Minu rahaEesti pensionisüsteem seisab kolmel sambal
I sammas ehk riiklik pension. Seda rahastatakse töötavate inimeste palgalt makstavast sotsiaalmaksust (sotsiaalmaks on 33%, millest 20% läheb pensionide maksmiseks).
II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Niimoodi koguneb pensionifondi iga kuu 6% inimese brutopalgast. Alates 1983. aastast sündinutele on II sambaga liitumine kohustuslik, varasema sünniaastaga inimestel oli võimalik valida, kas liituda või mitte. Praegu enne 1983. aastat sündinud inimesed II sambaga liituda ei saa.
III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Kogumiseks on kaks võimalust: vabatahtliku pensionifondi osakute omandamine või kindlustusseltsiga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimine. Täiendava kogumispensioniga saab liituda igal ajal ning selleks tuleb pöörduda näiteks panga või kindlustusseltsi poole.
Miks pensionieale noorelt mõelda?
Lühike vastus sellele küsimusele kõlab nii: tööealisi elanikke jääb Eestis järjest vähemaks, kes pensionäridele pensioni maksavad. Seetõttu ei saa pensionieas harjumuspärase elustandardi säilitamisel loota ainult riigi makstavale pensionile, vaid tuleb ka ise raha koguda. Kuna Eesti inimeste eluiga tasapisi pikeneb, tuleb arvestada ka sellega, et pensionieaks kogutust peab jätkuma üsna kauaks, aastakümneteks.
Kaks olulist argumenti ise raha kogumise kasuks
- Pensionäride arv järjest kasvab. 2012. aasta alguses püstitas Eesti pensionäride osakaaluga rahvastikust rekordi: meil oli ligi 300 000 vanaduspensionäri ja pensionäre kokku (sh töövõimetuspensionärid) juba üle 400 000 inimese. Seega moodustavad meie rahvastikust üle 30% pensionärid. Loe täpsemalt siit.
See tähendab, et aina vähemaks jääb tööealisi, kes pensionäridele pensioni maksavad. - Riikliku pensioni osakaal väheneb. Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüüsist selgub, et kui praeguste vanaduspensionäride kogu pension tuleb riiklikust pensionist ehk I sambast, siis 2040. aastaks langeb I samba osakaal uute vanaduspensionäride pensionis 72%ni ja aastaks 2060 55%ni. Loe siit.
Kuna riikliku pensioni osakaal pensioni kogusuuruses väheneb, peavad inimesed järjest enam ise oma tulevase pensioni heaks panustama. Selleks on loodud kohustusliku kogumispensioni süsteem (II sammas), millega liitunu brutopalgast läheb 2% pensionifondi ja riik lisab sellele inimese palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4%. Lisaks on olemas vabatahtlik kogumispension ehk III sammas.
Arvutused näitavad, et üldiselt võib inimene loota pensionile jäädes I ja II sambast kokku umbes 40% keskmisest palgast ning 10 aastat pärast pensionile jäämist moodustab ta pension umbes 33% keskmisest palgast. Loe selle kohta lähemalt Praxise analüüsist.
See aga tähendab, et igaüks peab ise täiendavalt oma pensioniea sissetuleku eest hoolitsema. Millised on täiendavad pikaajalised raha kasvatamise (investeerimise) võimalused, loe siit.
Üldiselt arvatakse, et inimese senist elustandardit säilitava pensioni suurus peaks olema 65-70 protsenti viimasest palgast. 2013. aasta III kvartalis oli keskmine vanaduspension 328 eurot kuus, keskmine netopalk samal perioodil oli umbes 735 eurot. Seega moodustas keskmine riiklik vanaduspension keskmisest palgast vaid 45%