Sammud enda kaitsmiseks
- Ära kunagi jaga isiklikku ega pangateavet. Seaduslikud ettevõtted ei küsi kunagi sinu PIN-koode, paroole, internetipanga ligipääsu ega turvakoode e-posti, teksti, sotsiaalmeedia või telefoni teel.
- Peatu ja mõtle, enne kui tegutsed. Ära kiirusta raha saatmise, teabe jagamise ega linkidel klõpsamisega – petturid tekitavad teadlikult kiireloomulisuse tunde (nt IT-probleemid sinu pangaga, hädaabikõned, mis puudutavad sinu sõpru ja pereliikmeid, ähvardav keelekasutus jne). Kahtluste korral, isegi kui see on väike, ära tee midagi; lõpeta kõne ja kontrolli hoolikalt allikat või identiteeti.
- Kontrolli allikat või identiteeti tähelepanelikult.
- Kontrolli alati, kust sõnumid, kõned, e-kirjad ja lingid pärinevad - isegi kui need näivad ametlikud või pärinevad sõbralt, pereliikmelt või avaliku elu tegelaselt. Näiteks helista või saada sõnum oma perele ja sõpradele, kasutades usaldusväärse kanali kaudu teada olevat numbrit; otsi õigekirjavigu, kummalisi URL-e või puuduvaid turvaindikaatoreid (nt veendu, kas veebisaidi link sisaldab HTTPS-is s-tähte, et veebisait oleks turvaline ning kontrolli, kas ettevõtte nimes on täiendavaid või puuduvaid tähti).
- Ära ava linke soovimatutest sõnumitest, lae ametlikke rakendusi alla vaid usaldusväärsetest rakendustepoodidest ning ära skanni tundmatuid QR-koode.
- Lepi oma perega kokku turvasõna ehk salajane fraas, mida saate kasutada identiteedi kinnitamiseks, kui tuttav hääl helistab kiireloomulise rahataotlusega ja väidab end olevat pereliige (nt vanemad, õde/vend, laps).
- Kasuta kontrollitud kontaktandmeid, et jõuda otse ettevõtte või üksikisikuni, ning ära kunagi tugine kahtlustatava petturi esitatud kontaktandmetele (nt otsi ettevõtte nimi ise üles, kasuta ametlikke äriregistreid ja varem kinnitatud kontaktiviise). Petturid võivad väita, et neil on tegevusluba või jäljendada loaga ettevõtte veebisaiti. Kontrolli, kas sinu riigi finantsjärelevalveasutus on väljastanud hoiatusi või kas teenusepakkuja on kantud IOSCO I-SCANi nimekirja (iosco.org/i-scan/). Krüptoteenuse osutajate puhul veendu, kas neil on ELis tegevusluba (nt kontrolli ESMA registrit).
- Pööra tähelepanu võimalikele tehisaru trikkidele. Tehisaru tehnoloogia arenedes muutuvad pettused veenvamaks kui kunagi varem, isegi parimate turvameetmete korral. Kui miski tundub ebatavaline või kui märkad mõnda eespool kirjeldatud ohumärki, peatu ja hinda olukorda.
- Ära kunagi installi kaugjuurdepääsu tarkvara ega jaga oma ekraani. Pangad ja finantsasutused ei nõua seda kunagi.
- Hoia seadmed ja kontod turvalisena. Kasuta tugevaid ja kordumatuid paroole, hoia neid salajas ning väldi samade paroolide kasutamist erinevatel platvormidel. Luba võimalusel mitmikautentimine. Hoia oma tarkvara ja viirusetõrje ajakohased ning aktiveeritud.
- Ole ettevaatlik ootamatute ja ajaliselt piiratud investeerimisvõimaluste suhtes. Kui see kõlab liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see nii ka on.
- Mõtle enne, kui jagad sotsiaalmeedias teavet. Vestlusrühmad, foorumid, sotsiaalmeedia postitused ja fotod võivad olla petturitele väärtuslikud teabeallikad. Liigne teabe jagamine enda või oma investeeringute kohta võib muuta sind kergeks sihtmärgiks.
Mida teha, kui oled langenud pettuse või kelmuse ohvriks
Peata tehingud kohe, et blokeerida kõik edasised ülekanded kahtlastele kontodele ja vältida täiendavaid kahjusid. Lõpeta kõik kontaktid petturitega – eira nende kõnesid ja e-kirju ning blokeeri saatjad.
Võta ühendust oma panga või finantsettevõttega. Teavita oma panka või finantsettevõtet viivitamata ametlike kontaktkanalite kaudu, et uurida tehingute külmutamise või tagasipööramise võimalusi.
Muuda oma paroole kõigis seadmetes ja rakendustes või veebisaitidel. Petturid ostavad internetis lekkinud paroole ja proovivad neid mitmel kontol. Ainult ühe salasõna muutmisest ei piisa; Veendu, et muudad neid kõiki, et petturid ei saaks neid uuesti kasutada.
Teavita ja hoiata. Teata juhtumist politseile või oma riigi finantsjärelevalveasutusele (https://www.fi.ee) ning teavita ka oma võrgustikku (nt sõpru ja pereliikmeid), et suurendada teadlikkust. See on üks tõhusamaid viise ennast ja teisi kaitsta.
Hoidu täiendavast pettusest. Pettur võib varasema pettuse ohvriga ühendust võtta, väites, et esindab avaliku sektori asutust (nt politseid, maksu- või järelevalveasutust) ning pakkuda tasu eest kaotatud raha tagasisaamist. See on sageli järjekordne katse sind petta. Pea meeles: varasem pettuse ohvriks langemine ei välista uute pettuste ohtu.
Tehisarul põhinevad veebipõhised finantspettused ja kelmused
Kellegi teisena esinemise pettus ja süvavõltsingu kasutamine
Võid saada ootamatu kõne kelleltki, kes väidab end olevat pank, avaliku sektori asutus (nt politsei, maksu- või finantsasutus), kindlustustoodete turustaja, IT-ettevõte või isegi pereliige. Helistaja võib kutsuda sind üles raha üle kandma „turvalisuse eesmärgil“, viidates kahtlasele tegevusele sinu kontol või kindlustuspoliisis. Samuti võidakse paluda avaldada oma pangaandmed (nt maksekaardi number, internetipanga andmed või paroolid), klõpsata lingil või installida tarkvara, väites, et see lahendab probleemi kiiresti. Helistaja võib kasutada võltsitud telefoninumbrit, mis näib vastavat sinu panga ametlikult numbrile, et näida õiguspärane (spoofing).
Petturid võivad tehisaru abil luua võltsvideoid, -pilte või -heli, mis jäljendavad kellegi häält (nt pangatöötaja või pereliige), nägu (nt kuulsus) või liigutusi. Seda nimetatakse süvavõltsinguks.