüvitist. Loe lähemalt Töötukassa kodulehelt.
  • Sotsiaalmaks on 33% ning sellest rahastatakse riiklikku pensionikindlustust (I sammas) ja ravikindlustust ning osaliselt ka kohustuslikku kogumispensioni (II sammas). Selle eest saad arstiabi ja riiklikku pensioni. Loe lähemalt Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.
  • Kohustusliku kogumispensioni makse on 2% brutopalgast. Kui oled kohustusliku kogumispensioniga liitunud (II sammas), siis sinu tööandja kannab 2% su brutopalgast Maksu- ja Tolliametile, kus riik lisab sellele 4% sinu eest makstud sotsiaalmaksust. Kogu summa kantakse üle Eesti Väärtpaberikeskuse pangakontole, kes arvestab laekunud summa eest su pensionikontole vastava arvu pensionifondi osakuid ning kannab raha edasi sinu valitud pensionifondile. Oma pensionikonto seisu saad jooksvalt jälgida Pensionikeskuse "Minu konto" alateemas.
Viimati uuendatud 23. august 2019