Enne kindlustuslepingu sõlmimist

Kellelt nõu küsida?

Kindlustusselts oskab klienti pädevalt nõustada. Samas ei tasu eeldada, et kindlustusselts soovitab kliendile oma konkurenti kui parema teenuse pakkujat. Erapooletut nõustamist tasub küsida kindlustusmaaklerilt.

Kindlustusmaakler on kindlustusvahendaja, kes otsib sulle kui kliendile erinevate kindlustusseltside pakkumisi. Kindlustusmaakler peab sulle esitama piisava hulga, soovitavalt vähemalt kolme erineva seltsi pakkumised. Samuti pakub kindlustusmaakler välja enda meelest sinu huvidele kõige paremini vastava kindlustuspakkumuse variandi.

Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kokkulepe. Sellega kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

Üldjuhul koosneb kindlustusleping järgmistest osadest:

Kindlustuse sooviavaldus ehk kindlustusavaldus. Kliendi avalduses esitatud andmete alusel esitab kindlustusselts või kindlustusvahendaja (näiteks kindlustusmaakler või kindlustusagent) talle konkreetse pakkumise.
Kindlustuse tüüptingimused. Kindlustuslepingu tüüptingimusteks võivad olla nii üldtingimused kui ka konkreetset kindlustusliiki või -lepingut puudutavad eritingimused.Kindlustustingimustes on kirjas kogu kindlustuslepingu kohta käiv informatsioon.
Kindlustustingimused on kindlustusseltsi poolt välja töötatud kõikide klientide jaoks ja nende sisus üldjuhul eraldi kokku ei lepita. Samas võivad kindlustustingimused olla teataval määral läbiräägitavad. Kõikidel kindlustusseltsidel on tüüptingimused erinevad, hoolimata sellest, et pakutav toode võib kanda erinevates seltsides sama nime.
Kindlustuspoliis. Poliis on tõend kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Poliisile on märgitud ka kindlustuslepingus sisalduvad olulised andmed.

Sama nimega teenus ei ole kõigis seltsides samadel tingimustel

See, et teenusel on sama nimi, ei tähenda, et selle tingimused oleksid täpselt ühesugused. Näiteks müüvad mitmed seltsid reisikindlustust, kuid kindlustustingimuste sisu on igal seltsil erinev. Võidakse pakkuda erineva ulatusega meditsiiniabi kindlustust ja mis ühes seltsis on kirjas välistusena, võib teises siiski kuuluda hüvitamisele.

Kes on kindlustusandja ja kindlustusvõtja?

Kindlustusandja on kindlustusselts, kes pakub kindlustusvõtjale teenust ehk kindlustust.
Kindlustusvõtja on see, kes kindlustusandjaga kindlustuslepingu sõlmib.
Kindlustusandja kohustus on kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi korral kahju hüvitamine viisil, milles kindlustuslepingut sõlmides kokku lepiti. Elu- ja kogumiskindlustuse puhul maksab selts välja lepingus kokkulepitud summa.
Kindlustatud isik on kas kindlustusvõtja või siis tema poolt lepingus määratud isik. Näiteks kogumiskindlustuse puhul võib kindlustatud isik olla laps, aga kindlustusvõtja on näiteks ema või isa. Kindlustusjuhtumi saabudes maksab kindlustusandja hüvitise välja sellele, kes on lepingus märgitud hüvitise saajaks.
Vahel ei maksta hüvitist mitte kindlustatud isikule, vaid lepingus määratud soodustatud isikule. Näiteks kui liisid auto ja teed kaskokindlustuse, on soodustatud isik liisinguandja, kellele kindlustusandja peab kindlustusjuhtumi saabudes välja maksma kindlustussumma.

Kuidas sõlmida hea kindlustusleping?

Esita endale küsimused:

Mida täpselt soovid kindlustada? Hea kindlustuslepinguga on kindlustatud just see vara, mis võib saada kahjustatud või hävida. Kindlustatud ei ole asju, mille kahjustumise, hävimise või vargusega seotud riskid suudad enda kanda jätta.
Mille vastu soovid kindlustada? Heas kindlustuslepingus on kindlustuskaitsel õige ulatus ehk riskid, mille vastu kindlustatakse, valitud vastavalt tegelikele vajadustele. Läbi on mõeldud kindlustusobjekti reaalselt ohustavate sündmuste valik: näiteks tuli, veekahju, torm, vandalism, vargus jne. Uuri, kuidas on kindlustuslepingus need riskid mõistete kaudu defineeritud. Näiteks ühe seltsi tingimustes võib olla torm siis, kui tuul puhub vähemalt 18 m/s, teise seltsi tingimustes on torm siis, kui tuul puhub vähemalt 21 m/s ja kolmandal ei pruugi tuule kiirus olla välja toodud. Kindlustuslepingus võib üldkasutatav mõiste olla tõlgendatud ja kirjeldatud ka teisiti ja kitsamalt kui üldiselt tavaks.
Millise summa ulatuses soovid kindlustada? Ega tegemist ei ole alakindlustuse ega olulise ülekindlustusega? Kui kahju võib olla suurem kui lepingus kokku lepitud maksimaalne kindlustussumma, on tegu alakindlustusega. Kui kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust, on tegemist ülekindlustusega.
Kas lepingutingimused ja hüvitamispiirangud vastavad sinu ootustele? Näiteks uuri, millised on olulised erandid, mille vastu kindlustus ei kehti ja millised on välistused ehk juhud, mille puhul kindlustusselts vabaneb hüvitamise kohustusest.

Millele tähelepanu pöörata?

Kindlustusseltsid rakendavad standardseid kindlustuslepingu tüüp(üld-)tingimusi, kuid on ka võimalik kokku leppida eritingimustes. See tähendab, et kindlustustingimused on teataval määral läbiräägitavad.

Lepingu sõlmimisel pead teatama kindlustusseltsile kõigist endale teadaolevatest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada kindlustusandja otsust lepingut sõlmida. Oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusselts on kirjalikult (ka e-kirjaga) teavet nõudnud.

Pärast lepingu sõlmimist ei tohi sa ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist inimeste poolt, kelle eest vastutad (näiteks pereliikmed). Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustusriski suurendamiseks võib näiteks pidada mahukamate remonttööde alustamist, valvesignalisatsiooni kõrvaldamist, ukseluku vahetamist vähemturvalise vastu jmt. Kui sa oled kindlustusriski oluliselt suurendanud, võib kindlustusandja hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda.

Kindlustusvõtja peab kindlustusriski suurenemise võimalusest viivitamata kindlustusseltsile teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu. Lähtu põhimõttest, et igasugusest muutusest on kindlustusandjat pigem otstarbekas informeerida kui informeerimata jätta.

Ära otsusta vaid hinna järgi

Kindlustusandja valikul ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Näiteks millised on välistused kindlustushüvitise maksmisel, kui suur on omavastutus, millistel juhtudel võib kindlustusmakse suureneda või väheneda. Seega vali kindlustusselts kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna. Mõistlik on tutvuda vähemalt kolme erineva kindlustusseltsi pakkumisega ja neid omavahel võrrelda.

Loe hoolega läbi kõik kindlustustingimused, sh ka väikeses kirjas kirjutatu. Küsi, kui midagi jääb arusaamatuks. Ära häbene esitada ka rumalana tunduda võivaid küsimusi. Palju rumalam on olukord, kui oled sõlminud teadmatusest ootustele mitte vastava lepingu ja seetõttu kahju hüvitamata jääb.

Eelista alati kindlustusseltsi, mille tingimused on koostatud selgelt, arusaadavalt ning kus on sätestatud kõik oluline: lahti seletatud mõisted ning mõlema lepingupoole õigused ja kohustused. Konkreetselt ja arusaadavalt on selgitatud, mis on kindlustusobjekt, mida loetakse kindlustusjuhtumiks, millistel põhimõtetel toimub hüvitamine ning milline on vaidluste lahendamise kord.