Intress on laenu hind, mida tuleb pangale laenu kasutamise eest maksta ning selle suurust ehk intressimäära väljendatakse protsentides. Tee endale selgeks, millest koosneb sinu laenu intressimäär ja millised on intressimäära kujunemise alused. Samuti uuri, kas intressimäära kujunemise alused võivad laenulepingu jooksul muutuda.
Kindla protsendiga intressimäär
Üks intressimäära kujundamise variant on selline, et intressimäär on kindel protsent, mis on sinu ja laenuandja vahel laenulepingut sõlmides kokku lepitud. Sellised laenud on näiteks riiklik õppelaen ning tavaliselt ka väikelaen, tarbimislaen, järelmaks ja krediitkaart. Eluasemelaenu on samuti võimalik sõlmida fikseeritud intressimääraga.
Muutuv intressimäär
Teine variant intressimäära kujundamisel on pangapoolne marginaal + Euribor. Sellised laenud on näiteks eluasemelaen ning teised hüpoteegiga tagatud laenud (näiteks suuremas summas tarbimislaen).
- Pangapoolne marginaal on reeglina täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. Marginaali arvutab pank igale kliendile personaalselt. Selle suurus võib sõltuda kliendi sissetulekust, laenusummast, tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning panga ja kliendi suhtest. Näiteks sellest kui korrektselt on täidetud eelnevad kohustused panga ees.
- Euribor (European Interbank Offered Rate) on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks, nii et üldjuhul muutub Euribor iga 6 või 12 kuu tagant. Vastavalt sellele muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant. Kui Euribor on selle aja jooksul tõusnud, siis tõuseb ka laenumakse ja vastupidi.
Eluasemelaenu puhul võivad pangad kasutada ka teistsuguseid intressi kujundamise aluseid, selle kohta loe täpsemalt siit.
Kas mõistlik on võtta muutuva või fikseeritud intressiga laen?
- Muutuva või ujuva intressiga laenu korral koosneb intress kahest komponendist: ajas muutuvast Euriborist ning panga ja kliendi vahel fikseeritud marginaalist. Muutuva intressiga laenu korral muutub Euribor üldjuhul iga 6 või 12 kuu tagant. Vastavalt sellele muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant. Kui Euribor on selle aja jooksul tõusnud, siis tõuseb ka laenumakse ja vastupidi.
- Fikseeritud intressiga laenu korral lepivad klient ja pank pikemaks ajaks kokku lõpliku intressi (näiteks viieks või kümneks aastaks). Fikseeritud intressiga kaitseb laenuvõtja ennast intresside tõusude eest, sest vaatamata intresside võimalikule tõusule tema laenumakse kokkulepitud perioodi jooksul ei muutu. Samas peab fikseeritud intressiga laenuvõtja arvestama sellega, et kui rahaturul hinnad vähenevad (ehk laenuhind väheneb), siis tema maksab ikka fikseeritud intressi.
See, kas soodsam on fikseeritud või ujuva intressiga laen, sõltub muutujast, mille suurus ei ole üheselt ette ennustatav - üleeuroopalisest pankadevahelisest laenuintressist Euribor. Kumb laenuintress on ühel või teisel ajahetkel soodsam, sõltub sellest, milline on arvutuse hetkel Euribori suurus. Euribori ning selle määra liikumise kohta leiab infot pankade kodulehekülgedelt ja siit.