Minuraha Sinu erapooletu abimees rahaasjade korraldamisel
  • Eesti keeles
  • По-русски
Minu raha

Log in with Facebook

MINU RAHA. KULUD, TULUD JA EESMÄRGID

Oma eelarve koostamiseks, salvestamiseks ja hilisemaks täiendamiseks logi sisse. Sisse logimiseks vali kahe võimaluse vahel: registreerud ja lood endale kasutajanime ja salasõna või logid sisse Facebookiga. Sõltumata sellest, kumba varianti eelistad, näed oma sisestatud andmeid üksnes sina, kui sa just ise oma paroole kellelegi kättesaadavaks ei tee.
NB! Kui oled esimest korda sisse loginud näiteks registreerunud kasutajana ja järgmine kord sisened Facebooki kaudu, siis sa eelmisel korral ehk registreerunud kasutajana salvestatud andmeid ei näe. Seetõttu tasub kogu aeg sisse logida samal viisil!
Kui eelistad mitte sisse logida, siis su andmed ei salvestu, kuid eelarve ridu saad täita ja vormi pdf-formaadis välja trükkida. 

Nõusolek ja põhimõtted isikuandmete töötlemiseks
Finantsinspektsiooni poolt veebilehe minuraha.ee vahendusel (edaspidi Veebileht) pakutava teenuse „Minu raha“ (edaspidi Teenus) kasutamisega kinnitan, et olen tutvunud ja annan nõusoleku mulle kuuluvate isikuandmete töötlemiseks alljärgnevate põhimõtete alusel:

  • Isikuandmete töötlejaks on Finantsinspektsioon (aadress: Sakala 4, Tallinn 15030; telefon: 6680 500; mail: info@fi.ee).
  • Teenuse raames töötleb Finantsinspektsioon Teenuse kasutaja isikuandmeid ulatuses, mis puudutab Teenuse kasutaja enda poolt Teenuse raames sisestatavat ja soovi korral salvestuvat eelarvet (tulud, kulud, prognoosid jms). Käesolev nõusolek on antud kõikide Teenuse kasuta isikuandmete töötlemise kohta mida Teenuse kasutaja on Teenuse kasutamise raames pidanud vajalikuks Teenusesse sisestada.
  • Teenuse raames Teenuse kasutaja poolt info sisestamine ja selle maht on vabatahtlik, nagu ka selle kustutamine. Finantsinspektsioon võib vajadusel kogutud isikuandmed kustutada.
  • Andmete töötlemise eesmärgiks on pakkuda teenust, mille kaudu on Teenuse kasutajal võimalik jälgida enda poolt koostatud eelarvet ning analüüsida endaga seotud rahaasju.
  • Finantsinspektsioon võib volitada Teenuse kasutaja isikuandmeid töötlema teisi isikuid või asutusi, eelkõige seoses Teenuse osutamiseks vajamineva tehnilise toega.
  • Finantsinspektsioon järgib isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.
  • Teenuse kasutajal on seoses teda ennast puudutavate isikuandmetega kõik isikuandmete kaitse seadusest tulenevad õigused, sh õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt Teenuse kasutaja kohta kogutud isikuandmetega, nõuda isikuandmete parandamist, täpsustamist, kustutamist jm. Käesoleva nõusoleku võib Teenuse kasutaja igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
  • Isikuandmete õiguste kohta saab täpsemat teavet isikuandmete kaitse seadusest (www.riigiteataja.ee) või Andmekaitse Inspektsioonist (www.aki.ee).
  • Finantsinspektsioonil on õigus käesolevaid isikuandmete töötlemise põhimõtteid iseseisvalt muuta, teavitades nendest Veebilehe vahendusel.

 

Logi sisse:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

Unustasid parooli?

Jäta meelde


Sisse logides kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun tingimustega.

Oled uus kasutaja:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

korda salasona

Olen tutvunud ja nõustun tingimustega

Asud siin:
Elusündmused > Pension > Miks pensionieale noorelt mõelda? > Miks pensionieale noorelt mõelda?
  • Teenused
  • Kasulikud abivahendid
  • Kui on probleem
  • Elu- sündmused
    • Igapäevased rahaasjad
      • Planeerimine ja eesmärkide seadmine
      • Eelarve tegemine
      • Säästmine
      • Palk ja maksud
      • ARVELDUSKONTO JA MAKSED
    • Raha kasvatamine
      • Lühi- ja pikaajaline planeerimine
      • Säästmine
      • Kuhu säästud paigutada?
      • Investeerimine
      • Kuhu investeerida?
      • Millest alustada investeerimist?
      • Risk ja tulu
    • Pension
      • Miks pensionieale noorelt mõelda?
      • Pensioniks kogumine on mõttetu?
      • Millal pensioniks koguma hakata?
      • Kui palju raha pensionieas vajad?
      • Võimalused pensioni kogumiseks
      • Pensionile jääjale
    • Lähedase kaotus
    • Leia huvipakkuv teema ja loe edasi
  • Minu Raha
I ja II samba pensioni suuruse kalkulaator

Eesti pensionisüsteem seisab kolmel sambal

I sammas ehk riiklik pension. Seda rahastatakse töötavate inimeste palgalt makstavast sotsiaalmaksust (sotsiaalmaks on 33%, millest 20% läheb pensionide maksmiseks).

II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Niimoodi koguneb pensionifondi iga kuu 6% inimese brutopalgast. Alates 1983. aastast sündinutele on II sambaga liitumine kohustuslik, varasema sünniaastaga inimestel oli võimalik valida, kas liituda või mitte. Praegu enne 1983. aastat sündinud inimesed II sambaga liituda ei saa.

III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Kogumiseks on kaks võimalust: vabatahtliku pensionifondi osakute omandamine või kindlustusseltsiga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimine. Täiendava kogumispensioniga saab liituda igal ajal ning selleks tuleb pöörduda näiteks panga või kindlustusseltsi poole.

Kasulikud viited

  • Rahvastikupuu
  • Pensionist lähemalt
  • Investeerimisest lähemalt
  • Eesti pensionisüsteem
  • Korduma kippuvad küsimused
  • Pension välisriigist
Tweet

Miks pensionieale noorelt mõelda?

Lühike vastus sellele küsimusele kõlab nii: tööealisi elanikke jääb Eestis järjest vähemaks, kes pensionäridele pensioni maksavad. Seetõttu ei saa pensionieas harjumuspärase elustandardi säilitamisel loota ainult riigi makstavale pensionile, vaid tuleb ka ise raha koguda. Kuna Eesti inimeste eluiga tasapisi pikeneb, tuleb arvestada ka sellega, et pensionieaks kogutust peab jätkuma üsna kauaks, aastakümneteks.

Kaks olulist argumenti ise raha kogumise kasuks

  • Pensionäride arv järjest kasvab. 2012. aasta alguses püstitas Eesti pensionäride osakaaluga rahvastikust rekordi: meil oli ligi 300 000 vanaduspensionäri ja pensionäre kokku (sh töövõimetuspensionärid) juba üle 400 000 inimese. Seega moodustavad meie rahvastikust üle 30% pensionärid. Loe täpsemalt siit. 
    See tähendab, et aina vähemaks jääb tööealisi, kes pensionäridele pensioni maksavad.
  • Riikliku pensioni osakaal väheneb. Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüüsist selgub, et kui praeguste vanaduspensionäride kogu pension tuleb riiklikust pensionist ehk I sambast, siis 2040. aastaks langeb I samba osakaal uute vanaduspensionäride pensionis 72%ni ja aastaks 2060 55%ni. Loe siit.

Kuna riikliku pensioni osakaal pensioni kogusuuruses väheneb, peavad inimesed järjest enam ise oma tulevase pensioni heaks panustama. Selleks on loodud kohustusliku kogumispensioni süsteem (II sammas), millega liitunu brutopalgast läheb 2% pensionifondi ja riik lisab sellele inimese palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4%. Lisaks on olemas vabatahtlik kogumispension ehk III sammas.

Arvutused näitavad, et üldiselt võib inimene loota pensionile jäädes I ja II sambast kokku umbes 40% keskmisest palgast ning 10 aastat pärast pensionile jäämist moodustab ta pension umbes 33% keskmisest palgast. Loe selle kohta lähemalt Praxise analüüsist.

See aga tähendab, et igaüks peab ise täiendavalt oma pensioniea sissetuleku eest hoolitsema. Millised on täiendavad pikaajalised raha kasvatamise (investeerimise) võimalused, loe siit.

Riiklikust pensionist ei piisa
Üldiselt arvatakse, et inimese senist elustandardit säilitava pensioni suurus peaks olema 65-70 protsenti viimasest palgast. 2013. aasta III kvartalis oli keskmine vanaduspension 328 eurot kuus, keskmine netopalk samal perioodil oli umbes 735 eurot. Seega moodustas keskmine riiklik vanaduspension keskmisest palgast vaid 45%

  • Teenused:
  • Igapäevased pangateenused
  • Pangakaardid
  • Hoiused
  • Laenud
  • Liising
  • Kindlustus
  • Investeerimine
  • Pension
  • Kasulikud abivahendid:
  • Uudised
  • Kalkulaatorid
  • Võrdlustabelid
  • Korduvad küsimused
  • Huvitavat lugemist
  • Mängud
  • Sõnaraamat
  • Kontaktandmed
  • Kui on probleem:
  • Makseraskustes käitumine
  • Lähedase kaotus ja pärimine
  • Probleem pangateenusega
  • Probleem liisinguga
  • Probleem tarbijakrediidiga
  • Probleem kindlustusega
  • Probleem investeerimisega
  • Petuskeemid
  • Kuidas hoiduda pettusest
  • Elusündmused:
  • Igapäevased rahaasjad
  • Raha kasvatamine
  • Pension
  • Lähedase kaotus

© FINANTSINSPEKTSIOON

Kasutustingimused

Sakala 4, Tallinn 15030

Tel: 6680 500

Faks: 6680 501

tarbija@fi.ee