Eelmisel aastal hakkas kehtima krediidiandjate ja -vahendajate seadus, mis loob eeldused ausa, läbipaistva ja usaldusväärse tarbijakrediidituru toimimiseks, kus laenu pakkuvad ettevõtjad tegutsevad ühesuguste reeglite järgi ning kus tarbija õigused on kaitstud.
Muu hulgas kohustab uus seadus laenuandjaid alates 21. märtsist 2016 omama Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba.

Üheks krediidiandjate ja – vahendajate seaduse vastuvõtmise põhjuseks oli asjaolu, et kümned tuhanded inimesed on sattunud tarbijalaenudega suurtesse makseraskustesse. Nii praeguse kui ka varasema seadusandluse valguses on laenuandjatel kohustus laenu andmisel olla vastutustundlik, mis tähendab, et enne tarbijale laenu andmist peab üles näitama hoolsust ja veenduma tarbija võimes võetud kohustust tulevikus täita. Vastutustundliku laenamise nõude põhimõttes ei ole midagi muutunud, ettevõtjal oli selline kohustus varem ja on ka tulevikus. Peamiseks põhimõtteliseks muudatuseks on tarbijakrediiditurul tegutsevate ettevõtjate allutamine finantsinspektsiooni järelevalve alla. Tegutsemise eelduseks saab olema vastava tegevusloa olemasolu ja selle väljastamise tingimustele pidev ja jätkuv vastamine.

Turg korda
Laenuturul tegutsevatele ettevõtjatele ühetaoliste reeglite loomine ei ole üksnes valik, vaid ka kohustus. Näiteks tulenevad uued reeglid nendele laenuandjatele, kes annavad laenu kinnisvara tagatisel, Euroopa Liidu õigusest. Laenuturu korrastamise üks peamisi ajendeid on asjaolu, et raha laenamine on muutunud igapäevaseks ja hõlpsalt kättesaadavaks teenuseks, mis on omakorda toonud kaasa laenu andvate ettevõtete ja pakutavate laenutoodete hulga ulatusliku kasvu ega piirdu ammugi vaid pankadega. Kasvutrendi Eestis näitab fakt, et praegu tegutseb kümneid ettevõtteid, kes annavad tarbijatele erinevas vormis krediiti.
Tarbijakrediidi liike on palju, nt krediitkaart, hüpoteeklaen, liising, järelmaks, nn palgapäeva ehk kiirlaenud jne. Krediidiandjate ja-vahendajate seadus kohtleb oma nõuetes igasugust tarbijakrediiti võrdselt, eelistamata ühte teisele. Inimeste maksevõimega seotud küsimused on tarbijakrediidi puhul ühetaolised, komplekssed ja üksteisest sõltuvad.
Ei ole head põhjendust, miks ühe tarbijakrediidi liigi puhul tuleks maksevõimet hinnata, teise puhul mitte. Inimese maksevõimega seotud probleemi alge võib olla nn kiirlaenu väljastamises, mis tingib raskused muude (sh krediidi) kohustuste täitmisel või ka vastupidi – panga kergekäeliselt antud muu laen, mis sunnib kohustuse täitmiseks võtma hiljem nn kiirlaenu. Ühetaoline kohtlemine aitab vältida seda, et samalaadsetele teenustele kohaldatakse erinevaid nõudeid.

Avalik järelevalve tarbijakrediidi väljastajate üle ei välista siiski laenuvõtjate maksejõuetust või laenulepingu rikkumisi, vaid suurendab eelkõige tegevusloa ja muude nõuete rakendamisega professionaalsete laenuandjate omavastutust ja seeläbi vähendab eos riski, et laenu saavad inimesed, kes ei suuda seda tegelikult tagasi maksta.

Järelevalve teravik muutub
Ehkki vastutustundliku laenamise nõuded oma põhimõtetes ei muutu, on oluline selgitada uue seaduse kontekstis finantsjärelevalve eripära. Finantsinspektsioon, tegutsedes avalikes huvides, suunab vastutustundliku laenamise nõuete täitmisel järelevalve teraviku eelkõige ettevõtja organisatsiooni vastavuse kontrollile.
Finantsjärelevalve hõlmab endas muu hulgas turule sisenemise kontrolli, mis tähendab, et nii tarbijakrediidi valdkonnas tegevusloa taotlemisel kui ka hilisemal tegutsemisel hinnatakse krediidiandja ja -vahendaja organisatsiooni ülesehitust. Näiteks omanike ja juhtide sobivus (laitmatu reputatsioon, piisav kutseoskus jmt), töötajate oskused, organisatsiooni juhtide vastutusala selgus ja kohane ülesehitus (sisekontrollisüsteemid jmt), töötajatele suunatud sisereeglite sobivus ja piisavus jmt.
Tarbijakaitseametile jäävad endiselt need pädevused, mis annavad võimaluse lahendada konkreetsest lepingust tõusetuvaid küsimusi krediidiandja ja tarbija vahel.

Tarbija seisukohast on oluline, et kui varasemalt vastutas krediidiandja tarbija ees üksnes juhul, kui rikkus temaga sõlmitud laenulepingut, siis nüüd riskib ta nõuete mittetäitmisel tegevusloast ilma jäämisega ning ei või krediidiandjana enam tegutseda.