Koduse vara kindlustamiseks ei piisa üldjuhul kodukindlustusest või eluasemekindlustusest. Sellega on küll kindlustatud korter või maja, kuid mitte selles asuv vara. Seega tuleb koduse vara kindlustamine seltsiga eraldi kokku leppida. See, millistel tingimustel vara kindlustatakse ning kuidas arvutatakse sulle makstava kindlustushüvitise suurust, kui su varaga peaks midagi juhtuma, on seltsiti erinev.

Millistel tingimustel kindlustada ja millised on välistused?

Pööra tähelepanu sellele, millistel tingimustel erinevad kindlustusseltsid kaitset pakuvad, sest koduse vara kindlustamiseks on mitu võimalust. 

Mõned seltsid kindlustavad kodust vara loetelu ehk nimekirja alusel. See tähendab, et kindlustatud esemed on kas jaotatud gruppidesse (näiteks mööbel ja vaibad, riietusesemed ja jalanõud, elektroonika ja kodumasinad) ning igale grupile määratakse kindlustussumma. Teise variandina võib klient loetleda oma kindlustatavad esemed üles ükshaaval.

On ka seltse, kes pakuvad võimalust kindlustada kodust vara lepingus kindlaksmääratud summa ulatuses, sellisel juhul nimekirja ei tehta. Klient võib sellisel juhul ise hinnata, kui suur on tema koduse vara väärtus. Üldjuhul on seltsid ette näinud ka minimaalse kindlustussumma.

Pööra ka tähelepanu sellele, et erinevad kindlustusseltsid võivad riske defineerida erinevalt. Näiteks vaata, mis on kindlustustingimuste järgi murdvargus, vandalism, torustiku leke?

Iga seltsi kindlustustingimustes on loetletud rida välistusi – need on juhtumid, millele kindlustuskaitse ei laiene. Tasub tähele panna, et erinevates seltsides on välistused erinevad. Näiteks ei pruugita hüvitada tormi tekitatud kahju kodusele varale, kui sellega ei kaasnenud hoone või korteri kahjustust. Varguse puhul ei hüvitata üldjuhul kahju, kui varas on sisenenud korterisse või majja originaalvõtmega (välja arvatud siis, kui ta on võtme enda kätte saanud röövimise teel).

Loe hoolikalt läbi kindlustustingimuste need punktid, mis käsitlevad ohutusnõudeid. Seal on loetletud tegevused, mida sa näiteks tuleohutuse tagamiseks, elektrisüsteemide kasutamisel ja hooldamisel jmt pead tegema. Näiteks varguse vältimiseks pead sa kodust lahkudes sulgema kõik aknad ja uksed, nii et majja või korterisse saaks tungida ainult lukke või konstruktsioone lõhkudes või vägivalda kasutades.

Taassoetamisväärtus tähendab uue samaväärse eseme soetamiseks vajalikku rahasummat. Üldjuhul kasutatakse hüvitise maksmist taassoetamisväärtuse alusel siis, kui kindlustatud ese pole eriti vana – sõltuvalt kindlustusseltsist võib eseme vanus olla näiteks kuni kaks või kuni viis aastat. Taassoetamisväärtuse puhul on oluline jälgida ka seda, kas selts hüvitab kahjustunud vara samaväärse uue toote maksumuse ulatuses või makstakse sulle teatav protsent uue eseme soetamiseks vajalikust rahasummast.

Turuväärtuse alusel hüvitise maksmine tähendab, et arvesse võetakse kahjustatud eseme kohalik keskmine müügihind kahjujuhtumi toimumise ajal.

1. Mida täpselt soovid kindlustada? Kas soovid kindlustada maja või korteri koos siseviimistlusega? Mõned kindlustusseltsid pakuvad võimalust kindlustada hoone nn karp ja siseviimistlus eraldi, enamik seltse kindlustab need koos. Korteri või elamu kindlustusega on üldjuhul kindlustatud uksed, aknad, seinad, põrandad ja laed, sanitaartehnika ja vannid, kütte- elektri- ning veevarustuse süsteem, pliidid, ahjud jpm. Uuri, kas kindlustustingimuste järgi kuuluvad hoone ja/või siseviimistluse mõiste alla näiteks sisse ehitatud köögikapid, liuguksed või kardinapuud. Mõne kindlustusseltsi tingimuste kohaselt on koos elamuga kindlustatud ka õuerajatised nagu näiteks kuur või aed, mõne teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga mitte. Samuti võib olla kodukindlustusega kindlustatud teatud summa eest ka vara, mis on sinuga kaasas väljaspool kodu, näiteks arvuti või jalgratas. 
2. Millise summa ulatuses soovid kindlustada? Miks oled valinud just sellise summa? Küsi kindlustusseltsi arvamust kindlustusobjekti õige kindlustusväärtuse kohta! Küsi ka, kuidas korteri või maja taastamise maksumus ehk taastamisväärtus arvestatakse ja miks just selliselt?
3. Milliste riskide vastu soovid oma kodu ja kodust vara kindlustada?  Selleks pööra tähelepanu kindlustuslepingu tingimustele, kus on välja toodud kindlustusriskid ning selgita välja, kuidas on kindlustuslepingus need riskid kirjeldatud.
4. Väga oluline on pöörata tähelepanu sündmuste kirjeldamisele ehk sellele, mida lepingu järgi peetakse kindlustusjuhtumiks. Kindlustusjuhtum on sündmus, mille toimumisel peab kindlustusselts täitma oma kohustused, näiteks maksma hüvitist.
5. Kuidas on kindlustuslepingus riskid mõistete kaudu defineeritud? Kindlustuslepingus võib üldkasutatav mõiste olla tõlgendatud ja kirjeldatud ka teisiti ja kitsamalt kui üldiselt tavaks. Erinevad kindlustusseltsid võivad defineerida sarnaseid mõisteid (kindlustatavaid riske) erinevalt!
   Näiteks mõne kindlustusseltsi tingimustes sisalduvad mõistes loodusõnnetus muuhulgas sellised loodusnähtused nagu torm, rahe, maalihe, põhjavee tõus ja looduslik üleujutus. Teine käsitleb loodusõnnetusena tormi ja rahet, kuid mitte põhjavee tõusu ja looduslikku üleujutust jne. Seega ära lähtu ainult riski nimetusest, vaid süvene tingimustesse.
6. Kindlustustingimustes loetletud kindlustusriskid on vaid osa kõikidest võimalikest riskidest. Kindlustusseltsid ei paku kindlustuskaitset selliste sündmuste tagajärgede vastu, mille toimumine on kindlustusvõtja jaoks oodatav ja ajaliselt ettenähtav. Samuti ei paku kindlustusseltsid kindlustuskaitset paljude katastroofilise iseloomuga sündmuste tagajärgede vastu nagu näiteks maavärinad, terroriaktid, sõjalise tegevuse puhkemine jms.
7. Millised on välistused ehk juhud, mille puhul kindlustusseltsil on õigus hüvitist vähendada või vabaneda hüvitamise kohustustest? Riskid, mida ei kindlustata, on kindlustustingimustes tavaliselt loetletud välistuste alapunktide all. Välistusteks ongi reeglina näiteks looduskatastroofide, terrorismi või erakorralise olukorra tõttu tekkinud kahjud, aga ka hoone projekteerimis- või ehitusvigade, hallituse, korrosiooni, tavapärase kulumise ja hoone lagunemise tõttu tekkinud kahjud jpm. Samuti ei hüvitata reeglina koduloomade, putukate ja näriliste poolt tekitatud kahju. Kulud jäävad hüvitamata ka juhul kui kindlustusvõtja oli enne lepingu sõlmist teadlik asjaoludest, mis võisid suure tõenäosusega hoonet kahjustada. Nii nagu kindlustatavaid riske, on ka välistusi reeglina palju, täpsed välistused tuleb kindlasti konkreetsest kindlustuslepingust üle vaadata!
8. Milliste riskide suurenemisest tuleb lepingu kehtivuse jooksul kindlustusseltsile teatada?  Kindlustusriski suurendamisena võib kindlustusselts näiteks käsitleda mahukamate remonttööde alustamist, valvesignalisatsiooni kõrvaldamist, ukseluku vahetamist vähemturvalise vastu jmt. Lähtu põhimõttest, et igasugusest muutusest on kindlustusandjat pigem otstarbekas informeerida kui informeerimata jätta. 
9. Pööra tähelepanu kahju hüvitamise korrale ja tähtaegadele. Tee endale selgeks, milliste sündmuste puhul, millises ulatuses ja millise korra järgi hüvitab kindlustusandja kahju. Muud võimalikud hüvitatavad kulud lepitakse kindlustuslepingus samuti kokku. Sellisteks kuludeks võivad olla näiteks ajutise elamispinna üürikulu hüvitamine, lammutus ja prahi äravedu jms,
   Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi hüvitatakse ajutise elamispinna üürikulu kuni kuue kuu eest, teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga hüvitatakse üürikulu kuni 10% ulatuses ehitise kindlustussummast, kuid mitte rohkem kui lepingus kokku lepitud summa ulatuses.
10. Uuri oma õigusi ja kohustusi kindlustuslepingu sõlmimisel, muutmisel, kehtivuse ajal, kindlustusjuhtumi toimumisel, kindlustuslepingu lõpetamisel. Kui kodukindlustuslepingu sõlmimise kohustus tuleneb teisest finantsteenuse lepingust, näiteks laenulepingust, siis vaata täpselt lepingu tingimustest üle, kas tagatisvara kindlustamisele on seatud eritingimused. Reeglina nõuab pank eluasemelaenu- ja hüpoteeklaenu lepingute puhul tagatisvara kindlustamist. Küsi pangast ning vaata laenulepingu tingimustest muuhulgas üle, missugused on panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsid ning milline on minimaalselt nõutav kindlustusulatus.  

Pane tähele, et alltoodud loetelus on tavapäraselt kasutavad terminid, aga samas võib kindlustusselts oma lepingutingimustes termineid sõnastada ka veidi teistmoodi. Seega lähtu sellest, mis kindlustuslepingu tingimustes kirjas.

• Kindlustusrisk on oht või sündmus, mis võib tekitada kahju ning mille vastu kindlustatakse. Kodukindlustuslepingu puhul võib kindlustusriskiks olla näiteks tulekahju, torm, leke torustikust, vandalism, murdvargus, röövimine jne.
• Tulekahju all peetakse kindlustuslepingutes silmas kontrollimatult levivat lahtist tuld väljaspool selleks ettenähtud kollet koos suitsu ning tahma eraldumisega. Tulekahju puhul kaetakse kindlustusseltside poolt üldjuhul kahjud, mille põhjustasid põlemine, suits ja tahm, pikselöök ning plahvatus.
  Reeglina ei kehti tulekindlustus siis, kui tegemist on tahtliku süütamisega. Samuti juhul, mil tegu on ainult kõrbemise, sulamise või elektrilühisega, kuigi lühise tõttu said kannatada näiteks kodumasinad. Või ka juhul kui ahi ajab suitsu sisse ja rikub lae, kuid tulekahju sellega ei kaasnenud.
• Veekahju võib olla tingitud nii torustiku lekkest, kanalisatsiooni ummistusest, naaberkorterist pärinevast veest kui ka looduslikust üleujutusest või pinnasevee tõusust sademete tagajärjel. Kõik kindlustusseltsid kindlustavad reeglina torustiku lekke riski, kuid kaugeltki mitte kõik ei kindlusta üleujutuse ja pinnasevee tõusu riski.
• Torustiku lekke riski puhul kaetakse kindlustusseltside poolt üldjuhul kahjud, kui nende põhjuseks on siseveevõrgust või selle külge püsivalt ühendatud kodumajapidamismasina ühendusdetailide purunemise tagajärjel välja voolanud vesi. Üks kindlustusselts võib ka korvata  hoonesiseste süsteemide külmumise tõttu tekkinud kahju, kuid teine mitte. Mõni kindlustusselts on valmis korvama akvaariumist välja voolanud vee poolt tekitatud kahju, kuid teine mitte. Täpse ülevaate saab erinevate kindlustusseltside kodukindlustuse tingimustest. Üldjuhul ei kaeta kindlustusseltside poolt torustiku lekke riski all kahjusid, mille põhjuseks on kõdunemine, korrosioon, vamm, hallitamine või kanalisatsioonisüsteemi kaudu hoonesse sissetunginud vesi. Samuti kui uputuse põhjuseks on lahti ununenud kraan.
• Tormi puhul kaetakse kindlustusseltside poolt reeglina kahjud, mis on tekkinud otseselt tormi tagajärjel. Eeskätt on selleks olukorrad, kus kahjustused kindlustusobjektile on tekitanud sellele tormi tagajärjel langenud asjad, näiteks puud. Tormiks peavad kindlustusseltsid üldjuhul erineva kiirusega tuult, näiteks kas alates 18, 20 või 21 m/s. On seltse, kes tuule kiirust tormi puhul ei määratle. 
• Murdvarguse puhul kaetakse kindlustusseltside poolt kahjud, kui esemed on kindlustuskohast varastatud uste, akende või muude piirete ja konstruktsioonide lõhkumise, lukkude lõhkumise või lahtimuukimise teel. Üldjuhul kahju ei kaeta kui ukse lukk või lukud on avatud originaalvõtmega või kui tegemist oli väljapressimisega.
• Röövimine tähendab kindlustuslepingu mõistes võõra isiku poolt kindlustatud asja äravõtmist füüsilist vägivalda kasutades. Röövimise puhul ei kaeta kindlustusseltside poolt reeglina kahjusid, kui on toimunud väljapressimine ehk omanikku on ähvardatud vägivalla kasutamise, tema või teise isiku kohta käivate häbistavate andmete avaldamise, vara hävitamise või muu sarnasega.
• Vandalismi all mõistetakse kindlustuslepingutes vara tahtlikku hävitamist või rikkumist kindlustusvõtjast sõltumatu isiku poolt. Vandalismi riski all ei kaeta kindlustusseltside poolt üldjuhul hoone osade vargust, kuid mõni kindlustusselts võib seda siiski teha.
• Elektririke on samuti risk, mille vastu mõned kindlustusseltsid kindlustavad. Sel juhul hüvitatakse üldjuhul lühisest, üle- või alapingest tekkinud kahju kodustele elektriseadmetele. 

Eelista alati kindlustusseltsi, mille tingimused on koostatud selgelt, arusaadavalt ning kus on sätestatud kõik oluline: lahti on seletatud mõisted ning mõlema lepingupoole õigused ja kohustused. Konkreetselt ja arusaadavalt on selgitatud, mis on kindlustusobjekt, mida loetakse kindlustusjuhtumiks, millistel põhimõtetel toimub hüvitamine ning milline on vaidluste lahendamise kord.

Varakindlustuslepingu tingimustega tutvumisel on soovitatav pöörata tähelepanu sellele, millised on välistused ehk juhud, mil kindlustusseltsil tekib õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest üldse keelduda.

Kindlustusseltsi valikul ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Millised on näiteks välistused kindlustushüvitise saamisel, kui suur on omavastutus? Vali kindlustusselts kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna.

Soovitatav on põhjalikult tutvuda vähemalt kolme erineva kindlustusseltsi pakkumisega ja neid omavahel võrrelda. Arvesta, et kindlustusseltsi töötaja või kindlustusagent ei anna sulle sõltumatut nõu. Sõltumatu nõu saamiseks pöördu kindlustusmaakleri poole! 

Meelde tasub jätta kahjukindlustuslepingu tingimustes sisalduvad kindlustusvõtja kohustused, sealhulgas kahjujuhtumist teatamise kord ning tähtajad. Kohustuste puudulikul täitmisel või täitmatajätmisel on kindlustusseltsil õigus kindlustushüvitist vähendada või hüvitise väljamaksmisest keelduda. Tavaliselt on kohustused seotud ohutusnõuete täitmisega ja keelatud on riski suurendavad tegevused.

Veendu, et räägid kindlustusseltsi esindajale kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada potentsiaalset kahjunõuet.

1. Tasu kindlustusmakseid õigeaegselt kindlustuslepingus sätestatud tähtaegadeks ja suuruses, seda isegi juhul kui kindlustusselts ei ole tasumiseks arvet õigeaegselt väljastanud.
2. Teavita kindlustusandjat kõikidest sulle teadaolevatest asjaoludest, millel võis olla mõju kindlustusseltsi otsusele kindlustusleping sõlmida. Arvesta, et sellised asjaolud võivad kindlustusseltsi jaoks mõjutada kindlustuse hinda. Kui kindlustusavalduses esitatud asjaolud hiljem muutuvad, siis kooskõlasta see kindlustusseltsiga.
3. Täida kõiki kindlustuslepingust tulenevaid omapoolseid kohustusi. Tavaliselt on kindlustusvõtja kohustused seotud ohutusnõuete täitmisega ja keelatud on riski suurendavad tegevused. 
4. Lähtu põhimõttest, et igasugusest muutusest on kindlustusandjat pigem otstarbekas informeerida. Kindlustusriski suurendamisena võib näiteks käsitleda mahukamate remonttööde alustamist, valvesignalisatsiooni kõrvaldamist, ukseluku vahetamist vähemturvalise vastu jmt. Kindlustusselts võib vähendada väljamakstavat kindlustushüvitist kui kohustuste rikkumine on suurendanud kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosust. Kui sa seda ei tee, siis võib halvimal juhul juhtuda, et kindlustusselts ei maksa sulle kindlustusjuhtumi korral hüvitist.  
5. Viivitamata ja soovitavalt kirjalikult pead kindlustusandjale teatama kindlustusjuhtumi toimumisest.
6. Anna kindlustusseltsile alati õiged andmed nii enda kui kindlustatava vara kohta.
    

Kindlustusjuhtumist teata esimesel võimalusel oma kindlustusseltsile, kas: 

• telefoni teel
• e-postiga
• veebilehe kaudu
• minnes ise büroosse kohale.

Soovitatav on kindlustusjuhtumist teatada ka kirjalikult, sest kirjalik teade annab hiljem võimaluse õigeaegset teatamist tõendada. Kahjujuhtumist õigeaegselt teatamata jätmise korral on kindlustusseltsil õigus hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda.

Vargusest, vandalismist ja röövimisest tuleb lisaks kindlustusseltsile teavitada politseid.

Tulekahju tuleb reeglina registreerida politseis ja päästeteenistuses.

Võlaõigusseadusega on määratud, et kui kindlustusselts ei ole ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikke toiminguid lõpetanud, võib nõuda täitmise kohustuse arvel raha maksmist summas, mida kindlustusselts vastavalt asjaoludele peaks minimaalselt maksma. Selle tähtaja kulgemine peatub aga ajaks, mil toimingute lõpetamine on takistatud kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu. Näiteks juhul, kui kindlustusvõtja viivitab kindlustusandjale tõendite esitamisega. Milline on vastavalt asjaoludele minimaalse maksmise ulatus, on kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahelise kokkuleppe küsimus.

Kindlustuslepingu sõlmimisel uuri, milliseid kindlustatud esemega seotud ohutusnõudeid tuleb järgida. Ohutusnõuded on kehtestatud nt tuleohutusele, kütteseadmete õigele käsitsemisele, veeavariide ärahoidmisele, elektriohutusele jms.

Ohutusnõuded võivad tuleneda õigusaktidest, konkreetse toote suhtes kehtestatud eeskirjadest, juhenditest, erinevatest tootekataloogidest. Lisaks õigusaktidega, juhenditega, eeskirjadega kehtestatud ohutusnõuetele või ka tootjapoolsetele kasutusjuhenditele võivad kindlustusseltsi poolt olla koostatud eraldi üldised ohutusnõuded.

Pane tähele:

• Kindlustustingimustes ei pruugi olla lahti kirjutatud kõiki vajalikke üksikasju või viiteid, millistele õigusaktidele, eeskirjadele või juhenditele konkreetsel juhul tähelepanu pöörata. Seetõttu küsi kindlustusandjalt  või kindlustusvahendajalt üle (ja tee seda soovitavalt kirjalikult), millele pead tähelepanu pöörama, et ohutusnõudeid korrektselt täita. 
• Kindlustatud eseme suhtes kehtivaid ohutusnõudeid peavad teadma ka sinu perekonnaliikmed ja nendega võrdsustatud isikud. Veendu, et ka nemad täidavad ohutusnõudeid.  
• Ohutusnõuete eiramine võib tähendada seda, et kindlustusselts keeldub kahju hüvitamisest või vähendab väljamakstavat hüvitist.