Vastutustundlik laenamine

Kui inimesel on vaja uut kodu, autot või telefoni, on nende ostmiseks enamasti tarvis lisaraha. Mida kallim on ostetav toode või teenus, seda rohkem raha vaja läheb. Levinud lahenduseks on see raha laenata, kuid vastavalt vastutustundliku laenamise põhimõttele annab laenuandja inimesele laenu vaid siis, kui ta on veendunud, et inimene suudab selle raha ka tagasi maksta. 

Vastutustundliku laenamise põhimõte tähendab lihtsustatult seda, et laenuandja peab veenduma laenusaaja võimekuses laen tagasi maksta, kogudes infot laenaja finantskäitumise kohta ja hinnates tema maksevõimet. Vastav nõue on kehtestatud võlaõigusseadusega. Selle täitmiseks peab laenuandja kontrollima nii laenusaaja sissetuleku suurust ja regulaarsust, kui ka tema finantskohustusi, mille alla kuuluvad näiteks kodulaen, kiirlaenud, järelmaksud, liisingud ja muu taoline. Samuti peab laenuandja veenduma, kui suured on isiku regulaarsed kulutused, sealhulgas kommunaalkulud, üürimaksed ja kulutused teistele igapäevastele toodetele ja teenustele. Näiteks peaks laenuandja jaoks punane lipp tõusma siis, kui inimene teeb sagedasti makseid hasartmängukontoritele. 

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus kehtib üheselt nii pankadele, kiirlaenukontoritele, liisinguandjatele kui ka ühisrahastusportaalidele. Siiski on siin üks oluline nüanss, nimelt kehtib vastutustundliku laenamise põhimõte ainult tarbijatele ehk eraisikutele laenu andmisel. Kui laenu antakse äriühingutele, siis vastavalt seadusele vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohustus ei kehti. Samuti ei kehti see põhimõte eraisikute vahelistele laenudele, mistõttu peavad eraisikud omavahel lepinguid sõlmides olema eriti tähelepanelikud. Tasub meeles pidada ka seda, et laenu andmine ja võtmine pikaks perioodiks on alati seotud riskidega, sest elukeskkond, majandus ja inimeste elud on pidevas muutumises

Positiivne krediidiregister aitaks vastutustundlikule laenamisele kaasa 

Laenu andmine on kahepoolne tehing, mille osalised on laenuandja ja laenusaaja. Seega ei ole laenutehingus vastutusrikas roll ainult laenuandjal, vaid ka laenusaajal, kes peab laenuandjale andma alati ausa ja täpse info oma sissetulekute, kohustuste, kulutuste ja muu olulise kohta. Siiski, võttes arvesse tänapäevaseid tehnoloogilisi arenguid, mitmesuguseid andmebaase, maksehäireregistreid ning avatud panganduse arengut, on laenuandjatel aasta-aastalt aina tõhusamad tööriistad laenusaaja maksevõime hindamiseks. 

Viimastel aastatel on aktiivselt räägitud ka nn positiivse krediidiregistri loomisest, kuhu laenuandjad märgiksid inimesele antud laenud üles ning teistel laenuandjatel oleks seeläbi selge ülevaade inimese finantskohustustest. Register aitaks leevendada olukorda, kus inimene oma olemasolevaid finantskohustusi varjab ja võib seetõttu ennast nö lõhki laenata, sest laenuandja ei tea kõiki tema kohustusi. Register muudaks laenamise läbipaistvamaks, aitaks kaasa pettuste vähenemisele, vähendaks ülelaenamist ja muudaks pikas plaanis laenud ilmselt ka odavamaks. 

Kuidas ennast halbade laenuotsuste eest kaitsta?

Iga inimene peaks enne laenu võtmist enda käest küsima, kas laenuga ostetav toode või teenus on päriselt vajalik ning kas selleks on tingimata vaja laenu võtta. Kui hammas valutab ning vaba raha käepärast pole, siis hambaravi jaoks laenu võtmine võib osutuda mõistlikuks tegevuseks, sest probleemide süvenedes võib tulevikus tehtav kulutus olla veelgi suurem. Rääkimata piinavast hambavalust, mida seni taluma peab. Samuti võib kodu ostmise jaoks laenu võtmine olla mõistlik mõte. Kuid näiteks laenuga puhkusereisi või suurema teleka ostmine, ei pruugi olla pikas perspektiivis mõistlik ning tuleks hoolega kaaluda, kas selliseid kulutusi teha laenuraha abil või koguda selleks raha igakuiselt.

Kui inimene otsustab siiski laenu võtta, tasub küsida pakkumisi mitmest kohast ja neid omavahel võrrelda. Äärmiselt oluline on tutvuda laenulepingus krediidi kulukuse määraga, mis sisaldab endas intressi, lepingutasu ja muid laenuga kaasnevaid tasusid. Just krediidi kulukuse määr näitab seda, kui palju kogu laen kokku maksab. 

Raskustesse sattudes ära pista pead liiva alla

Kui inimene on võtnud laenu, mille tagastamisega tekib raskuseid, siis tuleb kohe pöörduda laenuandja poole ja uurida võimalusi saada maksepuhkust, vähendada kuumakseid või muud taolist. Samuti aitavad inimesi võlanõustajad, kelle tööks on aidata võlgadega hätta sattunud inimesi ja perekondi. Kui laenuandjaga tekivad vaidlused, siis saab neid lahendada tarbijavaidluste komisjon või kohus. Tingimusel, et laenusaaja pole teadlikult eksitanud laenuandjat valeandmete esitamise või andmete varjamisega, saab ta kohtus laenuandja poolse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral nõuda lepingu intressi ja muude tasude vähendamist. Finantsinspektsioon soovib, et loodaks ka finantsombudsmani ametikoht, kelle ülesandeks oleks lahendada finantsteemalisi vaidluseid. See muudaks lahendused kiiremaks ja odavamaks.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmine on oluline selleks, et laenuturg toimiks efektiivselt ja inimesed ei satuks laenudega raskustesse. Siiski on oluline meeles pidada, et kuigi laenuleping on kahepoolne, laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmitud, kokkulepe, tekib tagasimaksekohustus ja laenukoormus just laenusaajale, mistõttu on alati enne laenu võtmist oluline kaaluda laenu võtmise vajalikkust.