Kuigi laenude pakkujad peavad esmakordselt laenu võtta sooviva inimese enne laenulepingu sõlmimist näost näkku tuvastama, ei pruugi seda nõuet kõik laenukontorid täita. Seetõttu on võimalikud erinevad laenupettused, kus petis uurib välja sinu isikukoodi, nime ja arveldusarve numbri ning püüab sinu nimel võtta näiteks kiirlaenu. Pettused on võimalikud ka siis, kui sa oled juba mõne laenukontori klient ning pettur on sellest teadlik. Laenukontor sel juhul sinu isikut enam tuvastama ei pea ja pettur saab sinu isikuandmeid kasutades laenu võtta.

Palutakse luba kasutada sinu arvelduskontot 

Petturid sobitavad tutvust võõraste inimestega, sealhulgas nendega, keda nad on oma kodukandis aeg ajalt kohanud. Pettur pöördub su poole palvega kasutada tema arvelduskontot, sest tal on näiteks pangakonto arestitud, aga palk tuleks siiski kuidagi kätte saada. Selleks palub pettur sul öelda oma nime, isikukoodi ja arveldusarve numbri. Kui need käes, tellib pettur laenukontorist sinu isikuandmeid kasutades sinu arvelduskontole laenu ning palub raha välja võtta ja talle anda. Nii saab pettur raha, kuid laenu tagasimaksmise kohustus jääb sinu kanda.

HOIATUS: Kui keegi sellise palvega sinu juurde tuleb, veendu alati, et tegemist on usaldusväärse sõbra või tuttavaga. Sellises olukorras on kõige kindlam tutvuda konto väljavõttega ja vaadata, kust summad on üle kantud. Vähimagi kahtluse korral kanna raha ülekande tegijale tagasi.

Palutakse abi, kuna on kaotatud dokumendid ja rahakott 

Sinu poole pöördub näiteks bussijaamas keegi võõras ja palub luba kasutada sinu arvelduskontot. Seda väidetavalt seetõttu, et tema rahakott ja dokumendid on kadunud, aga sõber või sugulane on nõus kojusõidu raha panka üle kandma. Abistamise eest lubatakse heategijale tihti tasuks mingi rahasumma. Sealsamas helistab pettur väidetavale ülekande tegijale ja küsib sinu isikukoodi, arvelduskonto numbrit ja muid isikuandmeid. Saadud info alusel võtab teine pettuse osaline mobiiltelefoniga kiirlaenu sinu arvele. Seejärel lähevad pettur ja sina kui ohver koos sularahaautomaadi juurde ning võtate laekunud summa sularahas välja.

Selle skeemi puhul on tegemist pealtnäha teise inimese abistamisega ning sularahaautomaadist ei ole näha, kellelt laekunud raha pärineb. Alles hiljem saabub sulle kiri võlanõudega, milles palutakse laen ära maksta.

HOIATUS: Hoidu sellises olukorras enda isikuandmete ja panga andmete avaldamisest. Proovi leida olukorrale mingi muu lahendus. Sellised ettepanekud viitavad enamjaolt alati pettusele.

Helistatakse ajalehes ilmuva müügikuulutuse peale 

Petturid kasutavad ajalehtedes ja internetis ilmuvaid müügikuulutusi, milles märgitud eseme hind on suhteliselt väike, jäädes näiteks vahemikku 10-15 eurot. Pettuse läbiviijad helistavad müügikuulutuse peale ja avaldavad soovi üks või teine ese ära osta. Maksmise viisiks pakutakse pangaülekannet. Selleks küsitakse sinult kui müüjalt isikukood, arvelduskonto number, aadress ning lubatakse ülekanne ära teha. Saadud andmete alusel võtab pettur telefoni teel kiirlaenu müüja arvele. Seejärel helistab ta uuesti ning teatab, et kandis kogemata 15 euro asemel üle 150 eurot ja palub sul enamlaekunud summa tagastada. Pahaaimamatu inimene tagastabki laenusumma petturile, laenu tagasimaksmise kohustus jääb aga petetule.

HOIATUS: Kontrolli alati konto väljavõttelt, kellelt laekunud summad pärinevad, enne kui asud raha kellegi palvel kuhugi edasi kandma. Ära anna oma isikuandmeid võõrastele!

Inimene ise annab internetipanga koodid petturile 

Selle skeemi puhul kasutatakse ära elektroonilisest pangandusest vähemteadlikke inimesi, kellele soliidse välimusega mees või naine pakub abi. "Abistamise" käigus minnakse mingil usaldusväärsel ettekäändel koos panka ja avatakse arveldusarve. Internetipanga koodid palub võõras enda kätte. Arveldusarve avanud inimene ei oska midagi kahtlustada, kuna avatud arvelduskontol ju raha veel pole, mistõttu peab ta koodide edasiandmist ohutuks. Võõras võtab "abistatava" isiku nimel kiirlaene ja kannab need enda kontole edasi.

HOIATUS: Ära mitte mingil juhul ava eelkirjeldatud näidetega sarnastes olukordades võõraste inimeste palvel arvelduskontot ning ära anna oma internetipanga paroole teiste kätte!