Minuraha Sinu erapooletu abimees rahaasjade korraldamisel
  • Eesti keeles
  • По-русски
Minu raha

Log in with Facebook

MINU RAHA. KULUD, TULUD JA EESMÄRGID

Oma eelarve koostamiseks, salvestamiseks ja hilisemaks täiendamiseks logi sisse. Sisse logimiseks vali kahe võimaluse vahel: registreerud ja lood endale kasutajanime ja salasõna või logid sisse Facebookiga. Sõltumata sellest, kumba varianti eelistad, näed oma sisestatud andmeid üksnes sina, kui sa just ise oma paroole kellelegi kättesaadavaks ei tee.
NB! Kui oled esimest korda sisse loginud näiteks registreerunud kasutajana ja järgmine kord sisened Facebooki kaudu, siis sa eelmisel korral ehk registreerunud kasutajana salvestatud andmeid ei näe. Seetõttu tasub kogu aeg sisse logida samal viisil!
Kui eelistad mitte sisse logida, siis su andmed ei salvestu, kuid eelarve ridu saad täita ja vormi pdf-formaadis välja trükkida. 

Nõusolek ja põhimõtted isikuandmete töötlemiseks
Finantsinspektsiooni poolt veebilehe minuraha.ee vahendusel (edaspidi Veebileht) pakutava teenuse „Minu raha“ (edaspidi Teenus) kasutamisega kinnitan, et olen tutvunud ja annan nõusoleku mulle kuuluvate isikuandmete töötlemiseks alljärgnevate põhimõtete alusel:

  • Isikuandmete töötlejaks on Finantsinspektsioon (aadress: Sakala 4, Tallinn 15030; telefon: 6680 500; mail: info@fi.ee).
  • Teenuse raames töötleb Finantsinspektsioon Teenuse kasutaja isikuandmeid ulatuses, mis puudutab Teenuse kasutaja enda poolt Teenuse raames sisestatavat ja soovi korral salvestuvat eelarvet (tulud, kulud, prognoosid jms). Käesolev nõusolek on antud kõikide Teenuse kasuta isikuandmete töötlemise kohta mida Teenuse kasutaja on Teenuse kasutamise raames pidanud vajalikuks Teenusesse sisestada.
  • Teenuse raames Teenuse kasutaja poolt info sisestamine ja selle maht on vabatahtlik, nagu ka selle kustutamine. Finantsinspektsioon võib vajadusel kogutud isikuandmed kustutada.
  • Andmete töötlemise eesmärgiks on pakkuda teenust, mille kaudu on Teenuse kasutajal võimalik jälgida enda poolt koostatud eelarvet ning analüüsida endaga seotud rahaasju.
  • Finantsinspektsioon võib volitada Teenuse kasutaja isikuandmeid töötlema teisi isikuid või asutusi, eelkõige seoses Teenuse osutamiseks vajamineva tehnilise toega.
  • Finantsinspektsioon järgib isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.
  • Teenuse kasutajal on seoses teda ennast puudutavate isikuandmetega kõik isikuandmete kaitse seadusest tulenevad õigused, sh õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt Teenuse kasutaja kohta kogutud isikuandmetega, nõuda isikuandmete parandamist, täpsustamist, kustutamist jm. Käesoleva nõusoleku võib Teenuse kasutaja igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
  • Isikuandmete õiguste kohta saab täpsemat teavet isikuandmete kaitse seadusest (www.riigiteataja.ee) või Andmekaitse Inspektsioonist (www.aki.ee).
  • Finantsinspektsioonil on õigus käesolevaid isikuandmete töötlemise põhimõtteid iseseisvalt muuta, teavitades nendest Veebilehe vahendusel.

 

Logi sisse:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

Unustasid parooli?

Jäta meelde


Sisse logides kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun tingimustega.

Oled uus kasutaja:

Sinu e-maili aadress

Salasõna

korda salasona

Olen tutvunud ja nõustun tingimustega

Asud siin:
Kasulikud abivahendid > Uudised > Ühisrahastamine
  • Teenused
  • Kasulikud abivahendid
    • Uudised
    • Kalkulaatorid
      • Palgakalkulaator
      • Õppelaenu kalkulaator
      • Säästmise kalkulaator
      • Hoiuse intressitulu kalkulaator
      • Laenukalkulaator
      • Euribori muutuse mõju laenumaksetele
      • Kiirlaenu kalkulaator
      • Investeeringute tootluse kalkulaator
      • Liitintressi kalkulaator
      • Investeerimisfondi tootluse kalkulaator
      • II samba pensionifondide tasude ja tootluse kalkulaator
      • Pere-eelarve vorm
      • Pere-eelarve stressitaluvuse kalkulaator
      • Reisikulude eelarve
      • Eurokalkulaator
      • Liikluskindlustuse kalkulaator
    • Võrdlustabelid
      • Pankade teenustasud
      • Pankade näidistarbijate teenustasud
      • Hoiuseintressid
      • Krediitkaardid
      • Tarbimislaenu intressid
    • Korduvad küsimused
      • Küsimused panga- ja investeerimisteenuste kohta
      • Küsimused kindlustamise kohta
      • Küsimused investeerimiskonto kohta
      • Küsimused II samba kohta
      • Muud küsimused
    • Huvitavat lugemist
      • Finantsaabits
      • Uuringud
    • Mängud
      • Pane oma teadmised proovile!
    • Sõnaraamat
    • Kontaktandmed
    • Leia huvipakkuv teema ja loe edasi
  • Kui on probleem
  • Elu- sündmused
  • Minu Raha
Uudised Arhiiv

  • 4. jaanuar 2019

    Kuidas uuel aastal oma rahaasjad kontrolli all hoida

  • 27. november 2018

    Millele pöörata tähelepanu investeerimisriskiga elukindlustuse lepingu sõlmimisel?

  • 15. november 2018

    Tarbimislaenude maht kasvas varasemast veelgi tempokamalt

  • 31. oktoober 2018

    Makseteenuseid saab nüüd mugavalt võrrelda

  • 30. oktoober 2018

    Eesti Panga muuseum ootab 3. novembril rahatarkuse perepäevale

  • 2019
    • jaanuar
    • veebruar
    • märts
    • aprill
    • mai
    • juuni
    • juuli
    • august
    • september
    • oktoober
    • november
    • detsember
  • 2018
  • 2017
  • 2016
  • 2015
  • 2014
  • 2013
  • 2012
  • 2011
  • 2010
  • 2009
  • 2008
  • 2007
  • 2006
Tweet
5. juuni 2017

Ühisrahastamine

Ühisrahastamine (ingl crowdfunding) on viimasel kümnendil jõudsalt arenenud uus finantseerimisviis: raha, mida on äriühingutel või ka füüsilistel isikutel vaja projekti elluviimiseks, kogutakse väikeste summade kaupa paljudelt inimestelt. Ühisrahastamisega seotud ettevõtlus areneb kiiresti ka Eestis.

Ühisrahastamine toimub tavapäraselt avalike internetiplatvormide kaudu. Rahastuse taotlejate eesmärk on leida kindla aja jooksul projektile finantseerijad. Need, kes projekti raha paigutavad, soovivad vastutasuks teenida investeeringutelt tulu, sh näiteks intressitulu või saada osa kasumist.

Ühisrahastamine jaguneb kolmeks:

Ühissponsorlus – toetatakse projekte või annetatakse raha heategevusena ilma rahalise kasuta;

Laenupõhine ühisrahastamine – viiakse kokku isikud, kes soovivad laenu võtta ja kes on valmis seda tasu eest andma;

Investeerimispõhine ühisrahastamine - rahastuse taotleja pakub ühisrahastusettevõtte kaudu võimalust investeerida taotleja väärtpaberitesse, aktsiatesse, osadesse või omakapitali instrumentidesse ning rahastuse andja saab vastutasuks osaluse, võlakirja või osa projekti tulust.

Ühisrahastamise areng

Kiiresti arenev ühisrahastamine pakub reguleeritud panga-, fondi- ja investeerimisteenuste kõrval uusi võimalusi. Ühisrahastamist kui alternatiivset rahastamisallikat kasutavad nii alustavad ja kasvavad ettevõtted kui ka eraisikud. Ühisrahastamine võimaldab rahastada selliseid projekte, initsiatiive ja tarbijate soove, mida finantseerimise tavalahendused ei pruugi alati rahuldada.

Lisaks annab ühisrahastamine säästudega isikutele võimaluse teenida lisatulu, aga nad võtavad seejuures ka riske. Ühisrahastamine teeb investeeringud kättesaadavaks ehk on võimalik paigutada raha eri projektidesse väikeste summade kaupa. Ühisrahastamist on ilmselt muutnud populaarsemaks ka kohati üsna kõrged tootluslubadused, milles võib aga peegelduda muu hulgas investeeringu kõrgem risk.


Ühisrahastamisega kaasnevad riskid

Ühisrahastusplatvormide kaudu investeerimisel või laenamisel peab arvestama järgmiste riskidega:

Raha kaotamise risk. Investeerimisel võid kaotada sissemakstud raha. Ühisrahastamise kaudu pakutavad projektid võivad olla väga spekulatiivsed, eriti alustavatel ettevõtetel, sest neil pole tegevusajalugu ega tagatist, et nende äriplaan ka realiseerub. Seetõttu võib ettevõttesse tehtud investeering muutuda väärtusetuks. Lisaks on risk, et laenuvõtja ei suuda hiljem võetud laenu tagasi maksta või täita võlakirjast tulenevaid kohustusi. Ühisrahastatud kinnisvaraobjekti ei pruugi hiljem õnnestuda müüa loodetud hinnaga ning müügist otseselt sõltuv kasu võib seega jääda saamata.

Investeeringu pikaajalisus. Ühisinvesteerimise puhul sõltub investeeringute tagastamine paljuski investeeritava ettevõtte käekäigust. Seetõttu tuleb sageli arvestada pika tasuvusperioodiga, eriti alustava ettevõtte puhul, kuna kasumisse jõudmine võib võtta aega või ei jõutagi kasumisse.

Vara väärtuse risk. Ühisrahastamise kaudu teostatavad projektid on tavapäraselt väljaspool reguleeritud turgu: neil ei ole tavapärast börsihinda ja neile ei kehti ka muud kohustuslikud läbipaistvusnõuded. Seetõttu on risk, et projektid, millesse raha kaasatakse, ei ole õigesti hinnatud ning projekti tasutakse rohkem, kui see väärt on.

Likviidsusrisk. Ühisrahastusplatvormid (või nende kaudu tegutsevad ettevõtted) ei võimalda üldjuhul realiseerida investeeringut enne tähtaega. Lisaks ei ole tavapäraselt muud järelturgu, kus selliseid investeeringuid edasi müüa.

Piiratud teave. Ühisrahastamine ei pruugi olla riikliku finantsjärelevalve all ning ühisrahastusettevõtted ega platvormi kaudu rahastamist taotlevad ettevõtted ei pea esitama kohustuslikke aruandeid ega teavet. Projekti kohta saadav informatsioon võib seeõttu olla piiratud. Investeerijad ei tohiks paigutada raha projektidesse või tegutseda platvormidel, mille kohta pole avaldatud piisaval määral või üheselt mõistetavat teavet.

Finantsjärelevalve puudumine. Ühisrahastusettevõte ei pruugi alati olla riikliku järelevalve all ehk nende üle ei tehta finantsjärelevalvet. Lisaks ei kehti neile investorkaitse, sh Tagatisfondi tagatised ega nõuded ettevõtte jätkusuutlikkuse või varade lahususe tagamise kohta.

Usalduse kuritarvitamine. Ühisrahastusplatvormide kaudu raha paigutajatel tuleks enne investeeringu tegemist kontrollida platvormi ja selle omanike/juhtkonna usaldusväärsust, sh varasemaid projekte. Arvestada tuleb sellega, et kuna ühisrahastusettevõtted ei kuulu finantsjärelevalve alla, ei kehti neile nõuded teenuse osutaja kutseoskuse ja lojaalsuskohustuste kohta. Investeerija peaks põhjalikult tutvuma ka ühisrahastusplatvormi tingimuste ja võetavate kohustustega. Sealjuures tasub silmas pidada, et mõne platvormi kasutajatingimustes on kirjas, et rahastamise tingimusi ja tähtaega võib projekti kestel muuta. Seetõttu võib juhtuda, et projekti rahastamise tähtaeg pikeneb, platvorm lisab ise puuduoleva summa või vähendatakse laenusummat.

Majanduse tsüklilisus. Ühisrahastamine ei ole isoleeritud majanduse üldisest käekäigust või finantssektori olukorrast. Ühisrahastamise kaudu vahendatud varasemate projektide õnnestumine ei ole garantii, et sarnased projektid õnnestuvad ka tulevikus.

Risk majapidamise eelarvele. Investeerida tuleks vaid sellise summa piires, mille kaotamine ei avalda mõju igapäevaelule. Investeerimisotsuste tegemisel arvesta võimega võtta riske enda või pere eelarvele.

Loe lisaks ka Finantsinpektsiooni seisukohta ühisrahastusest.


  • Teenused:
  • Igapäevased pangateenused
  • Pangakaardid
  • Hoiused
  • Laenud
  • Liising
  • Kindlustus
  • Investeerimine
  • Pension
  • Kasulikud abivahendid:
  • Uudised
  • Kalkulaatorid
  • Võrdlustabelid
  • Korduvad küsimused
  • Huvitavat lugemist
  • Mängud
  • Sõnaraamat
  • Kontaktandmed
  • Kui on probleem:
  • Makseraskustes käitumine
  • Lähedase kaotus ja pärimine
  • Probleem pangateenusega
  • Probleem liisinguga
  • Probleem tarbijakrediidiga
  • Probleem kindlustusega
  • Probleem investeerimisega
  • Petuskeemid
  • Kuidas hoiduda pettusest
  • Elusündmused:
  • Igapäevased rahaasjad
  • Raha kasvatamine
  • Pension
  • Lähedase kaotus

© FINANTSINSPEKTSIOON

Kasutustingimused

Sakala 4, Tallinn 15030

Tel: 6680 500

Faks: 6680 501

tarbija@fi.ee