Aktsia ja aktsiafond

Kui ostad mõne ettevõtte aktsiaid, saad üheks selle ettevõtte omanikuks ehk aktsionäriks. Väikeinvestoril on kõige hõlpsam osta nende ettevõtete aktsiaid, mis on noteeritud mõnel väärtpaberibörsil. Näiteks Tallinna, Riia ja Vilniuse börsid kuuluvad maailma suurima börsikontserni NASDAQ OMX Groupi koosseisu.

Ajalooliselt on aktsiaturud pakkunud kõige kõrgemat tootlust, samas kaasneb aktsiainvesteeringutega üldjuhul ka kõrgem risk võrreldes näiteks investeerimisfondidega. 

Aktsionärina ei ole sulle tulu garanteeritud. Tulu on võimalik teenida kas dividendidena, kui ettevõtte aktsionäride koosolek otsustab osa kasumist dividendina välja maksta või aktsia kursi tõusu pealt. Samas võib aktsia hind langeda näiteks ettevõtte kehvade majandustulemuste ja/või maailmamajanduse kehva olukorra tõttu. Samuti võidakse dividende mitte maksta, kui otsustatakse kasum hoopis ettevõtte arengusse investeerida või kui kasumit ei saadudki. Nii pead arvestama võimalusega, et su investeeringu väärtus vahepeal hoopis väheneb. Kui ettevõte peaks pankrotti minema, võid kogu rahast ilma jääda.

Nimiväärtus ja turuväärtus

Aktsia võib välja lasta nimiväärtusega aktsiana või nimiväärtuseta aktsiana. Nimiväärtust nimetatakse ka nominaalväärtuseks ja see on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud rahalise või mitterahalise sissemaksega ühe aktsia kohta. Kui aktsiad on välja lastud aga nimiväärtuseta, määratakse ühe nimiväärtuseta aktsia arvestuslik väärtus aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga.

Turuväärtus on aktsia hind börsil. Aktsia hinda mõjutavad paljud asjaolud: ettevõtte käekäik; majandussektori käekäik, kus see ettevõte tegutseb; ettevõtte asukohariigi käekäik; ettevõtte suurus, sest väiksemate ettevõtete aktsiad võivad ole kõikuvamate hindadega kui suuremate omad; üldised hoiakud aktsiatesse investeerimise kohta ehk investorite emotsioonid jne.

Aktsiate ostmine

Börsil noteeritud aktsiate ostmiseks pead avama pangas või mõne muu investeerimisühingu juures väärtpaberikonto.

Aktsiatesse investeerimise plussid ja miinused

Plussid
  • aktsiate ostuga muutud ettevõtte üheks omanikuks
  • sul on võimalik osa võtta aktsionäride üldkoosolekust
  • aktsiate omanikul on õigus osale ettevõtte varast ja kasumist
  • aktsiate omanikul on õigus dividendidele
Miinused
  • riskantne väärtpaber: aktsia hind võib kõikuda suures ulatuses
  • reaalne risk kaotada investeeritud raha
  • ühe või teise aktsia ost eeldab põhjalikku ettevõtte majandusseisu uurimist ning analüüsimist
  • börsil mittekaubeldavat aktsiat võib olla hiljem väga raske müüa, sest sellele ei pruugi ostjat leida
  • aktsia hind on kõikuv ning sõltub konkreetse firma majanduslikust olukorrast ja plaanidest
  • arvestama peab tehingukulude ja väärtpaberikonto hoolduskuludega
  • tulu teenimise korral tuleb maksta tulumaksu

Väärtpaberite avalik pakkumine

Väärtpaberite avalikul pakkumisel ehk väärtpaberite emiteerimisel pakutakse väärtpabereid kõikidele soovijatele – avalikkusele.

  • Kõige tavapärasemalt pakutakse avalikul pakkumisel aktsiaid. Uusi aktsiad emiteeriv ettevõte kaasab sellega oma ettevõtluse arendamiseks avalikkuselt täiendavat raha.
  • Avaliku pakkumisena käsitletakse teavet väärtpaberite omandamise võimaluste kohta. Teave peab olema piisavalt täpne nii pakkumise tingimuste kui pakutavate väärtpaberite osas, et soovijatel oleks võimalik otsustada, kas väärtpabereid osta või mitte.
  • Avaliku pakkumise korral võib tegemist olla nii väärtpaberite esmakordse avaliku pakkumisega (kasutatakse lühendit IPO – initial public offering) kui ka pakkumisega väärtpaberite järelturul, kus pakutakse juba varem välja lastud (emiteeritud) väärtpabereid.
  • Väärtpaberite avalik pakkumine kuulutatakse välja teate avaldamisega vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. See teade sisaldab endas muuhulgas infot, kus on võimalik tutvuda pakkumise kohta avaldatud dokumentatsiooniga.

Väärtpaberite avalik pakkumine ja prospekt

Väärtpaberite avaliku pakkumise korral avalikustatakse prospekt, mis sisaldab teavet nii pakutavate väärtpaberite kui ka neid väärtpabereid väljastava isiku ehk emitendi kohta.  

  • Prospektis avalikustatav teave annab võimaluse hinnata nii väärtpaberite kui ka emitendi finantsseisundiga seotud olulisi asjaolusid. 
  • Prospekt võib koosneda ühest või mitmest dokumendist. Igal juhul peab see sisaldama kokkuvõtet, milles esitatakse lühidalt ja selgelt ning arusaadavalt pakkumise põhilised asjaolud. Kui prospekt avalikustatakse inglise keeles või Finantsinspektsiooni loal mõnes  muus keeles, siis kokkuvõte avalikustatakse eesti keeles.
  • Kokkuvõte hõlmab küll pakkumise olulisemaid asjaolusid ning annab ülevaate prospektis sisalduvast, kuid seda tuleb siiski käsitleda vaid prospekti sissejuhatusena. Väärtpaberitesse investeerimise üle otsustamisel peab tutvuma kogu prospektiga. 
  • Reeglina peab väärtpaberite avaliku pakkumise prospekt, sealhulgas prospekti kokkuvõte olema enne selle avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist registreeritud Finantsinspektsioonis. Finantsinspektsioon kontrollib, kas esitatud dokumentatsioon ja selles kajastuvad andmed on kooskõlas õigusaktides sätestatuga. Andmete õigsuse eest prospektis vastutab väärtpaberite emitent.

Pane tähele

Avaliku pakkumise läbi aktsiaid või võlakirju ostes on oluline teada, et esimesel etapil toimub aktsiate märkimine, mis pole veel ostutehing. 

Võib juhtuda, et osta soovijaid on rohkem kui väärtpabereid, mida pakutakse. Nii ei pruugi investor saada aktsiaid nii palju, kui ta soovis. See, kuidas ülemärkimise puhul väärtpaberite jaotamine toimub, peab olema prospektis kirjeldatud. Samuti võib juhtuda, et märgitakse vähem aktsiaid ja emissioon ebaõnnestub. 

Enne avalikus pakkumises osalemist

  • Selgita välja, kas tegemist on seadusliku avaliku pakkumisega ehk kas pakkumine on registreeritud Finantsinspektsioonis või kas Finantsinspektsiooni on teises lepinguriigis registreeritud emitendi puhul nõuetekohaselt teavitatud. Infot Finantsinspektsioonis ja ka teistes Euroopa Liidu riikides registreeritud avalike pakkumiste kohta leiab Finantsinspektsiooni veebilehelt.
  • Tutvu avaliku pakkumise prospektiga ning tee endale selgeks pakkumisega seotud asjaolud.
  • Selgita välja, millised on investeeringuga seotud kulutused.
  • Küsi vajadusel pakkujalt täiendavaid selgitusi pakkumise asjaolude kohta. 
  • Hinda pakkumise vastavust oma investeerimiseesmärkidele ja riskitaluvusele. 
     

Investoril on õigus:

  • Olla informeeritud teiste investoritega võrdsetel alustel, st investoreid peab informeerima võrdses ulatuses ja sarnase korra kohaselt. 
  • Tutvuda prospektiga ning saada selgitusi väärtpaberite pakkumise asjaolude kohta.
  • Nõuda trükitud prospekti tasuta kättetoimetamist konkreetse pakkumise raames väärtpabereid turustava isiku poolt.
  • Omandada investeeringu suurusele vastav osa pakutavatest väärtpaberitest. Väärtpaberi omandamise tingimused ja kord, sealhulgas vajalikud toimingud väärtpaberite omandamiseks ning väärtpaberite jagamise kord on kehtestatud prospektis. Seetõttu peab tähelepanelikult tutvuma prospekti vastava osaga ning võimalike küsimuste korral paluma selgitusi pakkumist korraldavatelt isikutelt.
  • Nõuda pakutud väärtpaberite tagasiostmist vähemalt märkimisel makstud ostuhinna eest juhul, kui pakkuja avalikustab pakkumise perioodil prospekti lisa, millega esitatakse või muudetakse prospektis sisalduva teabega seotud olulisi asjaolusid.
  • Nõuda kahju hüvitamist, mis tuleneb prospektis esitatud väärtpaberi hindamise seisukohalt olulise teabe mittevastavusest tegelikkusele kui emitent või pakkuja oli või pidi sellest teadlik olema. Sama kehtib ka siis, kui prospektist on välja jäetud asjakohased faktid või pakkuja on varjanud teavet. Prospekti kokkuvõtte põhjal võib investor nõuda kahjutasu, kui kokkuvõte oli eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus. 
  • Kahju hüvitamise kohustus lasub pakkujal või emitendil ka juhul, kui prospektis on märgitud teabe saamise allikaks kolmas isik.
  • Kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades pakutud väärtpaberid kannatanult hinna eest, mis kannatanu sellise pakutud väärtpaberi omandamiseks tasus. Sel juhul vabaneb kahju tekitaja muu kahju hüvitamise kohustusest.
  • Kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat arvates vastava väärtpaberi pakkumise algusest valeteavet sisaldava või mittetäieliku prospekti alusel.
  • Nõue väärtpaberite tagasiostmiseks tuleb esitada pakkujale pakkumise teates sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks tööpäeva, arvates prospekti lisa või pakutava väärtpaberi müügihinna ja arvu kohta lõpliku teabe avalikustamisest.

Aktsiafond

Aktsiafond on üks investeerimisfondide liike. Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib professionaalne fondivalitseja. Kui tegemist on aktsiafondiga, tähendab see seda, et fondivalitseja paigutab investoritelt saadud raha erinevate, peamiselt börsidel kaubeldavate ettevõtete aktsiatesse.

Fondide investeerimiseesmärgid ja -strateegia, tasud ja muu info on kirjas fondi tingimustes ja prospektis. Kõige lihtsamalt ja kokkuvõtlikumalt on info kirjas lihtsustatud prospektis. Sellega saad tutvuda näiteks kas fondivalitseja juures või tema kodulehel. 

Investeerimisfondi osakute ostmiseks pead pangas või mõne investeerimisühingu juures avama väärtpaberikonto.

Tasud

Investeerimisel aktsiafondi tuleb arvestada kahte liiki tasudega:

  1. Väljalaske- ja tagasivõtmistasud. Need on tasud, mida investor maksab fondiosakute ostmisel või müümisel. Need kajastuvad osaku väljalaske- ja tagasivõtmishinnas ja on tavaliselt teatud protsent osaku puhasväärtusest. Mõnikord võib väljalasketasu ja tagasivõtmistasu olla ka konkreetne summa.
  2. Tasud, mida makstakse sinu fondiinvesteeringu arvelt. Need võivad olla näiteks valitsemistasu, edukustasu, depootasu, muud võimalikud tehingutasud, tasud väärtpaberitehingute vahendajatele jms. Näiteks valitsemistasu maksad fondivalitsejale fondi valitsemise eest ja see on üldjuhul määratud teatud protsendina fondi varadest aasta kohta.

Aktsiafondi plussid ja miinused

Plussid
  • riskid on hajutatud
  • suurem likviidsus võrreldes ühe ettevõtte aktsiasse investeerimisega
  • võimalus investeerida korraga erinevate riikide ja/või ettevõtete aktsiatesse
  • fondi investeerimisstrateegia ja –eesmärgid on fikseeritud prospektis ja fondi tingimustes, kus saab tutvuda põhilise informatsiooniga
  • investeeringuid juhivad professionaalsed fondijuhid
  • regulaarsed raportid
  • riiklik järelevalve fondi tegevuse üle
Miinused
  • ei ole sobilik lühiajaliseks investeeringuks
  • kuigi riskid on fondis hajutatud, ei tähenda see, et risk puudub
  • fondiosaku müümisel ning tulu teenimisel tuleb maksta tulumaksu
  • tuleb arvestada fondivalitseja poolt kehtestatud tasude ja muude tehingukuludega
Viimati uuendatud 9. september 2019