Minuraha Sinu erapooletu abimees rahaasjade korraldamisel
  • Eesti keeles
  • По-русски
Minu raha

Log in with Facebook

MINU RAHA. KULUD, TULUD JA EESMÄRGID

Oma eelarve koostamiseks, salvestamiseks ja hilisemaks täiendamiseks logi sisse. Sisse logimiseks vali kahe võimaluse vahel: registreerud ja lood endale kasutajanime ja salasõna või logid sisse Facebookiga. Sõltumata sellest, kumba varianti eelistad, näed oma sisestatud andmeid üksnes sina, kui sa just ise oma paroole kellelegi kättesaadavaks ei tee.
NB! Kui oled esimest korda sisse loginud näiteks registreerunud kasutajana ja järgmine kord sisened Facebooki kaudu, siis sa eelmisel korral ehk registreerunud kasutajana salvestatud andmeid ei näe. Seetõttu tasub kogu aeg sisse logida samal viisil!
Kui eelistad mitte sisse logida, siis su andmed ei salvestu, kuid eelarve ridu saad täita ja vormi pdf-formaadis välja trükkida. 

Nõusolek ja põhimõtted isikuandmete töötlemiseks
Finantsinspektsiooni poolt veebilehe minuraha.ee vahendusel (edaspidi Veebileht) pakutava teenuse „Minu raha“ (edaspidi Teenus) kasutamisega kinnitan, et olen tutvunud ja annan nõusoleku mulle kuuluvate isikuandmete töötlemiseks alljärgnevate põhimõtete alusel:

  • Isikuandmete töötlejaks on Finantsinspektsioon (aadress: Sakala 4, Tallinn 15030; telefon: 6680 500; mail: info@fi.ee).
  • Teenuse raames töötleb Finantsinspektsioon Teenuse kasutaja isikuandmeid ulatuses, mis puudutab Teenuse kasutaja enda poolt Teenuse raames sisestatavat ja soovi korral salvestuvat eelarvet (tulud, kulud, prognoosid jms). Käesolev nõusolek on antud kõikide Teenuse kasuta isikuandmete töötlemise kohta mida Teenuse kasutaja on Teenuse kasutamise raames pidanud vajalikuks Teenusesse sisestada.
  • Teenuse raames Teenuse kasutaja poolt info sisestamine ja selle maht on vabatahtlik, nagu ka selle kustutamine. Finantsinspektsioon võib vajadusel kogutud isikuandmed kustutada.
  • Andmete töötlemise eesmärgiks on pakkuda teenust, mille kaudu on Teenuse kasutajal võimalik jälgida enda poolt koostatud eelarvet ning analüüsida endaga seotud rahaasju.
  • Finantsinspektsioon võib volitada Teenuse kasutaja isikuandmeid töötlema teisi isikuid või asutusi, eelkõige seoses Teenuse osutamiseks vajamineva tehnilise toega.
  • Finantsinspektsioon järgib isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.
  • Teenuse kasutajal on seoses teda ennast puudutavate isikuandmetega kõik isikuandmete kaitse seadusest tulenevad õigused, sh õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt Teenuse kasutaja kohta kogutud isikuandmetega, nõuda isikuandmete parandamist, täpsustamist, kustutamist jm. Käesoleva nõusoleku võib Teenuse kasutaja igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
  • Isikuandmete õiguste kohta saab täpsemat teavet isikuandmete kaitse seadusest (www.riigiteataja.ee) või Andmekaitse Inspektsioonist (www.aki.ee).
  • Finantsinspektsioonil on õigus käesolevaid isikuandmete töötlemise põhimõtteid iseseisvalt muuta, teavitades nendest Veebilehe vahendusel.

 

Logi sisse:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

Unustasid parooli?

Jäta meelde


Sisse logides kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun tingimustega.

Oled uus kasutaja:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

korda salasona

Olen tutvunud ja nõustun tingimustega

Asud siin:
Elusündmused > Igapäevased rahaasjad > Säästmine
  • Teenused
  • Kasulikud abivahendid
  • Kui on probleem
  • Elu- sündmused
    • Igapäevased rahaasjad
      • Planeerimine ja eesmärkide seadmine
      • Eelarve tegemine
      • Säästmine
      • Palk ja maksud
      • ARVELDUSKONTO JA MAKSED
    • Raha kasvatamine
      • Lühi- ja pikaajaline planeerimine
      • Säästmine
      • Kuhu säästud paigutada?
      • Investeerimine
      • Kuhu investeerida?
      • Millest alustada investeerimist?
      • Risk ja tulu
    • Pension
      • Miks pensionieale noorelt mõelda?
      • Pensioniks kogumine on mõttetu?
      • Millal pensioniks koguma hakata?
      • Kui palju raha pensionieas vajad?
      • Võimalused pensioni kogumiseks
      • Pensionile jääjale
    • Lähedase kaotus
    • Leia huvipakkuv teema ja loe edasi
  • Minu Raha
Igapäevaste pisikulude kalkulaator
Säästmise kalkulaator
Liitintressi kalkulaator

Säästad hingerahuks, investeerid lootuses raha kasvatada

Säästud annavad hingerahu, et saad ka ootamatutes olukordades hakkama. Säästude kogumise eesmärk võib olla näiteks ootamatustega hakkama saamisne või tarviliku asja ostmiseks raha kõrvale panemine.

Investeerimise kaudu püüad oma raha kasvatada. 

Kasulikud viited

  • Eelarve koostamise ABC
  • Minu raha: koosta oma eelarve
  • Hoiustest lähemalt
  • Investeerimisest lähemalt
Tweet

Säästmine

  • Arvamusi säästmise kohta
  • Ideid säästmiseks

Inimesed, kes on harjunud ära kulutama kogu teenitud raha ja kes ei säästa mustadeks päevadeks, ütlevad, et nagunii sööb inflatsioon raha väärtusest suure tüki ära, parem siis kulutan kohe. Inflatsioon kahtlemata raha väärtusele hästi ei mõju, aga igal juhul on inflatsiooni tõttu mõnevõrra ostujõus kaotanud 100 eurot ettenägematus olukorras rohkem väärt kui tühi konto. 

Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel?

Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Pigem on tegemist lühiajalise raha kogumisega, nii et kõrvalepandud summa ei väheneks ning oleks lihtsasti kättesaadav. Üks võimalus lühiajaliseks kogumiseks on erinevad hoiused, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta.

Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhiline eesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu. See tähendab erinevalt säästmisest riski võtmist. Raha väärtuse võimalikuks kasvatamiseks paigutatakse see mitmesugustesse varadesse – näiteks aktsiatesse, investeerimisfondidesse, kinnisvarasse jne. Selleks peaks olema mõningaid teadmisi.

Investeerides ei ole tulu saamine garanteeritud - kas ja kui palju sa teenid, ei ole üldjuhul ette teada, sest investeeringu väärtus kõigub aja jooksul. Näiteks aktsiate hinnad võivad nii tõusta kui langeda. Seetõttu peaks investeerima raha, mida lähema viie aasta jooksul kindlasti vaja ei lähe.

Raha, mida investeerida, tekib säästes!

Milleks säästa? 

Esiteks aitab säästmine valmistuda suuremateks ette teada väljaminekuteks, mida jooksvast sissetulekust katta on raske. Näiteks mõne majapidamises vajaliku suurema ostu tegemiseks, et vältida laenu võtmist, mis muudab ostu intresside ja lepingutasu võrra kallimaks. 

Teiseks aitab säästmine toime tulla ootamatustega, näiteks vähenenud sissetulekuga töökaotuse või haiguse korral. Haigeks jäämine napimale pere-eelarvele üsna suur löök, sest lisaks vähenenud sissetulekule tekib lisakulu ravimite ostmise tõttu. Igal inimesel peaks olema kõrvale pandud nn hädareserv ootamatute kulude jaoks. Selle kohta, kui suur hädareserv peaks olema, on väga erinevaid arvamusi, kuid üldiselt arvatakse, et kõrvale võiks olla pandud 3–6 kuu kulutusteks vajaminev summa. 

Kui palju peaks säästma? 

Alustuseks pole oluline mitte kõrvalepandava summa suurus, vaid säästmisharjumuse tekkimine – alusta kasvõi 10 euro kaupa, kuid säästa regulaarselt. Kui oled juba väiksema summa säästmisega harjunud, siis võiks summat tasapisi suurendada.

Üldlevinud soovitus on kõrvale panna 5–10% oma igakuisest netosissetulekust. Ülevaate sellest, missuguse summa igakuine kõrvale panemine on sinu jaoks reaalne, saad eelarvet koostades. Kui paned oma (või pere) tulud ja kulud kirja, saab täpselt selgeks, kas ja kui palju raha sul kõrvalepanemiseks üle jääb. 

Hingerahu nimel!

Säästud annavad hingerahu, et saad ka ootamatutes olukordades hakkama.

Tweet

Arvamusi säästmise kohta

Säästmise ehk raha kogumise kohta on erinevaid arvamusi.

Arvamus: säästa pole mõtet, sest inflatsioon sööb raha väärtust!

Vastuväide: jah, inflatsioon tähendab tõesti seda, et aasta pärast saad 100 euro eest veidi vähem kaupu osta kui täna, kuid mõningane rahatagavara mustadeks päevadeks võiks igal inimesel südamerahu huvides olla. Samuti on kindla eesmärgiga raha kogudes (näiteks puhkusereisiks, kodumasina ostuks) ost odavam kui sama asja jaoks tarbimislaenu võttes.

Arvamus: nõukogude ajal kogusid mu vanemad mulle elukindlustuse kaudu raha, et ma 18-aastasena 1000 rubla saaksin. Kuna riigikord vahetus, kahanes summa kümnekordselt.

Vastuväide: jah, poliitiliste riskide ning majanduskriisi eest pole me kunagi kaitstud, kuid oma laste tulevikku kindlustamata jätmine kartuses, et nagunii kaob raha kuhugi ära, pole samuti mõistlik.

Säästmisel mitu eesmärkiSäästmine on arukas tegu. Esiteks saab raha kogudes valmistuda ette teada suuremateks väljaminekuteks. Teiseks aitavad säästud ootamatustega toime tulla, näiteks kui kaotad töö või vajad pikemaajalist ravi, mille eest tuleb ise maksta. 

Sinu kasu säästmisest on üsna otsene: säästud annavad turvatunde. Kui sul juba mõningane varu n-ö mustadeks päevadeks olemas, võid järgmise sammuna mõelda investeerimisele. Investeerimise mõte on oma raha arvelt täiendavat tulu teenida, nii et õnnestuks ka inflatsiooni „lüüa“.

Kindlasti tuleb ette ka olukordi, kus raha kokkuhoidmine polegi mõistlik valik, näiteks võib mingis eluetapis olulisem olla pere elamistingimuste parandamisse, enda haridusse raha paigutamine. Peaasi, et otsus säästa või säästmata jätta või hoopis sääste kasutada on läbi mõeldud ja teadlikult tehtud. 

Säästmise kalkulaator

Kui palju peaks säästma?

Kõige olulisem pole mitte säästetava summa suurus, vaid säästmisharjumuse tekitamine – alusta kasvõi 10 euro kaupa, kuid säästa regulaarselt. Kui oled juba väiksema summa säästmisega harjunud, võiksid seda tasapisi suurendada.

Üldlevinud soovitus on kõrvale panna 5–10% oma igakuisest netosissetulekust. 

Tweet

Ideid säästmiseks

Kui su majanduslik olukord lubab kõrvale panna kasvõi 10 eurot kuus, siis on säästmine pigem suhtumise kui võimaluste küsimus. Kui esimene emotsioon on, et kõrvale panemiseks ei jää midagi üle, sest igapäevase eluga toimetulek sööb kogu sissetuleku ära, siis mõtle, kas see ikka päriselt on nii.

Nende mustade aukude üles leidmiseks, kuhu raha lihtsalt ära kulub, tasub koostada pere-eelarve. Kui paned detailselt kõik kulud ja tulud kirja ning analüüsid, millele kulutad, võib tulemus olla üsna üllatav. 

Kui sul on eesmärk silme ees, on säästa palju lihtsam kui lihtsalt igaks juhuks raha kõrvale panna. Kas sul on mõttes midagi, mida tahaksid lähiajal endale või lähedastele lubada, aga rahakotist kohe vajalikku summat võtta pole? Kui eesmärk teada, saad eelarvet koostades selgeks, kui palju iga kuu säästa suudaksid ja kaua unistuse täitumine võiks aega võtta.

Kui sul on säästudest juba mõningane varu kogunenud, mida tahaksid edasi kasvatada, loe lähemalt investeerimisvõimalustest.

 


  • Teenused:
  • Igapäevased pangateenused
  • Pangakaardid
  • Hoiused
  • Laenud
  • Liising
  • Kindlustus
  • Investeerimine
  • Pension
  • Kasulikud abivahendid:
  • Uudised
  • Kalkulaatorid
  • Võrdlustabelid
  • Korduvad küsimused
  • Huvitavat lugemist
  • Mängud
  • Sõnaraamat
  • Kontaktandmed
  • Kui on probleem:
  • Makseraskustes käitumine
  • Lähedase kaotus ja pärimine
  • Probleem pangateenusega
  • Probleem liisinguga
  • Probleem tarbijakrediidiga
  • Probleem kindlustusega
  • Probleem investeerimisega
  • Petuskeemid
  • Kuidas hoiduda pettusest
  • Elusündmused:
  • Igapäevased rahaasjad
  • Raha kasvatamine
  • Pension
  • Lähedase kaotus

© FINANTSINSPEKTSIOON

Kasutustingimused

Sakala 4, Tallinn 15030

Tel: 6680 500

Faks: 6680 501

tarbija@fi.ee