Tarbija küsib: peaksin sel aastal hakkama saama kogumispensioni teisest sambast väljamakseid. Kas mul on võimalik sellega viivitada ja paluda, et pensionimakseid hakatakse tegema näiteks alles viie aasta pärast?
Jah, selline võimalus on täiesti olemas. Kehtiv seadus ei sea pensioniikka jõudnud inimesele mingit kohustust väljamakseteks lepingut sõlmida. Sel juhul jääb kogutud raha edasi fondi. Tuleb aga arvestada, et raha väärtus jääb siis edasi sõltuma fondi investeeringute edukusest ehk võib ajas nii kasvada kui kahaneda.

Igasuguse laenamise puhul kuulub targa otsuse tegemise juurde erinevate laenuandjate pakkumiste võrdlemine, et saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha enda jaoks parima otsuse. Laenupakkujate tingimused, näiteks intress, tähtaeg, tagasimaksmise kord jne, on väga erinevad. Seetõttu võib esimese pakkumisega nõustumisel kanda olulist rahalist kahju.

Lepingutingimustega tutvudes on esmalt oluline uurida, kui suured on laenusummale lisanduvad kulud. Arvesse tuleb võtta nii intressi ehk krediidi kasutamise eest makstavat tasu kui ka muid laenuga seonduvaid tasusid. Samuti on soovitav täpsustada, millised on tarbija jaoks tingimused maksepuhkuse saamiseks ja kuidas toimida laenu tagasimaksmisel tekkinud makseraskuste korral.

Vahel reklaamivad laenupakkujad laenu väikest kuumakset, kuid intressimäära suurus on mainitud väikeses kirjas ja üsna silmatorkamatult. Uuri, kui suur oleks soovitava laenu intressimäär. Konkreetne intressimäära suurus võib sõltuda taotleja sissetulekust, olemasolevatest kohustustest ja laenusumma suurusest. Enne tarbijale laenu andmist peab laenuandja üles näitama hoolsust ja veenduma tarbija võimes võetud kohustust tulevikus täita.

Lisaks intressimäärale tuleb enne lepingu sõlmimist vaadata ka seda, kui suur on laenu krediidi kulukuse määr. Krediidi kulukuse määr näitab tarbijale laenu kogukulu aastas ning see võtab arvesse laenuks võetud summa, lepingutasu, tagasimakse aega, intressi ja muid lepinguga kaasnevaid kulusid, näiteks kindlustust eluasemelaenu puhul, kaarditeenindustasu krediitkaardilaenu puhul jm. Seda kulu näidatakse protsendina ja mida väiksem protsent, seda odavam on laen.

2015. aasta juulist muutus võlaõigusseaduses krediidi kulukuse määra regulatsioon ning sellele kehtestati ülempiir. See tähendab, et kui laenude krediidi kulukuse määr võis vanasti ulatuda sadadesse protsentidesse, siis pärast nimetatud piirangut võib see küündida kümnetesse protsentidesse. Uue regulatsiooni kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Pank avaldab keskmise krediidi kulukuse määra iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil oma veebilehel.

Alates 2015. aastast kehtima hakanud uue krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eesmärk oli laenuturul tegutsevatele ettevõtjatele ühetaoliste reeglite loomine. Muu hulgas kohustab seadus tarbijakrediiditurul tegutsevaid ettevõtjaid alates 21. märtsist 2016 omama Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba. Seega on soovitav ka Finantsinspektsiooni kodulehelt uurida, kas silma jäänud laenupakkuja ikka omab tegevusluba. Vastava tegevusloa olemasolu ja selle väljastamise tingimustele pidev vastamine on laenuandjate tegutsemise eelduseks.

Enne igasuguse laenuotsuse tegemist kaaluge oma finantsvõimalusi: koostage eelarve ja analüüsige oma sissetulekuid ning väljaminekuid ning selgitage välja, kas üldse jääb piisavalt vabu vahendeid, et oma finantskoormust laenu võtmisega suurendada.

Soovitame lugeda ka:
• „Probleem tarbijakrediidiga“

 II sambasse kogunenud raha kohta saab informatsiooni Pensionikeskuse veebilehe alajaotusest “Minu konto“. Ülevaadet kogunenud summadest pakuvad ka internetipangad, samuti saab vastava päringu teha pangakontoris.

Laenuandja peab enne laenulepingu sõlmimist andma laenu taotlejale piisavaid selgitusi, et oleks võimalik hinnata, kas pakutav leping vastab taotleja vajadustele ja rahalistele võimalustele. Selleks kasutatakse tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis on kõikidel krediidiandjatel ühesugune ning mis lihtsustab erinevate pakkumiste võrdlemist. Teabelehel märgitakse ära pakutava krediidi suurus, intressimäär aastas, krediidi kulukuse määr, muud lisanduvad tasud, viivised ja teised võlgnevusega seotud tasud, lepingu kestvus jne.

Täpsema info leiad  Tarbijakaitse ameti veebilehelt Laena targalt!

Hoiused ja arvelduskontol olev raha tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga täies ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.

Samuti tagatakse füüsilise isiku elamukinnisvara müügist saadud raha lisaks kuni 70 000 euro ulatuses kuue kuu jooksul pärast ostu-müügitehingu raha laekumist.

Hoiuste hüvitusjuhtumil teavitab Tagatisfond hoiustajaid 2 tööpäeva jooksul. Hüvitised peab välja maksma 7 tööpäeva jooksul.

Hoiused välispankade filiaalides (vt filiaalide nimekirja Finantsinspektsiooni veebilehelt) on tagatud välispanga asukohamaa seaduste kohaselt.Teatud juhtudele hüvitatakse samuti välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiused, kui need on tagatud selle krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt väiksemas ulatuses kui näeb ette Tagatisfondi seadus.
 

Täpsemat informatsiooni saab saab Tagatisfondi veebilehelt.