Minu rahaInimesed, kes on harjunud ära kulutama kogu teenitud raha ja kes ei säästa mustadeks päevadeks, ütlevad, et nagunii sööb inflatsioon raha väärtusest suure tüki ära, parem siis kulutan kohe. Inflatsioon kahtlemata raha väärtusele hästi ei mõju, aga igal juhul on inflatsiooni tõttu mõnevõrra ostujõus kaotanud 100 eurot ettenägematus olukorras rohkem väärt kui tühi konto.
Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Pigem on tegemist lühiajalise raha kogumisega, nii et kõrvalepandud summa ei väheneks ning oleks lihtsasti kättesaadav. Üks võimalus lühiajaliseks kogumiseks on erinevad hoiused, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta.
Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhiline eesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu. See tähendab erinevalt säästmisest riski võtmist. Raha väärtuse võimalikuks kasvatamiseks paigutatakse see mitmesugustesse varadesse – näiteks aktsiatesse, investeerimisfondidesse, kinnisvarasse jne. Selleks peaks olema mõningaid teadmisi.
Investeerides ei ole tulu saamine garanteeritud - kas ja kui palju sa teenid, ei ole üldjuhul ette teada, sest investeeringu väärtus kõigub aja jooksul. Näiteks aktsiate hinnad võivad nii tõusta kui langeda. Seetõttu peaks investeerima raha, mida lähema viie aasta jooksul kindlasti vaja ei lähe.
Raha, mida investeerida, tekib säästes!
Milleks säästa?
Esiteks aitab säästmine valmistuda suuremateks ette teada väljaminekuteks, mida jooksvast sissetulekust katta on raske. Näiteks mõne majapidamises vajaliku suurema ostu tegemiseks, et vältida laenu võtmist, mis muudab ostu intresside ja lepingutasu võrra kallimaks.
Teiseks aitab säästmine toime tulla ootamatustega, näiteks vähenenud sissetulekuga töökaotuse või haiguse korral. Haigeks jäämine napimale pere-eelarvele üsna suur löök, sest lisaks vähenenud sissetulekule tekib lisakulu ravimite ostmise tõttu. Igal inimesel peaks olema kõrvale pandud nn hädareserv ootamatute kulude jaoks. Selle kohta, kui suur hädareserv peaks olema, on väga erinevaid arvamusi, kuid üldiselt arvatakse, et kõrvale võiks olla pandud 3–6 kuu kulutusteks vajaminev summa.
Kui palju peaks säästma?
Alustuseks pole oluline mitte kõrvalepandava summa suurus, vaid säästmisharjumuse tekkimine – alusta kasvõi 10 euro kaupa, kuid säästa regulaarselt. Kui oled juba väiksema summa säästmisega harjunud, siis võiks summat tasapisi suurendada.
Üldlevinud soovitus on kõrvale panna 5–10% oma igakuisest netosissetulekust. Ülevaate sellest, missuguse summa igakuine kõrvale panemine on sinu jaoks reaalne, saad eelarvet koostades. Kui paned oma (või pere) tulud ja kulud kirja, saab täpselt selgeks, kas ja kui palju raha sul kõrvalepanemiseks üle jääb.