Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul, kui on mitu käendajat, siis ka nemad vastutavad võetud laenu eest solidaarselt. Kui laenuvõtja jääb pangale võlgu, siis on käendaja(d) kohustatud tekkinud võla tasuma. 

Enne käenduslepingu sõlmimist uuri:  

• Mida sa käendad? Tarbijakäenduse (see on käendus, mille annab tarbija ehk eraisik) puhul võib lepingus sisalduda punkt, et käendaja käendab ka laenusaaja tulevikus sõlmitavaid kohustusi. Näiteks kui käendad sõbra laenulepingut, kes hiljem jääb pangale võlgu hoopis oma krediitkaardi kasutamise eest, siis võib pank sinult kui käendajalt hakata krediitkaardivõlga tagasi nõudma. Kui tulevikus sõlmitavate kohustuse käendamise punkt lepingus kirjas on, tuleb võimalikult täpselt kindlaks määrata nende kohustuste sisu.
  Teine näide on õppelaenu käenduslepingud, mille puhul võib olla võimalik sõlmida käendusleping ka suuremale summale, kui seda on iga-aastane maksimaalselt antav õppelaenu summa, kuna siis ei peaks järgmisel aastal uuesti laenu võttes käendust uuendama. Sellistele tingimustele tuleb enne lepingu sõlmimist kindlasti tähelepanu pöörata ja mõelda, kas see on sulle sobiv või mitte.
• Millises summas sa käendad? Tarbijakäenduse puhul peab käenduslepingus kirjas olema käendaja vastutuse maksimumsumma. See tähendab, et kui sinu lepingus on vastutuse rahalise maksimumsummana kokku lepitud näiteks 5700 eurot ning laenuvõtja kohustused laenaja ees tulevikus sellest suuremad, vastutad sina käendajana siiski kuni 5700 euro suuruse summaga.
  Tasub teada, et üldjuhul määratakse käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks veidi suurem summa, kui on laenuvõtjale väljastatud laen. Sellega soovib pank garanteerida võimalike tulevaste makseraskuste puhuks ka intresside, viiviste ja lepingutasude kättesaamise. Käendaja võib vastutada ka võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
• Millal pöördub laenuandja sinu kui käendaja poole, kui laenajal on tekkinud probleemid laenu tagasimaksmisega? Võlaõigusseaduse järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja laenuandja ees solidaarselt. Seega on võimalik olukord, kus laenuandja pöördub võlanõudega otse sinu kui käendaja poole, ilma, et ta oleks esmalt pöördunud laenuvõtja poole.
  Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu, kuidas on käenduslepingus reguleeritud käendaja vastutus. Eelkõige kas on kirjas, et käendaja vastutab laenuvõtja kohustuse eest üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa oma nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Selline säte tähendab, et kõigepealt peab pank pöörduma võla kättesaamiseks siiski laenuvõtja poole ning kui see tulemusi ei anna, alles siis hakata võlgnevust välja nõudma käendajalt.

Käenduslepingus lepitakse reeglina ka kokku, kas juba sõlmitud laenulepingu muutmiseks on vajalik käendaja nõusolek või mitte. Käendaja ei vastuta võlgniku poolt peale käenduslepingu sõlmimist tehtud tehingute eest, välja arvatud juhul, kui käenduslepingu sõlmimisel on sellisteks muudatusteks ette nõusolek antud.

Reeglina on käendajal õigus laenulepingu kehtivuse ajal küsida laenuandja käest informatsiooni laenuvõtja kohustuse täitmise ning tema majandusliku olukorra kohta. Näiteks selle kohta, kas kohustused on täidetud, milline on laenu tagasimaksmise olukord ja ega ei ole tekkinud makseraskusi.